← Eesti

2-19-9334/19

Obsah (10)§ 164§ 146§ 162§ 651§ 170§ 171§ 172§ 173§ 65§ 66

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-19-9334 Määruse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2020. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi E. G. pankrotiavaldus Menetlustoiming Menetlusosal

§ 164

lg 1 ja lg 2 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Viru Maakohtu 25.10.
  2. a määrusega kuulutati välja E. G. pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Hillar Villers. 25.10.
  3. a ilmus E. G. (pankrotis) pankrotiteade Ametlikes Teadaannetes. 20.11.
  4. a toimus E. G. (pankrotis) võlausaldajate esimene üldkoosolek. 06.05.
  5. a. kinnitas Viru Maakohus jaotusettepaneku tunnustatud nõuete, nende rahuldamisjärkude ja jaotiste osas. 03.06.
  6. a esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpparuande. 03.06.
  7. a avaldas haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate võlgniku lõpparuandega tutvumise võimaluse kohta. Samuti teatas ta sellest, et lõpparuandele saab esitada vastuväiteid 10 päeva jooksul alates teate ilmumisest. Vastuväiteid kohtule ei esitatud.
  8. Esitatud lõpparuande kohaselt: 2.1 Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankroti väljakuulutamise seisuga oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid arvelduskontol 0,25 eurot. Nimetatud rahaliste vahendite suurus on lõpparuande koostamise ajaks muutunud, kuna vabakasutuskontole on olnud laekumisi ja nende arvelt on pankrotivarasse kuni lõpparuande koostamiseni laekunud 842,97 eurot. Nimetatud summa on hoiustatud krediidiasutuses ja selle arvelt on tehtud ka jaotiste väljamaksed ning kantud panga teenustasud. SEB Pank AS-is olevat 0,25 eurot ei saa summa väiksuse tõttu sisuliselt kasutada väljamakseteks. 2 Rahaliste vahendite jääk pangakontol: 842,97 eurot. Laekumine pankrotivarasse - 842,97 eurot. 2.2 Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta vastavalt

§ 162

lg 2 p 2 Väljamaksed vastavalt

§ 146

lg 1 p 1 (vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded) – puuduvad. Väljamaksed vastavalt

§ 146lg 1 p 3 (massikohustused) – puuduvad.

Väljamaksed vastavalt

§ 146lg 1 p 4 (pankrotimenetluse kulud) – 371, 39 eurot.

- pankrotihalduri tasu 168,59 eurot (20 % summast 842,97 eurot vastavalt

§ 651

lg 1), lisandub käibemaks 33,72 eurot; - bürookulud (paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu ) alates 25.

  1. a kuni 25.05.
  2. a kokku summas 168,00 eurot (7 kuud x 20,00 eurot kuus x käibemaks 20% ) - pangaülekannete tasud 1,08 eurot (osaliselt kantud pankrotivara arvel). 2.3 Andmed jaotise alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa vastavalt

§ 162

lg 2 p 3 Jaotise alusel on teostatud järgnevad väljamaksed: Lõpparuande koostamise ajaks on pankrotivarast võlausaldajatele jaotiste alusel välja makstud 471, 58 eurot. Võlausaldaja Järk Tallinna linn II Eesti Vabariik (Riigi II Tugiteenuste Keskuse kaudu) VKG Soojus II Tunnustatud nõude summa EUR 20,00 8 975, 33 Jaotis % Väljamakse EUR 0,22 98,75 1,04 465,68 93,95 1,03 4,86 2.4 Andmed pandiesemete müügist saadu kohta vastavalt

§ 162lg 2 p 4.

Pankrotivara koosseisus puudus pandiese. 2.5 Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta vastavalt

§ 162lg 2 p 5 Müümata pankrotivara ei ole.

2.6 Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel vastavalt

§ 162

lg 2 p 6 Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldaja ning võlgniku huvidest. Rahalised vahendid on hoiustatud pangakontol. 2.7 Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja raha ei saanud vastavalt

§ 162

lg 2 p 7 II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded, mille osas võlausaldajatele ei ole väljamakset tehtud summas 8 617, 70 eurot kujuneb alljärgnevalt: Võlausaldaja Tunnustatud Jaotis % Väljamaks Saamata nõue 3 nõue EUR Tallinna linn Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) VKG Soojus (EUR) (EUR) 20,00 8 975,33 0,22 98,75 1,04 465,68 18,96 8 509,65 93,95 1,03 4,86 89,09 Kokku jääb välja maksmata II järgu nõudeid summas 8 617, 70 eurot. 2.8 Andmed menetluses esitatud hagide kohta vastavalt

§ 162lg 2 p 8 Pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole.

Haldur ei kavatse esitada ühtegi hagi. 2.9 Andmed kohtukulude, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalike kulutuste kohta vastavalt

§ 162lg 2 p 9 Kohtukulud puuduvad.

Halduri poolt tehtud kulutused ja väljamaksed on kirjeldatud p 2.

  1. 2.10 Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud, maksejõuetuse põhjus ja kohustustest vabastamise algatamise menetlus. E. G. pankrotimenetluses on haldur tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks on eelkõige asjaolu, et võlgnik on kinnipeetav, tal puuduvad sissetulekud ja vara, millest johtuvalt puudub tal võimalus täita oma kohustusi. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on menetluses keeruline määrata, kuid arvestades täitedokumente ja võlgniku pankrotiavalduses toodut, siis on maksejõuetuse tekke ajaks eelduslikult juba
  2. aasta. Halduri hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Haldur on saatnud päringu usaldusisiku osas ka võlausaldajatele, kellest enamus on vastanud päringule. Võlausaldajate seisukoht on, et võlgnik võiks ise täita usaldusisiku kohustusi. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  3. Kohus kinnitab lõpparuande ja lõpetab pankrotimenetluse. Pankrotiseaduse (

) § 163 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. Pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab

§ 162lg 2 sätestatule.

Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu. Võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud pankrotihalduri hinnangul eelkõige see, et võlgnik on kinnipeetav ja tal alaliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid oma kohustusi täita. 4. E. G. on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 4 Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt

§ 171lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Vastavalt

§ 172

lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lg 3 nimetatud makseid.

Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et ükski võlausaldajatest ei ole ettepanekuid esitanud usaldusisiku nimetamise osas. Tulenevalt

§ 172

lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus võlgnikku E. G.t täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses. 5. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda

§ 173sätestatust.

Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

Võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust (mis ületab tulu, millele sissenõuet ei saa pöörata st miinimumpalk) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab

§ 172

, muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab E. G.it usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruande usaldusisiku ülesannete täitmise kohta (sh maksete tegemise kohta võlausaldajatele). Esimene aruanne usaldusisiku ülesannete täitmise kohta tuleb esitada hiljemalt 01.juuliks 2021.a 6.

§ 65lg 1 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

5 Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et pankrotihalduri tasu 202,31 eurot on põhjendatud täies ulatuses (

§ 651lg 2).

Juhindudes

§ 65

lg 1 määrab kohus pankrotihalduri tasuks 202,31 eurot.

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Haldur on pankrotimenetluse teenindamiseks kasutanud OÜ JeweLex ruume, arvutustehnikat ja materjale ning palub kinnitada menetluse kuluna perioodil (7 kuud) (alates 25.10.2019 kuni 25.05.2020.a 20 eurot/kuus, seega eurot 168 (lisandub k/m) ja pangateenuste väljamaksete kulu 1,08 eurot. Haldur palub kinnitada E. G. (pankrotis) lõpparuanne ja pankrotimenetluse kulud summas 169,08 eurot. Kokku koos halduri tasuga 371,39 eurot. Juhindudes

§ 66lg 1 kinnitab kohus pankrotihalduri tasu ja kulud 371,39 eurot (sh käibemaks).

/ allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.