Obsah (4)

§ 120§ 121§ 45§ 43

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1070 Määruse kuupäev 17. juuni 2020 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Vladimir Fartõgini (Fartõgin) kaebus Tartu Vangla 23. aprilli 2020. a kirja nr 1-13

) § 2 lg-st 4 lähtuvalt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohtule esitatud kaebusest tulenevalt võib mõista, et kaebaja ei ole rahul Tartu Vangla

1. aprilli
2. a kirjaga nr 1-13/41-4, millega vangla jättis kaebaja võõrkeelse avalduse menetlusse võtmata ja tagastas selle kaebajale tõlkimise korraldamiseks, ning Tartu Vangla
3. mai
4. a otsusega nr 1-11/308-2, millega vangla menetles kaebaja vaiet, mis oli adresseeritud Justiitsministeeriumile ja mille vangla tagastas vaideõiguse puudumise tõttu. Arvestades, et Tartu Vangla
5. mai
6. a otsusest nr 1-13/41-7 ilmneb, et kaebaja andis
7. mail 2020 nõusoleku kanda võõrkeelse puuduste kõrvaldamise avalduse tõlkimisega seotud kulud ning vangla on sisuliselt lahendanud kaebaja kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/41-1, ei ole kohtu hinnangul kaebaja eesmärk kohustada Tartu Vanglat tõlkima kaebaja
8. aprilli
9. a puuduste kõrvaldamise avaldus nr 1-13/41-3 ja vaatama see läbi. Seega eeltoodule tuginedes ning võttes arvesse asjaolu, et vaidlustatud kirja ja otsuse puhul on tegemist vangla menetlustoimingutega, tõlgendab kohus, et kaebaja on esitanud nende peale õigusvastasuse tuvastamise kaebuse. 2 11.

§ 120

lg 1 p 8 järgi kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 12. Vastavalt

§ 45

lg-le 3 võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Seega on Tartu Vangla

1. aprilli
2. a kirja nr 1-13/41-4 ja
3. mai
4. a otsuse nr 1-11/308-2 iseseisvalt vaidlustamise võimalused halduskohtus piiratud.
5. Kohtu hinnangul ei riku kaebaja kohustamine korraldada
6. aprilli
7. a avalduse tõlkimine ega vaide tagastamise otsus kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata menetluse lõpptulemusel tehtavast haldusaktist või toimingust. Kaebaja õigusi ja kohustusi mõjutab ennekõike kahju hüvitamise taotluse menetluses tehtav lõppotsus, millega vangla on kaebaja taotluse tagastanud või rahuldamata jätnud, ning olukord, kus vangla on kaebaja taotluse tähtaegselt läbi vaatamata jätnud (vt VangS § 11 lg 8). Tartu Vangla
8. aprilli
9. a kirja nr 1-13/41-4 ja
10. mai
11. a otsuse nr 1-11/308-2 vaidlustamata jätmine ei jäta kaebajat ilma võimalusest vaidlustada nimetatud toiminguid pärast vaidemenetluse ja kahju hüvitamise taotluse lahendamise menetluse lõppemist. Lisaks näeb VangS § 11 lg 81 ette, et kui taotlus tagastatakse põhjusel, et taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud (nt on jätnud tõlkimata puuduste kõrvaldamise avalduse), siis kinnipeetaval kaebuse esitamise õigust ei teki. Kohtupraktikas mõistetakse seda sätet nii, et kaebuse esitamise välistab taotluse õiguspärane tagastamine. Kui vangla tagastas kinnipeetava kahju hüvitamise taotluse õigusvastaselt (sh nõudis alusetult puuduste kõrvaldamise avalduse tõlke esitamist), siis on kinnipeetaval kaebeõigus olemas. Seda, kas kinnipeetav on hüvitamiskaebuse esitamisega kohtusse pöördumisel läbinud kohtueelse menetluse nõuetekohaselt või mitte, hindab kohus põhivaidluses esitatud kaebuse menetlusse võtmisel. Kaebaja saab selles kaebuses esitada põhjendused, miks tema hinnangul tuleb lugeda kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks. Kui kohus nõustub kaebajaga, siis saab kohus kaebuse menetlusse võtta olenemata vaide või kahju hüvitamise taotluse tagastamisest. Järelikult saab kohus antud juhul kaebaja hüvitamistaotluse lahendamise menetluses tehtud menetlustoimingute õiguspärasust hinnata pärast seda, kui vastav haldusmenetlus on lõppenud ja kinnipeetav pöördub põhivaidluses (kahju hüvitamise kaebusega) kohtusse. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja seda ka juba teinud (haldusasja nr 3-20-1073).
12. Kuivõrd eeltoodud põhjendustest tulenevalt ei ole tegemist olukorraga, kus menetlustoiming puudutaks otseselt ja lõplikult kaebaja õiguspäraseid huve, tagastab kohus kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel, sest kaebajal puudus kaebuse esitamise ajal selles esitatud nõuetega kohtusse pöördumiseks ilmselgelt kaebeõigus. 15.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 16. Seonduvalt kaebuses esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3