1-17-9502/242

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. mai 2020, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-17-9502 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Elena Jõgis Tõlk Prokurör Marina Davõdovitš Antti Aitsen Kaitsja Irina Gromtsev (kokkuleppel) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Edurad Gromovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu EDUARD GROMOV, isikukood 37504132214, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 18.04.2017 ja lõpp 12.04.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 04.05.2020 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta EDUARD GROMOV vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud Viru Vangla esitas 14.04.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Eduard Gromovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Eduard Gromov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 29.03.2018 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning kohus mõistis talle karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus Eduard Gromovile mõistetud karistust 26.01.2017 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 11 kuu ja 25 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõistis 5 aastat 11 kuud ja 25 päeva vangistust. Liitkaristuse kandmise alguseks luges kohus 18.04.
4. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 16 korda, vanglas viibib kuuendat korda. Viimased toimepandud kuriteod on narkootikumide käitlemine suures koguses ning varavastased kuriteod. Varasemalt on isik pannud toime veel mootorsõiduki juhtimise joobe seisundis, karistusest kõrvale hoidumise, alkoholi omandamise vanglas, salajase varguse, tulirelva valdamise ja mootorsõiduki ärandamise. Viimased kuriteod on toime pandud materiaalse kasusaamise eesmärgil ja sõltuvuse rahuldamiseks. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla Eduard Gromovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Eduard Gromov taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et kohe pärast vabanemist soovib ta jätkata tööd firmas, kus teda usaldatakse, tulevane tööandja andis talle isegi elamispinna. Avaldas, et saab väga hästi aru, et toimepandud kuriteod on rasked ja tema puhul on suureks probleemiks, et ta ka ise tarvitas narkootikume ega suutnud kuidagi lõpetada. Selgitas, et sotsiaalprogrammide läbimisest on kasu siis, kui inimene ise ka aru saab narkootikumide tarvitamise kahjulikkusest. Avaldas, et arestimajas viibides hakkas uskuma jumalasse. Lähedasteks nimetas poja ja venna, abikaasaga praegu ei suhtle. Kinnitas, et narkosõltuvust tal praegu ei ole, aga paberil ja teoreetiliselt jääb see püsima. Ka alkosõltuvusest on üle saanud. Töötab vanglatööstuses. Kriminaalhoolduse kohustustega on nõus ja valmis neid täitma. Distsiplinaarkaristuse kohta selgitas, et see oli seotud info edastamisega julgeolekuosakonnale: mälukaardid olid tema käes, kuid sidet julgeolekuosakonnaga tal ei olnud ja siis saabus läbiotsimine kambris. Prokurör Antti Aitseni sõnul on prokuratuuri seisukoht on selline, et prokuratuur toetab Eduard Gromovi vabastamist enne tähtaegselt. Prokuratuur lähtub sellest, et isik on läbinud koolitusi, töötab juba teist aastat. Prokuratuur leiab, et sotsiaalprogrammides osalemine ning tööle asumine on aluseks tema usaldamisel ning enne tähtaega vabastamisel. Distsiplinaarkaristuse osas oli prokurör seisukohal, et kinnipeetava viimased kolm aastat vanglas viibimist ei ole plekitu, kuid küsimus on selles, kas kaks viimast distsiplinaarkaristust kaalub üles tema pikaajalise positiivse käitumise. Prokuröri hinnangul ei kaalu, kuna isik kinnitab, et talle jätkuvalt võimaldatakse tööd vanglas. Olulised kohustused isikule vabaduses on ka alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeld ning kui ta ei suuda seda teha, siis tal tuleb ära kanda mitmeaastane vangistus. Prokurör toetas isiku vabastamist enne tähtaega ning palus lähtuda kriminaalhooldaja arvamusest käitumiskontrolli ja katseaja pikkuste kohta. Kaitsja Irina Gromtsev nõustus prokuröri seisukohaga ja arvas samuti, et Eduard Gromovit saab usaldada ning et vabaduses ei pööra ta tagasi kuritegelikule teele. Täitmiskavas olnud 2 põhilised ülesanded on ta vanglas täitnud: läbis riigikeele õppe A2 tasemel, läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, on kogu aeg töötanud jne. Kriminaalhoolduse ajal vabaduses on võimalik vajadusel läbida täiendavaid sotsiaalprogramme. Kaitsja hinnangul ei peaks kaks kehtivat distsiplinaarkaristust kaaluma üles isiku head käitumist vanglas kolme aasta jooksul. Kaitsja pööras kohtu tähelepanu ka sellele, et Eduard Gromovil on head vabanemisjärgsed tingimused: tal on garanteeritud töökoht ja valvesobilik elukoht, lähedasteks on vend ja poeg, kusjuures vennal on oma firma ning poeg on lõpetanud kõrgkooli ja töötab. Positiivne on ka see, et isik tunnistab narkosõltuvust ja on motiveeritud sellest loobuma. Kaitsja oli seisukohal, et Eduard Gromovile võiks anda võimaluse, tema tegevust ja käitumist on võimalik jälgida ja suunata läbi kriminaalhoolduse. Isik on teadlik, et vähimagi rikkumise korral pööratakse kandmata jäänud karistus täitmisele. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesoleva lahendi tegemise hetkeks on Eduard Gromov ära kandnud 5-aasta 6-kuu ja 25päevasest vangistusest 3 aastat ja 22 päeva ehk enam kui poole mõistetud karistusajast ja rohkem kui 4 kuud ning ta on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on isiku enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ja prokuröri leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et teda on kriminaalkorras karistatud 16-l korral ning korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Eduard Gromovi käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega on käesoleval juhul see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kriminaalhooldusametnik on välja selgitanud, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama xxxx. Tegemist on 3-toalise kõigi mugavustega korteriga, mis kuulub kinnipeetava tulevasele tööandjale, korter on sobilik valveseadme paigaldamiseks ja korteri omanik on vastavad nõusolekud andnud. Seega on kinnipeetaval olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. 3 Enne vangistust töötas Eduard Gromov xxxx OÜ’s D. Vabanemise korral garanteerib sama äriühing talle töökoha. Enne vangistust selles firmas töötades sai kinnipeetav head palka, võimalik oli teha lisatööd ja teenida lisaks. Vaatamata aga heale sissetulekule käitles kinnipeetav materiaalse kasu saamise eesmärgil suures koguses narkootikume ja varastas. Seega ei saa lugeda garanteeritud töökoha olemasolu uut kuritegu välistavaks teguriks. Isiku lähedasteks on vend ja täiskasvanud poeg, suhted lähedastega on head ja toetavad. Poeg on käinud ka kokkusaamistel vanglas. Vennal on oma ettevõte ning kõrgharidusega poeg töötab xxxx. Seega on isikul olemas positiivsed eeskujud. Samas ei saa märkimata jätta, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid. Isiku enda sõnul ta üritab nendega mitte suhelda aga nad võtavad temaga ikka ühendust. Kohtu hinnangul on kinnipeetav mõjutatav, kuna on enda sõnul nõus sõpru ja tuttavaid aitama ka juhul, kui see tegevus on ebaseaduslik. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate isikutega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Suhtlusringkonna muutmine on aga meele- ja järjekindlust nõudev protsess ning raskesti teostatav olukorras, kus isik elab vanade sõprade ja tuttavatega samas piirkonnas (xxxx). Kinnipeetav on vanglas abiellunud, kuid abikaasa käis viimati kokkusaamisel
5. aastal ning hilisemate suhete kohta informatsioon iseloomustuses puudub. Küll aga oli kinnipeetava abikaasa seotud kuriteo toimepanemisega. Positiivseks loeb kohus asjaolu, et Eduard Gromov on vanglas töötanud majandustöödel, hiljem töötas AS E xxxx ja töötab seal ka praegu. Ka on isik läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning omandanud riigikeele B1 tasemel. Eduard Gromovil on probleeme alkoholi tarvitamisega, teda on väärteokorras karistatud sõiduki joobes juhtimiste eest. Isik ise probleemi ei tunnista. Alkoholi kuritarvitamist saab kohtu hinnangul pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Peale eelmist vanglast vabanemist ei tarvitanud kinnipeetav mõnda aega narkootikume, kuid siis toimus tagasilangus. Isikul on diagnoositud narkootikumide sõltuvus, peamiseks aineks oli amfetamiin, kuid tarvitas ka kanepit ja fentanüüli. Müüs narkootikume, et saada raha, aga et olla ka ise varustatud. Kriminaalkorras on kinnipeetavat karistatud KarS § 184 eest kolmel korral, millest üks on käesoleva karistus. Seega ei ole varasemad karistused narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest Eduard Gromovile mõju avaldanud ja korduvkaristatavus samalaadsete kuritegude toimepanemise eest näitab kohtu hinnangul kinnipeetava suhtumist teistesse ühiskonna liikmetesse ning rahvatervisesse üldiselt. Sõltuvusainete taastarvitamist saab lugeda uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vangla iseloomustuse kohaselt on Eduard Gromovi enesehinnang keskmisest kõrgem, ta käitub impulsiivselt, enda osa probleemide tekkimises kipub alatähtsustama. Narkootikumide müügi osas endal süüd ei näe ning on seisukohal, et kui on tarbijaid, siis on ka vahendajaid. Korduvkaristatus viitab sellele, et isik ei ole vajalikuks pidanud oma hoiakuid muuta ega kuritegelikust käitumisest loobuda, isik on võtnud omaks kuritegeliku käitumise ning tema jaoks on see normaalne. Ametnikega suheldes on viisakas, kuid kohati manipuleeriv. Eduard Gromov on varasemalt olnud kriminaalhooldusel, kuid on katseajal korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja katseajal sooritanud uue kuriteo, seega ei ole isik hinnanud talle kohtu poolt antud võimalust kanda oma karistust vabaduses. 4 Vangla hinnangul on Eduard Gromov kõrgohtlik. Oht seisneb varaliste kahjude tekitamises, rahvatervise vastastes süütegudes ning sõiduki joobes juhtimises. Oht on kõige tõenäolisem siis, kui isik jätkab narkootikumide tarvitamist, suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega, käitub impulsiivselt, ei mõtle tagajärgedele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuigi isiku vabanemisjärgsed elutingimused ja elukoha olemasolu ning positiivne toetus lähedaste näol, on head, ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Selliseks järelduseks annavad aluse tema varasem karistatus, varasemalt kriminaalhooldusele mitteallumine ja uue kuriteo sooritamine katseajal, tema ebaseaduslike tegudega rikastumise soov ning riskiteguritena ka sõltuvusainete võimalik taastarvitamine, kriminaalsete hoiakutega tutvusringkonna negatiivne mõju ja kuritegelikud hoiakud (vähene või puuduv motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks). Ka märgib kohus, et distsiplinaarkaristusena kohaldatud 6-ööpäevane paigutamine kartserisse viitab tõsisemale korrarikkumisele vangistuse ajal ja kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu veelgi süvendab kahtlust võimekuses ja motiveerituses tingimusteta alluda karmile korrale käitumiskontrollile allutamise ajal. Ka on iseloomustuses märgitud, et vanglale teadaolevalt on Eduard Gromovi näol tegemist isikuga, kes on tegelenud vanglas keelatud esemete vahendamisega kinnipeetavate vahel, seega tegeleb Eduard Gromov keelatud tegevusega ka vangla tingimustes. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Eduard Gromovil tuleb karistuse kandmist jätkata vanglas ja oma edaspidise käitumisega näitama, et tema normikuulekus on positiivne ning püsiv. Lisaks on individuaalsest täitmiskavast Eduard Gromovil läbimata vestlused psühholoogiga probleemide seadusliku lahendamise teemadel, kriminaalhooldajaga vestlused riskivast ja hoolimatust elustiilist, suhtlusringkonna mõjust käitumisele, ühiskonnas kehtivatest reeglitest ning normidest. Ka ei ole veel toimunud vabanemiseelset nõustamist. Kohus leiab, et nende vestluste ja tegevuste läbimine on oluline kuritegelikust käitumisest loobumisel. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et ei pea põhjendatuks esimese võimaluse avanemisel Eduard Gromovi ennetähtaega vangistusest tingimisi vabastada vaatamata sellele, et kaitsja ja prokurör toetavad tema ennetähtaegset vabastamist. Kohus ei ole seotud prokuröri ega kaitsja seisukohaga. Karistusaja lõpuni on jäänud pisut vähem kui 3 aastat, seega on isikul võimalik järgmise ennetähtaega tingimisi vangistusest vabanemise võimaluse avanemiseni kinnistada oma positiivseid hoiakuid ning hoiduda distsiplinaarkaristustest. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu
6. mai
7. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 12.05.2020 kohtumäärus 1-17-9502 jõustus
8. juulil 2020 Ringkonnakohtu kohtumäärusega. 6