Obsah (5)
§ 444§ 407§ 175§ 163§ 178KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 7. aprill 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-20049 Tsiviilasi AS-i Pl
§ 444lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud, v.a osaliselt põhinõude ja viivise osas. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi
§ 407lg 6 alusel rahuldamata (vt nt Riigikohtu 03.05.2017.
a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-17, p 16 jj).
- Kohus leiab, et hageja on arvestanud ekslikult põhinõude hulka arvetel sisalduva viivise. Kohus leiab, et põhjendatud põhivõlgnevus eeltoodust tulenevalt on, arvestades arve nr 2016406163 tasumist summas 9,27 eurot, (40,1+33,93+12,92+17,06) 104,01 eurot. Kohus rahuldab hageja põhinõude summas 104,01 eurot. Kohus jätab rahuldamata põhivõlgnevuse (112,86-104,01) 8,85 euro ulatuses.
- VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 1 esimese lause alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingujärgses määras 0,07% päevas tasumata summalt. Viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära (aastas 8%) üle 3 korra. Asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Seega võib eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat 2
(3)2-19-20049 ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mida saab pidada tühiseks. Seejuures lähtub kohus Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohast, mille kohaselt on eelduslikult VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (Riigikohtu 10.05.
- a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-2516, p 13; samuti 16.11.
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-16, p 16). Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.
- a otsus tsiviilasjas nr 3-21-66-05, p 24; Riigikohtu 10.05.
- a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt, s.o VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu hinnangul on hageja arvestanud ekslikult ka arvetel märgitud viivisenõudest. Kohus arvestab viivist üksnes arvel märgitud põhinõudest ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja seisuga 16.12.2019 sissenõutavaks muutunud viivise kokku summas 26,25 eurot ning jätab hagi rahuldamata viivisenõudes (90,75- 26,25) 64,50 eurot.
- Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv kokku 75 eurot ja õigusabikulu 420 eurot (koos käibemaksuga), kokku 495 eurot.
§ 175
lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 420 eurot selgelt põhjendamatu. Arvestades esindaja tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 150 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (riigilõiv 75 eurot + õigusabikulu 150 eurot) 225 eurot. 6. Kuivõrd kohus rahuldab hagi (sissenõutavaks muutunud osa) ligikaudselt 68% ulatuses, peab kohus
§ 163
lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 68% ulatuses kostja ja 32% ulatuses hageja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 153 eurot (s.o 225 eurost 68%).
§ 178
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 3
(3)