KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Pärnu Maakohus 23. juuli 2020.a. Pärnu Maakohtu Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-5160 (18267001114) Kohtukoosseis Kohtunik Rubo Kikerpill P
§§-de 145, 202, 206, 262 lg 5 Lõpetada X suhtes kriminaalmenetlus KarS § 121 lg 1 tunnustel.
§ 202
lg 2 p 1 alusel kohustada X hüvitama kannatanule X kahju summas 50 (viiskümmend) eurot, millise kohustuse täitmise tähtajaks määrata 4 (neli) kuud alates käesoleva kohtumääruse tegemisest.
§ 202
lg 2 p 2 alusel kohustada X tasuma riigituludesse 250 (kakssada viiskümmend) eurot, millise kohustuse täitmise tähtajaks määrata 6 (kuus) kuud alates käesoleva kohtumääruse tegemisest. Riigi kasuks välja mõistetud summa tasuda X poolt Rahandusministeerium arveldusarvele EE571010220229377229 SEB Pank; EE062200221059223099 Swedbank; EE221700017003510302 Luminor Bank; või EE567700771003819792 LHV Pank kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 33392000014629. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Selgitada, juhul kui isik ei täida endale võetud kohustusi, uuendab kohus kohtumäärusega prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse kooskõlas
§ 202lg 6 järgi. Määrus saata X, kannatanutele X ja X ning Lääne Ringkonnaprokuratuurile. 1
(6)Edasikaebamise kord Kohtumäärus vaidlustamisele määruskaebuse korras
§ 385p 10 järgi ei kuulu.
Asjaolud ja menetluse käik Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati 24.11.2018 menetlust KarS § 121 lg 1 tunnustel selles, et 24.11.2018 eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, ajavahemikul kell 03.00 kuni 03.40 Pärnu maakonnas Pärnu linnas X külas X asuvas suvilahoone kööktoas tungis X kallale X ning hoides kinni X vasakust õlast, rebis katki X kaelas olnud hõbedast kaelaketi, millise kehalise väärkohtlemisega põhjustas X kannatanule X füüsilist valu ja kehavigastusi kaela piirkonna pindmiste hulgi vigastuste näol. Samuti leidis kohtueelse uurimise käigus tuvastamist, et X lõi ka X menetlusega täpselt tuvastamata arv kordi, kuid vähemalt kahel korral jalaga kõhtu, mille tagajärjel tundis X füüsilist valu. 19.03.2020 esitati X kahtlustus KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, tema 24.11.2018 ajavahemikul kell 03.00 kuni 03.40 Pärnu maakonnas Pärnu linnas X külas X asuvas suvila kööktoas võttis X vasaku käega kinni X vasakust õlast ning rebis X kaelast hõbedast kaelaketid ning tõukas ühel korral, mille tagajärjel tundis X tugevat valu kaelas. Seejärel tõukas X X appi tulnud X ning lõi teda menetlusega täpselt tuvastamata arv kordi, kuid vähemalt kahel korral jalaga kõhtu, mille tagajärjel tundis X valu kõhus. Antud teoga tekitas X X füüsilist valu ja kaela pindmised hulgivigastused ning X füüsilist valu kõhupiirkonnas. Kohtueelse menetlusega kogutud materjalidega on tuvastatud, et X on toimepannud X ja X suhtes kehalise väärkohtlemise KarS § 121 lg 1 tähenduses. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest seadus näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuriteo toimepannud isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis vanemprokurör järeldusele, et kriminaalmenetlust käesolevas kriminaalasjas on võimalik lõpetada
§ 202
alusel.
§ 202
kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava nõusolekul panna kohustuse määratud tähtajaks. Kohustusteks võib olla menetluskulude tasumine, tekitatud kahju hüvitamine, kindla summa maksmine riigituludesse, teha üldkasulikku tööd või läbida sihtotstarbeline sotsiaalprogramm. X on X ja X kehalise väärkohtlemisega toime pannud teise astme kuriteo, mille eest seadus näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Antud kuriteo eest on ette nähtud rahaline karistus, mis tähendab, et seadusandja arvates on tegemist kuriteoga, mille puhul võib isiku süüd pidada väikseks, sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ka väiksemale süüle. Samuti teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud muud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet. Kahtlustatava X ja kannatanute vahel toimunud konflikti tekkimisel mängis rolli ka kannatanute enda käitumine. X annab ütlusi, et X tuli ja hakkas teda suvila ukse poole lükkama ja tõukas teda. Samuti tekkisid neil väidetavalt omavahel pinged juba varasemalt kahtlustatava kodus viibides, kus X hakkas koos oma vennaga kahtlustatava kohta laimu rääkima. Seega kogu kirjeldatud juhtum leidis aset isikute vahel tekkinud arusaamatusest ja pingetest, millele järgnes X mitteaktsepteeritav käitumine. X käitumises puudub ka avalik menetlushuvi. Karistusregistri andmetel puuduvad X kehtivad 2
(6)kriminaalkaristused. Ta ei ole teadaolevalt pannud toime pärast nimetatud tegu ühtki kuritegu, millest võib järeldada, et kuritegelik käitumine ei ole isikule eluviisiks ning ta on teinud juhtunust piisavaid järeldusi. Samuti puuduvad X tegevuses KarS § 58 tähenduses karistust raskendavad asjaolud. Kohtueelses uurimises ei ole X käitumises tuvastatud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. X ei ole takistanud ka eeluurimise läbiviimist. Prokurör on jõudnud järeldusele, et üld- ja eripreventiivsetest vajadusest ei ole X kriminaalkorras karistamine vajalik. Käesolev taotlus on kohtule esitatud sellepärast, et kannatanu X on esitanud tsiviilhagi varalises kahjus summas 100 eurot, mis koosneb lõhutud kaelakettide maksumusest ning mittevaralises kahjus summas 2000 eurot. Samuti on tsiviilhagi esitanud X mittevaralises kahjus summas 2000 eurot. Prokuratuur on selgitanud kannatanutele toimiku tutvustamise ajal tsiviilhagi esitamise korda ja nõudeid ning kahju tekkimise põhjendamise ja tõendamise vajadust. Samuti on mõlemale kannatanule e-posti teel veel kord selgitatud tsiviilhagi esitamise põhimõtteid. X on tema poolt esitatud tsiviilhagis kahju tekitamise osas märkinud järgmist „X lõhkus kingitud hõbeketid(2 tk), millel oli emotsionaalne väärtus. Samuti tekitas füüsilist valu küünistades kaelast. Mul on siiani pidev hirm, kui X ja X kuskil näen, sest ei tea kunagi, mis tujus nad on ja kuidas võivad käituda. Samuti on mul uned häiritud, aeg ajalt näen unes, kuidas X mulle kallale sööstab. Kogu see sündmus on jätnud minu vaimsele tervisele tugeva jälje. Pidev hirm ei lase normaalselt elada.“ X märkis tema poolt esitatud tsiviilhagis „Löögid kõhtu tekitasid mulle füüsilist valu. Näha oma tütart rünnatuna X poolt tekitas suur hingelist valu ning see pilt ei ole meelest läinud, ma oleks võinud ta kaotada. Samuti tekitas suurt hingelist valu X tegevus oma lapse suhtes. Väike poeg nägi pealt, kuidas ema ründas isa noaga, laps karjus südantlõhestavalt. See olukord kummitab ikka veel. X tegevus tekitas mulle pikaajalise hingelise valu ning siiani kestvad kannatused halbade unenägude ning hirmutunde näol.“ Kahtlustatav X on kahjunõude osas seisukohal, et kannatanute nõuded on liiga suured, sest toimunud sündmus ei olnud sedavõrd tõsine ja intensiivne, mis annaks kannatanutele alust sellises summas kahju hüvitamist nõuda. Kahtlustatav X leiab, et kannatanu X on põhjendatud hüvitada kahju summas 50 eurot ning X on nõus selle hüvitamisega. See hõlmab endas nii kettide lõhkumisega tekkinud kulu kui ka moraalset kahju, mis on tekkinud seoses kannatanu X tervisekahjustuse tekitamisega. Kahtlustatav X on seisukohal, et kannatanu X ei tekitanud ta tervisekahjustusi ning nimetatud sündmus ei olnud niivõrd intensiivne, mis vääriks mittevaralise kahju välja mõistmist. Samuti ei ole võimalik öelda, et X põhjustas ta selliseid emotsionaalseid kahjustusi, mis annaks aluse nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Kriminaalasja materjalide juurde ei ole kannatanu lisanud ka ühtegi tõendit, mis tõendaks varalise kahju suurust suuremas summas, kui see on tegelikult vajalik keti parandamiseks. Kohtupraktika kohaselt mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, kehavigastuse või tervisekahjustuse raskust, kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist, poolte majanduslikke jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Kuna prokuratuuril puudub kaalutlusõigus tsiviilhagi põhjendatuse osas, siis palub prokurör kohtul lisaks kriminaalmenetluse lõpetamisele kahtlustatava suhtes võtta seisukoht kriminaalasjas kannatanutele kahju hüvitamise ulatuses ning vajadusel seda enda äranägemise järgi vähendada. Sellist praktikat on Riigikohus toetanud lahendis nr 3-1-1-33-17 p 15, märkides, et kui
§ 202
lg-st 1 tulenevad eeldused on täidetud, võib kohus
§ 202
lg 2 alusel kaalutulusõigusest lähtuvalt panna kahtlustatavale tema nõusolekul tähtajalisi kohustusi, sh ka olukorda, kus kohus otsustab
§ 202
lg 2 p 1 alusel panna isikule kohustuse hüvitada kannatanule tekitatud kahju ulatuses, mis on väiksem kannatanu tsiviilhagis esitatud nõuete kogusummast. Kannatanul on sellisel juhul võimalik esitada oma nõue selle täitmata osas tsiviilkohtumenetluses. 3
(6)X puhul on tegemist naisterahvaga, kes on hetkel kodune ning tal on neli alaealist last. Samuti on X elukaaslane Soomes tööl, mistõttu ei ole X võimalik enda lapsi jätta seni elukaaslase (ega ka kellegi teise) hoida, kui ta peaks näiteks üldkasulikku tööd tegema. Seega ei ole mõistlik temale määrata kohustuseks teha üldkasulikku tööd. Arvestades seda, et X käesoleval hetkel tööl ei käi ning sissetulek sõltub suuresti elukaaslasest, on põhjendatud kui X, lisaks kannatanule X 50 euro kahju hüvitamisele, tasuks kohustusena 250 eurot riigituludesse, mis on prokuröri hinnangul piisav meede, et tulevikus hoida ära uute kuritegude toimepanemine kahtlustatava poolt. Kahtlustatavale X on selgitatud
§ 202lõpetamise aluseid, tingimusi ning kaasnevaid tagajärgi.
X on andnud nõusoleku kriminaalasja nr 18267001114 lõpetamise taotluse esitamiseks kohtule ning on väljendanud valmisolekut maksta kohustusena riigituludesse 250 eurot ning hüvitama kannatanu X kahju summas 50 eurot. Seega, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustused, leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks X suhtes avaliku menetlushuvi puudumisel
§ 202sätteid kohaldades.
Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustust, siis uuendatakse kriminaalasjas menetlus
§ 202
lg 6 alusel ning menetlust jätktakse Juhindudes
§ 202lg 1, prokurör taotleb eeluurimiskohtunikult lõpetada kriminaalasjas nr 18267001114 kriminaalmenetlus. Kohustada X (ik
X): 1.
§ 202
lg 2 p 1 alusel hüvitama kannatanule X kahju summas 50 (viiskümmend) eurot, millise täitmise tähtajaks määrata 4 (neli) kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. 2.
§ 202
lg 2 p 2 alusel tasuma riigituludesse 250 (kaks sada viiskümmend) eurot, millise täitmise tähtajaks määrata 6 (kuus) kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. Maakohtu seisukoht Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on pannud toime kuriteo ning sellest lähtuvalt otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata. Lõpetades menetluse just viimasest lähtuvalt
§ 202
alusel, asub riik seisukohale, et süüdistatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, lihtsalt selle väljendamiseks ning kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend. Tegemist on kaalutlusõiguse kohaldamisega, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamise juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas.
§ 202
kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Viimane on reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. Teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust, st väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle. Kohtueelse menetlusega kogutud materjalidega on tuvastatud, et X on toime pannud X ja X suhtes kehalise väärkohtlemise KarS § 121 lg 1 tähenduses. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest seadus näeb karistusena ette rahalise karistuse või 4
(6)kuni üheaastase vangistuse. Antud kuriteo eest on ette nähtud karistuse liigina ka rahaline karistus, mis tähendab, et seadusandja arvates on tegemist kuriteoga, mille puhul võib isiku süüd pidada väikseks, sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle. Samuti teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud muud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet. Kahtlustatava X ja kannatanute vahel toimunud konflikti tekkimisel mängis rolli ka kannatanute enda käitumine. X annab ütlusi, et X tuli ja hakkas teda suvila ukse poole lükkama ja tõukas teda. Samuti tekkisid neil väidetavalt omavahel pinged juba varasemalt kahtlustatava kodus viibides, kus X hakkas koos oma vennaga kahtlustatava kohta laimu rääkima. Seega kogu kirjeldatud juhtum leidis aset isikute vahel tekkinud arusaamatusest ja pingetest, millele järgnes X mitteaktsepteeritav käitumine. X käitumises puudub avalik menetlushuvi. Karistusregistri andmetel puuduvad X kehtivad kriminaalkaristused. Ta ei ole teadaolevalt pannud toime pärast nimetatud tegu ühtki kuritegu, millest võib järeldada, et kuritegelik käitumine ei ole isikule eluviisiks ning ta on teinud juhtunust piisavaid järeldusi. Samuti puuduvad X tegevuses KarS § 58 tähenduses karistust raskendavad asjaolud. Kohtueelses uurimises ei ole X käitumises tuvastatud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. X ei ole takistanud ka eeluurimise läbiviimist. Kõike eelnevat arvestades, leiab kohus, et X süü ei ole nimetatud kuriteo puhul suur. X ei ole teadaolevalt pannud toime pärast nimetatud tegusid ühtki uut kuritegu, millest võib järeldada, et X on teinud toimepandust piisavaid järeldusi. X on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist. Seega on antud kriminaalasja arvestades isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Samuti arvestades, et käesoleva kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, milles isiku süü ei ole suur, võib käesoleva kriminaalmenetluse lõpetada avaliku huvi puudumise tõttu, kuna kohustuse panemisega on riik antud juhul piisavalt täitnud karistuslikke volitusi ning menetlusökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine, kuna karistusõiguslik eesmärk on saavutatud ning eripreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama seda, et karistusõiguslikud sanktsioonid säilitaksid oma ultima ratio iseloomu ja oleksid seega tõlgendatavad karistamise eesmärkide valguses ning tagama, et karistust kohaldataks üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja karistamise järele on tungiv vajadus. Seega on antud kriminaalasja arvestades isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Käesolev taotlus on kohtule esitatud sellepärast, et kannatanu X on esitanud tsiviilhagi varalises kahjus summas 100 eurot, mis koosneb lõhutud kaelakettide maksumusest ning mittevaralises kahjus summas 2000 eurot. Samuti on tsiviilhagi esitanud X mittevaralises kahjus summas 2000 eurot. Kahtlustatav X leiab, et kannatanu X on põhjendatud hüvitada kahju summas 50 eurot ning X on nõus selle hüvitamisega. See hõlmab endas nii kettide lõhkumisega tekkinud kulu kui ka moraalset kahju, mis on tekkinud seoses kannatanu X tervisekahjustuse tekitamisega. Kahtlustatav X on seisukohal, et kannatanu X ei tekitanud ta tervisekahjustusi ning nimetatud sündmus ei olnud niivõrd intensiivne, mis vääriks mittevaralise kahju välja mõistmist. Samuti ei ole võimalik öelda, et X põhjustas ta selliseid emotsionaalseid kahjustusi, mis annaks aluse nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Kriminaalasja materjalide juurde ei ole kannatanud lisanud ka ühtegi tõendit, mis tõendaks varalise kahju suurust suuremas summas, kui see on tegelikult vajalik keti parandamiseks. Kohtupraktika kohaselt mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, kehavigastuse või tervisekahjustuse raskust, kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist, poolte majanduslikke jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. 5
(6)Kuna prokuratuuril puudub kaalutlusõigus tsiviilhagi põhjendatuse osas, siis palub prokurör kohtul lisaks kriminaalmenetluse lõpetamisele kahtlustatava suhtes võtta seisukoht kriminaalasjas kannatanutele kahju hüvitamise ulatuses ning vajadusel seda enda äranägemise järgi vähendada. Sellist praktikat on Riigikohus toetanud lahendis nr 3-1-1-33-17 p 15, märkides, et kui
§ 202
lg-st 1 tulenevad eeldused on täidetud, võib kohus
§ 202
lg 2 alusel kaalutulusõigusest lähtuvalt panna kahtlustatavale tema nõusolekul tähtajalisi kohustusi, sh ka olukorda, kus kohus otsustab
§ 202
lg 2 p 1 alusel panna isikule kohustuse hüvitada kannatanule tekitatud kahju ulatuses, mis on väiksem kannatanu tsiviilhagis esitatud nõuete kogusummast. Kannatanul on sellisel juhul võimalik esitada oma nõue selle täitmata osas tsiviilkohtumenetluses. X puhul on tegemist naisterahvaga, kes on hetkel kodune ning tal on neli alaealist last. Arvestades seda, et X käesoleval hetkel tööl ei käi ning sissetulek sõltub suuresti elukaaslasest, on põhjendatud kui X, lisaks kannatanule X 50 euro kahju hüvitamisele, tasuks kohustusena 250 eurot riigituludesse, mis on piisav meede, et tulevikus hoida ära uute kuritegude toimepanemine kahtlustatava poolt. Kahtlustatavale X on selgitatud
§ 202lõpetamise aluseid, tingimusi ning kaasnevaid tagajärgi.
X on andnud nõusoleku kriminaalasja nr 18267001114 lõpetamise taotluse esitamiseks kohtule ning on väljendanud valmisolekut maksta kohustusena riigituludesse 250 eurot ning hüvitama kannatanu X kahju summas 50 eurot. Eeltoodu alusel kohus rahuldab prokuröri taotluse ja lõpetab X suhtes antud asjas kriminaalmenetluse, pannes talle kohustuse tasuda kuue kuu jooksul riigituludesse kindla summana 250 eurot ja heastama kanatanule X kuriteoga tekitatud varalise ja mittevaralise kahju summas 50 eurot. Kui X ei täida tähtaegselt ja nõuetekohaselt talle pandud kohustusi, uuendab kohus
§ 202lg 6 kohaselt prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill Kohtunik 6
(6)