Pooltel on õigus teatada apellatsioonkaebuse esitamise soovist Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui menetlusosaline ei ole kohtule 10 päeva jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (
Plus Capital esitas 31.12.2020 kohtule hagi R. M.i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus võttis hagi menetlusse 13.01.2020. 06.05.2020 esitas hageja hagist osalise loobumise avalduse. 13.05.2020 määrusega võttis kohus hagist osalise loobumine vastu ja lõpetas menetluse põhivõlgnevuse osas summas 3756,95 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise osas summas 2269,42 eurot. Kohus jätkas menetlust Aktsiaselts PlusPlus Capital hagis R. M.i vastu põhivõlgnevuse 509,19 euro, intressi 485,02 euro, viivise 344,80 euro, sissenõudmiskulu 35 euro ja edasiulatuva viivise nõudes. Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 500 eurot ning lepingulise esindaja kulud 420 eurot. Kohus märgib, et hageja on koos hagiavaldusega esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse.
lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama sätte lõige 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagist osalise loobumise tulemusel moodustab hagihind kokku 1468,21 eurot, millelt kuulub riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasumisele riigilõiv 200 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 200 eurot. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses muu hulgas palunud välja mõista lepingulise esindaja tasu summas 420 eurot. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja järgi on lepinguline esindaja kulutanud 1,5 h dokumentide komplekteerimisele ja analüüsimisele ja 2 h hagiavalduse koostamisele. Kohus leiab, et vastav ajakulu nimetatud toimingutele pole põhjendatud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning dokumentide hulk ja sisu ei eelda nimetatud menetlusdokumentide koostamiseks ja esitamiseks märgitud ajakulu. Kohus märgib, et hagiavalduse sisuline osa ega hagiavalduse lisad ei ole mahult sellised, mis õigustaks märgitud ajakulu. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks nimetatud toimingutele lugeda 1,5 h. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 60 eurot (sh käibemaks). Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot (sh käibemaks) ja mõistab vastavas summas lepingulise esindaja kulud välja kostjalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.