Obsah (7)

§ 230§ 424§ 426§ 427§ 163§ 129§ 447

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Siiri Malmberg Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 22. juuni 2020, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaud

§ 230lg 1 ja lg 5 kohaselt ametiasutustelt.

1. 10.02.2020 tegi kohus pooltele kohtunõude (tl 12), selgitades tõendamiskoormust, sh hagejale vajadust esitada tõendid oma vajaduste kohta.
2. 29.03.2020 esitas kostja oma pangakontode väljavõtted alates 01.01.2019 – 29.03.
3. (tl 32 – 43).
4. 30.03.2020 esitas hageja seaduslik esindaja oma pangakonto väljavõtte alates 01.01.2020 – 30.03.2020 (tl 45 – 49).
5. Kohus tuvastas kinnistusraamatu väljavõttega (tl 50), et kostjale kuulub 1/8 suuruses kaasomandist kinnisasi aadressil Rohu 46, Pärnu.
6. Kohus tuvastas Maanteeameti väljavõtte alusel (tl 52), et kostjale kuulub 01.01.2004 esmase registreeringuga Porsche Cayenne (kategooria M1G).
7. Kohus tuvastas Eesti Väärtpaberite Keskregistri kaudu, et kostjale kuulub 15 Tallink Grupp aktsiat ja 110 Coop Pank aktsiat (tl 57).
8. 28.04.2020 toimus asjas eelistung, kuhu kostja ei saanud ilmuda tehniliste tõrgete tõttu virtuaalruumis (tl 66 – 67). Kohus selgitas hagejale eelistungil tõendamiskoormust ja vajadust täiendavate tõendite esitamise kohta. Hageja avaldas nõusolekut jätkata asja menetlemist kirjalikus menetluses. Kostja esitas kirjaliku nõusoleku asja menetluse jätkamiseks kirjalikus menetluses 28.04.2020 (tl 61).
9. 29.04.2020 tegi kohus määruse, millega määras jätkata asja menetlust kirjalikus menetluses ja selgitas veelkord pooltele tõendamiskoormust. KOHTUOTSUSE PÕJENDUSED
10. Perekonnaseadus (edaspidi PKS) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. 3 2-19-19593
11. Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt ülal pidama. Kohus tuvastab, et hageja on kostja laps hageja sünni tõendi alusel (tl 4). Seega on kostja PKS § 97 lg 1 kohaselt kohustatud hagejat ülal pidama. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei ela koos kostjaga, mis kohtu hinnangul nähtub kostja kirjalikust vastusest hagile, milles kostja teeb hageja seaduslikule esindajale etteheiteid hagejaga suhtlemise korra üle.
12. PKS § 99 lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 2020.a 292 eurot kuus. Hageja on taotlenud elatist miinimummääras (PKS § 101 lg 1). Riigikohus on oma 07.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-15909 asunud seisukohale, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses hinnata. Eeltoodust tulenevalt lähtub kohus sellest, et hageja põhjendatud vajadused on 584 eurot kuus. Eelduslikult peavad vanemad pidama last üleval võrdsetes osades. Hageja seaduslik esindaja ja kostja ei ole esile toonud asjaolusid selle kohta, et hagejate ülalpidamiskulude jaotus vanemate vahel peaks olema teistsuguses proportsioonis. Eeltoodust tulenevalt on hageja poolt hagiavalduses esile toodud vajaduste rahaline suurus selline, et kostjale eelduslikult langev osa on 2020.a 292 eurot.
13. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist alates 01.01.
14. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on tasunud alates 01.01.2020 elatist 250 eurot kuus. Kohus teeb sellise järelduse hageja 19.06.2020 menetlusdokumendist, kus ta avaldab, et kostja on tasunud 2020 elatist 1500 eurot ja kostja 21.06.2020 menetlusdokumendist, kus ta avaldab, et ta on hageja avaldusega nõus ega vaidlusta hageja vastavat väidet. Eeltoodust tulenevalt on kostja tasunud hagejale perioodil 01.01.2020 – 19.06.2020 elatist igakuiselt 42 eurot vähem, kui on seaduses sätestatud miinimumelatise suurus, s.o kokku 6 kuud*42=252 eurot. Kohus on seisukohal, et kostja esile toodud asjaolud ei anna alust jätta nimetatud ulatuses elatise võlg välja maksmata. Kostja teadis juba 17.12.2019, kui ta sai kätte hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise määruse, et hageja taotleb elatist suuremas ulatuses kui 250 eurot. Samuti muutus 01.01.2020 seaduses sätestatud elatise miinimummäär, mida kohus loeb üldteadaolevaks asjaoluks. Kostja ei ole millegagi tõendanud oma väidet, et ta on tasunud eelnevatel aastatel elatist suuremas ulatuses, milleks ta on olnud kohustatud, mistõttu ei ole kohtul võimalik vastavat asjaolu tuvastada. Kohus selgitas 29.04.2020 määruses

§ 230

lg-s 1 sätestatud tõendamiskoormust, mille kohaselt kumbki pool peab tõendama oma väidete aluseks olevaid asjaolusid. Vastavat kohustust on kohus selgitanud ka oma 10.02.2020 kohtunõudes. Lisaks eeltoodule, isegi kui kohtul oleks võimalik tuvastada elatist enammakstud osas, siis ei oleks kostja-poolne tasaarvestus võimalik VÕS § 200 lg 1 p-s 1 sätestatud keeld tasaarvestada ülalpidamise nõuet.

1. Kostja avaldas 21.06.2020 menetlusdokumendis, et ta on edasiulatuva elatise suurusega seaduses sätestatud miinimumsuuruses nõus, millest tulenevalt ei tuvasta kohus eraldi hageja vajadusi ega PKS § 102 lg 2 kohaldamise aluseks olevaid asjaolusid, kuna neid ei ole kohtu ette toodud.
2. Kohus tuvastab, et hageja põhjendatud elatise nõue alates hagi esitamisest, s.o alates 01.01.2020 kuni otsuse tegemiseni 22.06.2020 kujuneb järgmiselt: perioodis 01.01.2020 – 22.06.2020 on 6 kuud. 6 kuu eest on kostja kohustatud tasuma 6*292=1752 eurot. Kohus tuvastab, et kostja on tasunud nimetatud perioodil 1500 eurot, järelikult on põhjendatud kostjalt välja mõista 252 eurot. Alates juulist 2020 tuleb igakuiselt tasuda 292 eurot kuus. 4 2-19-19593
3. Kohus jätab tähelepanuta poolte väited kostja osaluse kohta hageja kasvatamises, hageja suhtlemise korra ja hageja seadusliku esindaja väidetava alkoholi tarbimise kohta kui asjakohatud ja elatise suurusesse ning väljamõistmisesse mittepuutuvad. Hagi osaline tagasivõtmine 27.

§ 424

lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus on toimetanud hageja 07.05.2020 hagi vähendamise ja 19.06.2020 täpsustatud avalduse hagi osalise tagasivõtmise kohta kätte kostjale. Kostja avaldas, et ta on hageja avaldusega nõus.

1. Kohus on selgitanud hagi tagasivõtmise tagajärgi 29.04.2020 määruses.
2. Kohus on seisukohal, et hagi osaline tagasivõtmine on põhjendatud ja tuleb vastu võtta. Kuna hageja on võtnud osaliselt hagi tagasi ja kostja on olnud avaldusega nõus, siis jätab kohus läbi vaatamata hageja hagi osas, mis ületab seaduses sätestatud miinimumelatist iga kuu kohta. 30.

§ 426

lg 1 kohaselt, kui hagi jäetakse läbi vaatamata, loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 31.

§ 427

kohaselt määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse. Menetluskulud 32.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu, et hagejad on võtnud elatise nõude osaliselt tagasi ja kohus rahuldas menetlusse jäänud nõuded osaliselt, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtule teadaolevalt ei ole pooled menetluskulusid kandnud, kumbki pool ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirju. Tsiviilasja hind 33.

§ 129

lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja nõudis kostjalt elatist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. 2020 on miinimumelatis 292 eurot kuus. Hagi esitamisele järgneva üheksa kuu miinimumelatis on kokku 2628 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Malmberg Kohtunik 5 2-19-19593 26.06.2020 Veaparandusmääruse RESOLUTSIOON: Juhindudes

§ 447

lg 2, 3 ja 4, kohus määras: Parandada tsiviilasjas nr 2-19-19593 Pärnu Maakohtu 22.06.2020 kohtuotsuses, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise, resolutsiooni punktis 4 igakuise elatise suurus, igakuise elatise maksmise algus ja S-E.S.e täisealiseks saamise aeg ning lugeda õigeks resolutsiooni punkt 4 järgmises sõnastuses: Mõista J.S.elt S-E.S.e kasuks välja elatis Eesti Vabariigi perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.01.2020. a 292 eurot) alates 01.07.2020 kuni S-E.S.e täisealiseks saamiseni, s.o xxxxxxxxxxx. Teha kohtotsuse parandamise kohta märge otsusele ja edastada käesolev määrus kõigile isikutele, kellele toimetati kätte vigane otsus. 6