Obsah (8)

§ 62§ 230§ 231§ 459§ 497§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 21.02.2020.a Tallinn Tsiviilasja number 2-19-10167 Tsiviilasi D. P.i hagi A.

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 05.07.2019 esitatud ja 18.07.2019 täpsustatud hagiavalduse kohaselt kinnitati D. P.i (hageja) ning A. P.i (kostja) 18.12.2012 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-11376 kokkulepe, millega kostja kohustus tasuma hagejale ülalpidamiseks igakuiselt elatist summas 200 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja tasub elatise kokkulepitud summat korralikult, kuid võrreldes eelmise otsuse tegemise ajaga on hageja kasvanud suuremaks ning lapse vanust, vajadusi ja elu kallinemist arvestades on selge, et seni väljamõistetud elatis ei kata hageja vajadusi. Samuti on alates 2012 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär oluliselt suurenenud. Hageja kulud moodustavad ühes kuus kokku 593 eurot, s.o toit 240 eurot, rõivad ja jalatsid 50 eurot, kodukulud 125 eurot, mobiiltelefon 8 eurot, ravimine ja vitamiinid 15 eurot, vabaajakulutused 55 eurot, reisimine/puhkus/ekskursioonid 65 eurot, koolitarbed 15 eurot, hügieenitarbed 10 eurot, taskuraha 10 eurot. Hageja emale laekub lastetoetus summas 60 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja väljamõistetud elatist suurendada kuni miinimummäärani. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja elab Soomes koos oma uue perekonnaga. Kostja töötab Soomes ja alates veebruarist 2019 teenib 1500 eurot kuus. Kostja ülalpidamisel on rase naine ja oktoobris 2019 sünnib tal laps. Kostja igakuised vältimatud kulud moodustavad kokku 1234,61 eurot. Kostja ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma hagejale suuremat ülalpidamist kahjustamata enese ja tema perekonna tavalist ülalpidamist. Samuti elab hageja vähemalt 1 kuu aastas isa juures Soomes ja on täielikult tema ülalpidamisel. Sel ajal tasub kostja hagejale ka elatist. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja 2 tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2019 kuni 31.12.2019 oli kuutasu alammääraks 540, millest ½ on 270 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot.
2. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja L. P. ja kostja ühine laps (tlk 12-14). Tsiviilasjas nr 2-12-11376 on Harju Maakohus 18.12.2012 määrusega kinnitanud poolte vahel kompromissi, mille kohaselt kostja kohustus tasuma hagejale ülalpidamiseks elatist igakuiselt 200 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni (tlk 5).
3. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja väljamõistetud elatist suurendada miinimummäärani. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

§ 459

lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Elatise suuruse muutmisel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad.

1. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11).
2. Esmalt tuvastab kohus asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-12-11376 18.12.2012 kohtulahendi tegemisel. Nimetatud tsiviilasjas esitatud hagiavalduse kohaselt (tsiviilasja materjalid nähtavad kohtute infosüsteemist) olid hageja igakuised kulud kokku 421 eurot, s.h toit 100 eurot, riided/pesu/jalanõud 100 eurot, hügieenitarbed 7 eurot, ravimine ja vitamiinid 15 eurot, 3 lasteaiakulud 50 eurot, huviringi kulud 31 eurot, ujula 6 eurot, raamatud/ mänguasjad/ pliiatsid/ albumid 10 eurot, eluasemekulud 87 eurot. Pooled on jõudnud kokkuleppele, et kostja tasub hagejale elatist igakuiselt 200 eurot. Seega loeb kohus tuvastatuks, et 2012 aastal oli 200 eurot hageja jaoks piisav katmaks hageja igakuiseid kulutusi ning samuti oli kostja majanduslikult võimeline nimetatud summat igakuiselt tasuma.
3. Hageja on palunud elatist suurendada põhjusel, et hageja igakuised kulud on suurenenud ning miinimumelatisemäär on tõusnud. Kostja on eelistungil vaidlustanud hageja igakuiseid kulutusi. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tõendamist leidnud, et hageja igakuised kulutused oleksid võrreldes kompromissi kinnitamise ajaga oluliselt muutunud. Kohus ei pea vajalikuks eraldi hinnata rõivaste ja jalanõude kulusid ega ka ravimite ja vitamiinide kulusid ning hügieenikulusid. Nimetatud kulude suurused on jäänud samaks, vähenenud 50 euro ulatuses või suurenenud üksnes 3 euro ulatuses, mis ei ole oluline kasv. Samuti on vähenenud kooli- ja lasteaiaga seotud kulutused 35 euro võrra (lasteaiakulud olid eelnevalt 50 eurot ning koolitarbed käesoleval ajal 15 eurot). Juurde on tulnud vaba aja kulutused 55 euro ulatuses, mis katavad kohtu hinnangul 2012 aastal märgitud huviringide kulu 31 euro ulatuses, ujula kulu 6 euro ulatuses ning kulud raamatutele/ mänguasjadele/ pliiatsitele/albumitele 10 euro ulatuses. 2012 aastal oli toidukuluks hagejal 100 eurot kuus. Käesoleval ajal on hageja märkinud toidukuluks aga 240 eurot, mis on kohtu hinnangul ülepaisutatud. Hageja ei ole välja toonud, et hageja peaks jälgima mingit erilist dieeti, mis vajaks täiendavaid kulusid. Kohus peab mõistlikuks igakuiseks toidukuluks 130 eurot. Kohtu hinnangul on võimalik nimetatud summaga pakkuda hagejale ka täisväärtuslikku toitu. Eluasemekulud olid 2012 aastal 87 eurot ning käesoleval ajal on hageja välja toonud kodukulud 125 euro ulatuses (s.h küte, elekter, vesi, remondikulu, mööbel, kodutekstiil, tehnika, internet). Kohtu hinnangul on nimetatud summa arvestades hageja poolt välja toodud kuluartikleid mõistlik ja usutav. Samuti on kohtu hinnangul usutavad hageja lisandunud igakuised kulud mobiilile 8 eurot, reisimisele/ puhkusele/ ekskursioonile 65 eurot, taskurahale 10 eurot. Käesoleval ajal on seega hageja põhjendatud kulud kokku summas 483 eurot. 2012 olid hageja igakuised kulud 421 eurot. Seega on kulud suurenenud 62 euro ulatuses ning kostja kanda oleks sellest 241,50 eurot arvestades, et vanemad täidavad eelduslikult oma ülalpidamiskohustust võrdselt. Samas ei nähtu, et hageja oleks arvestanud igakuiste kulude märkimisel asjaoluga, et hageja viibib vähemalt 1 kuu aastast kostjaga. Nimetatud ajal täidab kostja aga kohtu hinnangul oma ülalpidamiskohustust vahetult. Eeltoodust tulenevalt on võimalik igakuist elatist vähendada ca 20 euro ulatuses, arvestades, et kostja tasub elatist igakuiselt (s.t tasub elatist ka ajal, mil hageja viibib tema juures). Samuti on hageja ise välja toonud, et hageja emale laekub lastetoetus 60 euro ulatuses ning seega on võimalik elatist täiendavalt vähendada 30 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on seega kostja kohustus täita oma ülalpidamiskohustust elatise tasumisena ca 200 euro ulatuses. 4 Eeltoodust tulenevalt puudub alus elatise suurendamiseks, kuna kostja kulud ei ole oluliselt suurenenud ning kostja täidab oma ülalpidamiskohustust ka vahetult. Kohus ei pea seega vajalikuks eraldi hinnata ka kostja majanduslikku seisu.
4. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud 10.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162

lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuigi kohus jätab hagi rahuldamata, siis oleks kohtu hinnangul käesoleval juhul ebaõiglane jätta menetluskulud täies ulatuses alaealise hageja kanda. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. 11.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga 5