ja NPALS § 151 lg 1 järgi Marek Tšadromtsev – isikukood: 37306304225; elukoht: xxxx; xxxx Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi esindaja Triinu Riigor RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 83 p-st 2 ja § 107 lg 1 p-st 1 maakohus otsustas: 1. Tunnistada süüdi Marek Tšadromtsev LS § 201 lg 1, § 207 lg 1,
S § 63 lg 1 alusel LS § 201 lg 1 järgi karistuseks arest 12 päeva ning KarS § 63 lg 3 alusel NPALS § 151 lg 1 järgi karistuseks arest 8 päeva, s.o. kokku 20 päeva.
lg 2 ja NPALS § 3 lg 1 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 1, § 207 lg 1,
Menetlusalune isik Marek Tšadromtsev tunnistas end kohtuistungil kõigis väärteoprotokollis etteheidetud väärtegudes süüdi. Selgitas, et autot juhtis sellepärast, et töötas kummivahetuses, oli xxxx kõrval. Pidi auto maha müüma sel päeval. Sõitma hakkas xxxx. Auto kuulus abikaasale, ta ostis selle auto kuu enne seda sündmust. Teadis, et autol kindlustust ei ole. Kui rooli istus, siis teadis, et juhtimisõigust temal endal ei ole ja et tal on palju väärteo rikkumisi juba enne seda. Kõik trahvid on tasumata, kuna puudub seaduslik sissetulek. Samuti teadis, et narkootiline aine on organismis, kuna oli päev varem tarvitanud amfetamiini. Karistuseks soovib üldkasulikku tööd mitte aresti, siis saaks midagi ära maksta riigile. Kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Riigor leidis, et menetlusaluse isiku süüline käitumine on tõendamist leidnud. Isik on tunnistanud nii liiklusseaduse kui liikluskindlustuse seaduse rikkumist ja narkootikumide tarvitamist. Senised rahatrahvid karistusliigina ei ole suutnud menetlusalust isikut seaduskuulekusele suunata. Tal on maksmata trahvid piletita sõidu eest, samuti karistatud NPALSi alusel trahviga keelatud ainete tarvitamise eest. Menetleja ei pea usutavaks, et 10 aasta kestel ei ole isik töötanud ja sissetulekut teeninud, et trahve tasuda. 2 4-20-590 See näitab isiku ükskõikset ja üleolevat suhtumist karistuse kandmisse. Leiab, et aresti kaudu tuleb isikut mõjutada, arvestades ka, et kergendavaid asjaolusid ei ole ilmnenud. Isikut on korduvalt keelatud ainete tarvitamise eest karistatud, kuid ka täna ei näe isik ise, et narkootiliste ainete tarvitamine oleks mingi probleem. Ettepanek karistada isikut KarS § 63 lg 1 tulenevalt, LS § 201 lg 1, § 207 lg 1 ning
S § 63 lg 3 tulenevalt karistada isikut NPALS § 151 lg 1 järgi 8 päeva arestiga. Karistus pöörata kandmisele koheselt peale kriminaalasjas oleva tõkendi äralangemist. Menetluskulud välja mõista summas 170 eurot. Ekspertiisitasu 52 eurot jätta riigi kanda, sest isikul joovet ei tuvastatud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, kontrollinud väärteoasja kirjalikke materjale, sh: väärteo protokolli 21.01.2020; joobeseisundi tuvastamise protokolli; arsti hinnangut seisundi tuvastamise kohta; joobeseisundi tuvastamise saatekirja; Wismari haigla protokolli II osa; Wismari haigla saatekirja; isikusamasuse tuvastamise protokolli; Maanteeameti liiklusregistri väljavõtet; sõiduki taustakontrolli andmeid; väljavõtet Liikluskindlustuse fondist; isiku karistusregistri väljavõtet, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. LS § 201 lg 1 Väärteoprotokolli kohaselt juhtis Marek Tšadromtsev 02.12.2019 kell 08:44 xxxx mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sõidukijuhi isiku kontrollimisel Maanteeameti andmebaasist ilmnes, et sõidukit juhtinud Marek Tšadromtsevil puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Juhtimisõiguse puudumist tunnistas menetlusalune isik kohtuistungil ka ise. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis väärteo toimepanemise ajal mootorsõidukit isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt ta teadis, et tal puudub juhtimisõigus, kuid sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Seega on süütegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult, s.o kavatsetult. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Marek Tšadromtsev rikkus LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keeldu ning pani sellega toime LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. LS § 207 lg 1 Väärteoprotokolli kohaselt juhtis Marek Tšadromtsev 02.12.2019 kell 08:44 xxxx tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit. 3 4-20-590 Vastavalt LS § 73 lg 2 kohaselt liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli ei pea olema läbinud üksnes saarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis, välja arvatud püsiasustusega väikesaarte seaduse tähenduses suursaarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et sõiduki xxxx reg. nr xxxx registreering registris on peatatud ja sõiduki 03.12.2019 taustakontrollist nähtub, et sõidukil puudub kehtiv tehnoülevaatus. Et sõidukil puudus tehnoülevaatus tunnistab menetlusalune isik ka ise. Seega saab eeltoodud andmetest teha järelduse, et sõiduk ei ole tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbinud, mistõttu sellise sõidukiga liigelda on keelatud. Samuti ei olnud tegemist lubatava erandiga, s.o üksnes saarel kasutatava mootorsõidukiga, kuna sõidukijuht peeti kinni xxxx. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et sõidukil puudus kehtiv tehnoülevaatus, kuid asus sellegipoolest mootorsõidukit juhtima, seega on tegu toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 73 lg 2 sätestatud nõuet, millega pani toime LS § 207 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise.
Väärteoprotokolli kohaselt juhtis Marek Tšadromtsev 02.12.2019 kell 08:44 xxxx liikluskindlustuseta mootorsõidukit.
lg 2 kohaselt liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. Vastavalt
p 1 sätetele tuleb kohustusliku liikluskindlustuse leping sõlmida sõiduki suhtes, mis on registreeritud või tuleb registreerida liiklusseaduse alusel loodud liiklusregistris, välja arvatud vanasõiduk ja võistlusauto, mida ei kasutata liikluses. Menetlusalune isik ei ole esitanud tõendeid, et vaidlusaluse sõiduki puhul oleks tegemist vanasõiduki või võistlusautoga, mida ei kasutata liikluses. Vastupidi, menetlusalune isik peeti sõiduk xxxx reg. nr xxxx juhtimiselt kinni just nimelt liikluses. Seega on tegemist sõidukiga, mida tuleb registreerida liiklusregistris ja sellise sõiduki suhtes laieneb kohustuslik liikluskindlustus. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et sõiduk xxxx reg. nr xxxx registreering registris on peatatud ja sõiduki 03.12.2019 taustakontrolli kohaselt sõidukil puudub kehtiv liikluskindlustus. Ka liikluskindlustuse fondi väljavõttes on kirjas, et sõiduki xxxx reg. nr xxxx registrikanne on peatatud. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt ei olnud sõidukil kehtivat liikluskindlustust. Seega on eeltoodud tõenditega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik sõitis liikluses sõidukiga xxxx reg. nr xxxx, millel puudus kohustuslik liikluskindlustus. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt ta teadis, et sõidukil puudub kindlustus, kuid sellegipoolest asus ta seda mootorsõidukit juhtima. Seega on süütegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult, s.o kavatsetult. 4 4-20-590 Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Marek Tšadromtsev rikkus
lg 2 nõudeid ning pani sellega toime
NPALS § 151 lg 1 Samuti süüdistatakse menetlusalust isikut selles, et ta on toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o tarvitas narkootilist ainet metamfetamiin ilma arsti ettekirjutuseta. Joobeseisundi tuvastamise protokolli kohaselt võeti 2.12.2019 kell 10 Marek Tšadromtsevilt uriiniproov ja uuringuga tuvastati metamfetamiini sisaldus organismis. Aine sisaldus on tuvastatud EKEI aktiga nr 1756T. Menetlusalune isik on ka ise tunnistanud amfetamiini tarvitamist päev varem. Eelmärgitud tõendikogum viitab üheselt sellele, et menetlusalune isik oli tarvitanud narkootilist ainet. Metamfetamiin kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 nimekirja I. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt on ta narkootilisi aineid tarvitanud viimase 4 - 5 aasta jooksul kuskil 15 korda. Sõltuvust tal enda sõnul ei ole. Samuti teadis ta, et oli eelmine päev tarvitanud amfetamiini. Seega on süütegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult, s.o kavatsetult. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et Marek Tšadromtsev tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta ja sellise aine käitlemine, s.h tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, seega pani ta toime NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo. KARISTUSE MÕISTMINE LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. LS § 207 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. 5 4-20-590 NPALS § 151 lg 1 kohaselt karistatakse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale LS § 201 lg 1, § 207 lg 1 ja
järgi inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, v.a NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärtegu, mistõttu on liiklusalased väärteod toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette LS § 201 lg 1 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada LS § 201 lg 1 sätestatud sanktsiooni alusel. NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo eest tuleb karistus mõista eraldi. Kuivõrd LS § 201 lg 1 ja NPALS § 151 lg 1 näevad ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahatrahvi näol. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on üle 10 kehtiva väärteokaristuse (ÜTS § 85 lg 1, NPALS § 151 lg 1 ) ja kõik määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Samuti on kehtiv väärteokaristus KarS § 218 lg 1 toimepandud väärteo eest, mille eest on karistuseks määratud arest, mis on 05.07.2019 ära kantud. Sellest saab üheselt järeldada, et menetlusalune isik ei soovi temale määratud rahatrahve tasuda ning kergemaliigiline karistus rahatrahvi näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning isik jätkab väärtegude toimepanemist. Seega on rahatrahv kui karistusliik ennast ammendanud ning tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul on LS § 201 lg 1 väärteoasjas menetlusaluse isiku süü ettenähtud väärteo toimepanemisel üle keskmise, kuivõrd menetlusalune isik on samaaegselt toime pannud kolm erinevat liiklusalast väärtegu (LS § 201 lg 1, § 207 lg 1 ja
). Arvestades ka eri- ja üldpreventiivseid eesmärke, s.h asjaolu, et menetlusalusel isikul on küll üle 10 kehtiva karistuse erinevate väärtegude toimepanemise eest, kuid mitte ühtegi varasemat liiklusalast rikkumist, siis leiab kohus, et süü on hinnatav keskmisena. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Seega süüteo asjaolusid arvestades, leiab kohus, et KarS § 63 lg 1 alusel mõistetav karistus LS § 201 lg 1 ettenähtud karistuse sanktsioonimäära arvestades võib jääda ettenähtud sanktsioonimäära keskmise määra lähedale, s.o 12 päeva aresti. NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo puhul on menetlusaluse isiku süü hinnatav keskmisena. Karistusregistriandmetest nähtub, et isikul on kehtiv väärteokaristus NPALS § 151 lg 1 eest ning karistuseks on mõistetud rahatrahv, mis on tasumata. 6 4-20-590 Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Isik tunnistab narkootikumide tarvitamist, kuid ei näe selles midagi kahetsusväärset. Arvestades ka eri- ja üldpreventiivseid eesmärke, s.h asjaolu, et eelmine NPALS § 151 lg 1 väärtegu on toimepandud 06.04.2016 (otsus jõustunud 22.04.2016), ehk ligi 4 aastat tagasi, siis leiab kohus, et karistuse võib mõista tunduvalt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, s.o 8 päeva aresti. Kohtuistungil oli menetlusalune isik nõus üldkasuliku tööga, kuid kohus on veendumusel, et menetlusaluse isiku suhtes ei ole võimalik aresti üldkasuliku tööga asendada, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub täielikult. Isiku varasem käitumine näitab üheselt, et kergemad karistuse liigid on end ammendanud, seda enam, et isiku suhtes on juba kohaldatud karistusena ka aresti, kuid isik jätkab sellegipoolest uute süütegude toimepanemist. Menetlusalune isik viibib käesoleval ajal kriminaalasjas (1-20-1114) vahi all. Kohus leiab, et arest kuulub täitmisele pööramisele esimesel võimalusel. Kuivõrd menetlusaluse isiku suhtes on kohaldatud tõkendina vahistamist, siis arvestatakse tema suhtes kohaldatud aresti kandmist alates tõkendi tühistamisest või muutmisest või kriminaalasjas mõistetava vangistuse ärakandmisest. Kohus selgitab, et aresti ei pöörata täitmisele, kui aresti täitmine on aegunud vastavalt KarS § 82 lg 1 p-le 3. MENETLUSKULUD Menetlusaluselt isikult tuleb VTMS § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud. Käesoleval juhul on nendeks joobe tuvastamisega seotud ekspertiisikulud ning joobe olemasolu või puudumise tuvastamiseks antud eksperthinnangu kulu. Menetlusalune isik on täisealine ja töövõimeline isik ja ta ei ole esitanud tõendeid oma maksejõuetuse kohta. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võib osaliselt menetluskulude tasumisest vabastada isiku, kelle poolt süüteo toimepanemine võib olla juhuslik. Antud juhul on menetlusalune isik isikuks, keda on regulaarselt karistatud väärtegude toimepanemise eest ja ka kuriteo toimepanemise eest ning isik on teadlik sellest, et sellise iseloomuga väärtegude toimepanemisega kaasnevad menetluskulud. Seega tegutses isik teadmises, et tema karistamisega kaasnevad tema kanda jäävad menetluskulud. Samuti ei taotlenud isik kohtuistungil menetluskulude ajatamist mitme kuu peale. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteomenetluses tekkinud joobe tuvastamisega seotud kulud 74 eurot ja 96 eurot, s.o kokku 170 eurot, tuleb jätta menetlusaluse isiku kanda ja need tuleb tasuda 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest. Kuna isikul joovet ei tuvastatud, siis joobe tuvastamise ekspertiisi kulu 52 eurot tuleb jätta riigi kanda. Kohus täpsustab veel, et menetluskulude tasumise viitenumber on 99920700014474 (mitte 99920700009382 nagu ekslikult on märgitud resolutsiooni). (allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.