← Eesti

2-20-4765/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Villem Lapimaa ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuli
  2. a, Tallinn Kohtuasja number 2-20-4765 Kohtuasi XX hagi Y OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks ja kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  3. aprilli
  4. a määrus (menetlusse võtmisest keeldumine) Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Y OÜ määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus Kostja (määruskaebuse esitaja) Y OÜ (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus RESOLUTSIOON:
  5. Tühistada Harju Maakohtu
  6. aprilli
  7. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-4765 ning saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
  8. Rahuldada Y OÜ määruskaebus. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Y OÜ (kostja) esitas
  10. märtsil 2020 Harju Maakohtule taotluse XX (hageja) töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras osas, milles töövaidluskomisjon hageja avalduse rahuldas, s.o. mõistis välja hüvitise 270 eurot ning töötasu 306 eurot. 1 Taotluse kohaselt rahuldas Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon
  11. veebruari
  12. a otsusega asjas nr 4-1/21/20 osaliselt XX (hageja) avalduse kostja vastu ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja maksmata töötasu 306 eurot (bruto) ning hüvitise 270 eurot. Töövaidluskomisjoni otsus tehti teatavaks
  13. veebruaril
  14. a. Otsuses esitatud edasikaebe korra kohaselt võisid pooled otsusega mittenõustumisel pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul alates otsuse saamise päevale järgnevast päevast. MAAKOHTU MÄÄRUS
  15. Harju Maakohus keeldus
  16. aprilli
  17. a määrusega avalduse menetlusse võtmisest põhjendusega, et see on esitatud hilinenult. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt oleks avalduse pidanud esitama hiljemalt
  18. märtsil 2020, kuna avalduse esitamise tähtaeg hakkas kulgema järgmisel päeval pärast seda, kui kostja töövaidluskomisjoni otsuse kätte sai. Kostja esindaja sai otsuse kätte
  19. veebruaril
  20. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 1 kohaselt võivad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Kostja esitas avalduse hilinenult
  21. märtsil
  22. Seega tuleb avalduse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda. MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSE EDASINE KÄIK
  23. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu
  24. aprilli 2020 a. määruse (vaidlustatud määrus) tühistada ning saata asja maakohtusse tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks. Ühtlasi palub kostja menetlustähtaja ennistada põhjusel, et ta lähtus edasikaebamise tähtaja puhul töövaidluskomisjoni otsuses toodud edasikaebe korrast. Töövaidluskomisjoni otsuses on selgitatud, et pooled võivad pöörduda kohtusse sama töövaidluse läbivaatamiseks 30 päeva jooksul töövaidluskomisjoni otsuse saamise päevale järgnevast päevast. Kostja sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte
  25. veebruaril
  26. Töövaidluskomisjoni otsuse kohaselt on edasikaebamise tähtaja kulgemise alguspäevaks otsuse kättesaamise päevale järgnev päev ehk
  27. veebruar
  28. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 kohaselt algas tähtaja kulgemine tähtaja algusena kindlaks määratud kuupäevast järgmisel päeval, s.o
  29. veebruaril
  30. Seega oli kostjal võimalik kohtusse pöörduda kuni
  31. märtsini
  33. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.
  34. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  35. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu
  36. aprilli
  37. aasta määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
  38. TvLS § 58 lg 1 järgi võivad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Enne TvLS jõustumist 01.01.2018 sätestas sama 2 individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg
  39. Riigikohus on mitmes lahendis asunud seisukohale, et ITLS § 24 lg-s 1 sätestatud kohtusse pöördumise tähtaeg on hagi aegumise tähtaeg (vt nt Riigikohtu
  40. mai
  41. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-19-02, p 7). Kohtupraktikas on selgitatud, et ITLS § 24 lg-s 1 sätestatud tähtaeg kohtusse pöördumiseks on materiaalõiguslik tähtaeg, mille ennistamine protsessisätete järgi ei ole võimalik (Riigikohtu 11.01.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-07, p 8). Kolleegium leiab, et Riigikohtu seisukoht hagi esitamise tähtaja olemuse kohta kehtib samal kujul ka TvLS § 58 lg-s 1 sätestatud tähtaja osas.
  42. Viimati viidatud lahendis selgitas Riigikohus (p 9), et TsÜS § 143 järgi võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse üksnes kohustatud isiku taotlusel ning kuna sellise taotluse saab pool esitada alles pärast hagi menetlusse võtmist, siis ei saa võtta enne hagi menetlusse võtmist seisukohta küsimuses, kas töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud ITLS § 25 lg 1 esimese lause järgi. Kolleegium selgitab, et maakohus ei saa töövaidluskomisjoni otsuse peale esitatud kaebuse menetlemisest keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi seetõttu, et kohtu arvates on nõue aegunud või teisel poolel oleks avalduse menetlusse võtmisel õigus tugineda aegumisele. Selline menetlusse võtmisest keeldumine oleks sisuliselt hagi aegumise kohaldamine, mida TsÜS § 143 järgi saab teha üksnes kohustatud isiku taotlusel.
  43. Kui maakohus asja uuesti läbi vaadates võtab hagi menetlusse, siis juhul, kui hageja taotleb aegumise kohaldamist kostja taotluse suhtes, peab maakohus võtma selle kohta seisukoha. Taotluse rahuldamine toob kaasa töövaidluskomisjoni otsuse jõustumise ITLS § 25 lg 1 esimese lause järgi ja hagimenetluse lõpetamise TsMS § 371 lg 1 p-ga 4 sõnastuse poolest sarnase sätte – TsMS § 428 lg 1 p 2 – alusel (vt Riigikohtu 11.01.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-07, p 10).
  44. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Kaebaja on tuginenud asjaolule, et töövaidluskomisjoni otsuses esitatud edasikaebamise kord erines TvLS § 58 lg-s 1 sätestatud edasikaebamise korrast. Riigikohus on oma praktikas leidnud, et menetlustähtaja ennistamise aluseks saab muu hulgas olla kaebeõiguse kohta eksitava info andmise kohtuotsuse resolutsioonis (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  45. jaanuari
  46. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-11, p 11). Eelnevalt osundas kolleegium, et ITVS § 24 lg-s 1 sätestatud tähtaeg kohtusse pöördumiseks on materiaalõiguslik tähtaeg, mille ennistamine protsessisätete järgi ei ole võimalik. Seetõttu ei saa kohus läbi vaadata kaebaja menetlustähtaja ennistamise avaldust ega kohaldada kohtupraktikat seoses kaebeõiguse kohta eksitava info andmisega. Menetluskulud
  47. Käesolev määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause tähenduses, seetõttu ei ole menetluskulude jaotuse märkimine määruses vajalik. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.