Obsah (5)

§ 34§ 35§ 16§ 37§ 6

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-18-2423 Otsuse kuupäev 19. juuni 2020 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vangla poolt 17. septembril 2018

§ 34lg 1 ja § 35 lg 2 annavad kinnipeetavale võimaluse omandada üldkeskharidus.

22.

§ 34

lg 1 kohaselt on hariduse omandamise võimaldamise eesmärk kindlustada kinnipeetav piisavate teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamistega, mis võimaldab tal jätkata vabaduses hariduse omandamist ja töötamist. Sama paragrahvi 6. lõike kohaselt suunab ja soodustab vangla kinnipeetavaid hariduse omandamisel.

§ 35

lg 2 sätestab, et põhihariduse omandanud kinnipeetavale võimaldatakse üldkeskhariduse omandamine vastavalt riiklikule õppekavale, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Ka kohtupraktikast (RKHK 03.10.

1. a otsus asjas nr 3-3-1-31-12) saab järeldada, et kui ITK-s on märgitud hariduse omandamine, siis tekib kinnipeetaval õigus hariduse omandamisele.
2. Nähtuvalt käesoleva kohtuotsuse punktides 1–10 esitatud sündmuste kajastamisest ajateljel, on kaebaja ITK muutmine eranditult toimunud siis, kui uus õppeaasta Eesti koolides oli sügisel
3. septembril juba alanud. Seetõttu on asjakohatud vastustaja selgitused juba alanud õppeaastaga jmt, nagu see on toimunud käesolevas asjas oma tegevust põhjendades. Juba alanud õppeaasta algus pole kohaseks põhjuseks kaebajal hariduse omandamise takistamiseks ITK muutmise teel. 24.

§ 16

lg 1 kohaselt koostatakse kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühe aasta, individuaalne täitmiskava, milles nähakse muu 5 hulgas ette kinnipeetava paigutamine vanglas ning kinnipeetavale üldhariduse või kutsehariduse või tööalase koolituse andmise vajadus, samuti kinnipeetavale kohaldatavad soodustused ja vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks vajalikud abinõud. Lähtudes

§ 35lg-st 2 ja 2018.

a

1. septembril kaebaja osas kehtinud ITK-st, mis nägi tema jaoks ette üldkeskhariduse omandamise jätkamise, ei ole sellist olukorda halduskohtu hinnangul võimalik nimetada ka veaks ITK-s või vangla eksimuseks, mida vastustajal oli õigus parandada kaebajal hariduse omandamise jätkamise keelamisega.
2. Riigikohus on 10.04.
3. a asjas nr 3-18-111 tehtud määruses selgitanud, et vanglal ei ole õiguslikku alust lõpetada kaebajale hariduse omandamise võimaldamist niikaua, kui ta ei olnud andnud hariduse omandamise piirangut ettenägevat haldusakti.
4. Kinnipeetavale hariduse omandamise võimaldamine on küll vangla kaalutlusotsus, kuid käesoleval juhul oli see kaebaja ITK-s
5. a septembris uue õppeaasta alguses jätkuvalt ette nähtud, mistõttu ei saa halduskohtu hinnangul õiguspäraseks pidada olukorda, kus kinnipeetavat võib vangla majandustööst keeldumisel vmt juhtudel sisuliselt karistada sellega, et teda ei viida enam õppima, kuigi ITK seda ette näeb. 27.

§ 37

lg 2 p 2 järgi ei ole üldharidust omandav kinnipeetav kohustatud töötama ning kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramist reguleerivatest

§-dest 63–651 ei tulene, et tööst keeldumisele kinnipeetava poolt oleks võimalik reageerida tema õpingute katkestamisega niikauaks, kui kinnipeetav on nõus vanglas tööle minema. Nagu juba märgitud, ei saa ka vanglas töötamine olla prioriteetne teiste kinnipeetava resotsialiseerimisele kaasa aitavate tegevuste, s. h üldkeskhariduse omandamise ees, sest hariduse omandamine on samuti ilmselgelt abiks vangistuse eesmärkide saavutamisele (

§ 6

). Kuna nii töökohustus kui hariduse omandamine on kooskõlas vangistuse eesmärkide saavutamisega, ei ole õiguspärane ega selgel lubaval normil põhinev selline vangla tegevus, kui esimesest keeldumist karistatakse sisuliselt ka teise omandamise võimalusest ilmajätmisega, sest nii tekib olukord, kus kinnipeetava suhtes ei kohaldu kumbki abinõu, kuigi mõlemad on suunatud vangistuse eesmärkide saavutamisele. 28.

§ 35

lg 2 kohaselt võimaldatakse põhihariduse omandanud kinnipeetavale üldkeskhariduse omandamine vastavalt riiklikule õppekavale, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Kohtupraktikast (RKHKo 3-3-1-31-12) järeldub, et kui ITK-s on märgitud hariduse omandamine, siis tekib kinnipeetaval õigus hariduse omandamisele. 29. Vastustaja ei osundanud asjakohastes menetlusdokumentides ja kaebusele esitatud vastuses sellisele õigusnormile, mis andis vastustajale aluse kaebaja õpinguid jätkavate kinnipeetavate nimekirjast välja arvata. Vastustaja tegevust ei legitimeeri ka ITK muutmiseks alust andvad õigusnormid (

§ 16ja justiitsministri 14.05.2008.

a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend” asjakohased sätted). Juhendi § 4 lg 1 kohaselt koostatakse täitmiskava kogu kinnipeetava karistusaja kohta ja sellest peab nähtuma, milliseid sekkumisi, mis järjekorras ja millal planeeritakse kinnipeetava suhtes rakendada tema karistuse kandmise ajal. Täitmiskava peab olema suunatud eelkõige ohtlikkuse ja kuriteo korduvuse riski vähendamisele ning võimaluse korral tagama kinnipeetava maksimaalse hõivatuse. Ilmselgelt suurendab hariduse saamine kaebaja võimalusi vanglast vabanemisel naasta edukalt ühiskonda ning maandada seeläbi ka majandusliku hakkamasaamisega seotud riske, kuriteo korduvuse riski ning aitab isikul olla pärast vanglast vabanemist konkurentsivõimelisem ka tööturul.

§ 34

lg 1 järgi on hariduse omandamise võimaldamise eesmärgiks kindlustada kinnipeetav piisavate teadmiste, oskuste ja eetiliste 6 tõekspidamistega, mis võimaldab tal jätkata vabaduses hariduse omandamist ja töötamist. Seega on kaebajast lähtuvate riskide maandamiseks teiste tegevuste kõrval ka hariduse omandamine ilmselgelt uue kuriteo toimepanemise riski maandavaks tegevuseks.

1. Vangla poolt korduvalt muudetud ITK näeb kaebajale jätkuvalt ette kohustuse omandada keskharidus
2. aastaks. Käesoleva kohtuotsuse tegemise ajal on kaebajal kohtu arusaamisel gümnaasiumis läbitud ainult
3. klass. Kuna
4. a III kvartalis kaebajal keskhariduse omandamise jätkamise mittevõimaldamine toimus asjakohase õigusliku aluseta ja kaebaja ITK korduv muutmine on viinud faktilise olukorrani, kus kehtiva ITK täitmine kaebaja poolt
5. aastal keskhariduse omandamise osas ei ole enam võimalik, siis aitab tuvastamiskaebuse rahuldamine käesoleval juhul eelduslikult vältida haldusorgani veelkord korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes.
6. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel rahuldab kohus kaebuse.
7. HKMS § 108 lg 1 alusel tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (tl 25), kuna kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks.
8. Avaldatavas kohtuotsuses tuleb asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 7