5.
§-le 171 ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
lg-le 1 (
Menetlusabi andmise osas võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud Viru Maakohus kuulutas 10.01.2020 välja S. I. (isikukood: xxxxxxxxxxx) pankroti. Pankrotihalduriks nimetati Tiia Kalaus. Pankrotimenetluses esitatud nõuete kaitsmise koosolek toimus 27.04.
lg 1 p 1 - vara välistamise nõuded puuduvad;
lg 1 p 2 – võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis puudub;
lg 1 p 3 (
) massikohustused puuduvad;
lg 1 p 4 (
Väljamakseid võlausaldajatele tehtud ei ole. Pandiesemeid, mida võõrandada pankrotivaras ei olnud ja teistelt isikutelt saada olevaid rahalisi vahendeid pankrotipessa laekunud ei ole. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded on kogusummas 8 441,21 eurot, mille osas ei ole jaotisi välja makstud, kujuneb võlausaldajate vahel alljärgnevalt: Võlausaldaja Jaotis Tunnustatud % Saamata Võlausaldajate kontaktid jaotis EUR arvelduskonto/viitenumber nõue (EUR) AS OG Elektra (kahju hüvitis) 52,49 Kohtutäitur Jaanika Pajuste 268,78 0,6218 52,49 10502001624009 3,1841 268,78 EE881010010124433012 Placet Group OÜ 507,37 6,0106 507,37 EE182200221039813474 Tartu Linnavalitsus 848,00 10,0460 848,00 EE251010102034619009 Holm Bank AS 350,90 4,1570 350,90 EE087700771000802113/6081003114 Sotsiaalkindlustusamet 287,60 (riigile üle läinud elatisnõue) 3,4071 287,60 EE761010002033069006 Maksu- ja Tolliamet 6 126,07 72,5734 6 126,07 EE351010052031000004/18354984 KOKKU 8 441,21 100,0000 8 441,21 I ja III rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõudeid ei esitatud. Võlgnik nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole. Haldur ei ole pankrotiasjas hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha. Kohtukulud puuduvad ja halduri poolt tehtud kulutused seonduvad halduritasus. S. I. pankrotimenetluses on haldur tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks on tema süüline käitumine, mille tagajärjel viibib ta kinnipidamisasutuses (k.a praegusel ajal) ning tema võimalused teenida arvestatavat tulu nõuete tasumiseks on piiratud. Halduri hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Juhul, kui kohus algatab võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse, siis on tal võimalik nimetatud menetluse raames asuda oma kohustusi võlausaldajate ees täitma. Halduri hinnangul tuleb võlgnikul arvestada, et osad tema vastu esitatud nõuded on õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitised ja elatisabi, millest ta
) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.
lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohtule halduri poolt esitatud taotluse kohaselt puuduvad S. I. (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Seega esineb
Halduri aruande kohaselt pankrotivara puudub. Võlgniku pangakonto jääk on 0,04 eurot ja kinnipidamisasutuses viibimise ajal on nõuete katteks laekunud 167,34 eurot ja pangakontol on jääk 0,04 eurot. Seega on pankrotivara kokku seisuga 26.06.2020 167,38 eurot.
lg 1 p 1, 2 ja 3 kohaselt väljamaksed (vara välistamise nõuded, võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis, massikohustused) puuduvad. Võlausaldajate väljamakseid tehtud ei ole.
lg 1 p 4 (
) mõistes on pankrotimenetluse kuluks pankrotihalduri tasu summas 621 eurot, sisaldab käibemaksu. Pandiesemeid pankrotivaras ei olnud ja seega pandieseme müügist saadav tulu puudub ja teistelt isikutelt saadaolevaid rahalisi vahendeid laekunud ei ole. Võlausaldajate tunnustatud nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud: esimeses ja kolmandas rahuldamisjärgus nõudeid ei olnud, teises rahuldamisjärgus jäi tunnustatud nõuetega võlausaldajatel raha saamata järgmiselt: Võlausaldaja Jaotis Tunnustatud % nõue (EUR) Saamata Võlausaldajate kontaktid jaotis EUR arvelduskonto/viitenumber 4
Pankrotiavalduse menetlemise kulud puuduvad (
Ajutist haldurit pankrotimenetluses ei määratud ja ajutise halduri kulud puuduvad (
Pankrotitoimkonna liikmete tasud puuduvad, kuna pankrotimenetluses ei moodustatud pankrotitoimkonda (
Kohus nõustub pankrotihalduriga ja ei pea
lg 6 mõistes pankrotimenetluse raugemise vältimiseks vajalikuks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi tasumist, kuna aruandest nähtuvalt puudub pankrotivara ja deposiidi laekumine on ebatõenäoline.
Seega on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Kohus nõustub halduri aruandes tooduga ja lõpetab võlgniku pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotimenetlusega seotud kulude väljamaksmiseks pankrotiavara puudub.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Tiia Kalaus tuleb vabastada S. I. (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest. Võlgniku kohustustest vabastamine Võlgnik esitas 27.11.2019 kohtule koos pankrotiavaldusega taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks.
näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Halduri lõpparuandes on märgitud, et võlgnikul on kohustustest vabastamise menetluses võimalik täita oma kohustusi võlausaldajate ees, kuid tema võimalused teenida arvestatavat tulu on piiratud, kuna võlgnik viibib praegusel ajal kinnipidamisasutuses. Haldur möönas, et võlgnikul tuleb arvestada, et osad tema vastu esitatud nõuded on õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitised ja elatisabi, millest ta
Haldur oli seisukohal, et võlgnik on võimeline ise täitma usaldusisiku ülesandeid ja võlausaldajad nõustusid sellega, et usaldusisikuks määratakse võlgnik.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh menetluse raugemisel.
lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega.
lg 2 sätestab, et kohus võib võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätta algatamata kui: (p 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; (p 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda 5
lg 2 p-des 1–5.
lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust antud juhul tuvastatud ei ole. Võlausaldajad ei ole võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes algatab kohus S. I.i (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus selgitab, et
lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.
lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 järgi peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 järgi loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Lõike 4 järgi peab eelnimetatud tulust üle andma 25%. Vangistusseaduse (VangS) § 44 lg 2 järgi jäetakse kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest 50% rahaliste nõuete täitmiseks, 20% hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50% ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. VangS § 44 tuleb kasutada kui erinormi
Seega, kui kohustustest vabastamise menetluses on võlgnikuks kinnipeetav, siis on ta kohustatud panema võlausaldajatele väljamakseteks kõrvale mitte 25% saadud tulust (
S § 44). Vangistuses viibivate isikute suhtes on rahaliste vahendite kasutamiseks kehtestatud VangS § 44 lg-s 2 eriregulatsioon, mis vaatamata pankrotiseaduses vastava viite puudumisele kohaldub ka kinnipeetava kohustusest vabastamise menetluse ajal. (VangS § 44 kommentaar vangistusseaduse kommenteeritud väljaandes (Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2014, § 44 komm. 3.2 ja 5 lk 128-129) sätestab, et rahalisteks nõueteks lg 2 mõttes ei ole mitte ainult mõistetud vangistuse aluseks oleva kuriteoga tekitatud ja kinnipeetavalt välja 6
kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Pankrotihaldur on esitanud menetlusabi andmise taotluse.
lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur on märkinud tunnitasu suuruseks 90 eurot, halduril kulus 5,75 tundi, seega tasu suurus on kokku summas 621 eurot (517,50+103,50 käibemaks). Haldur palus 167 eurot (sh käibemaks) välja maksta pankrotivarast ja 454 euro (sh käibemaks) osas anda võlgnikule menetlusabi ning vastava summa tasumist riigi vahenditest.
lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus leiab, et halduritasu vastab seaduse nõuetele ja on põhjendatud. Kohus määrab tasu suuruseks 621 eurot (s.h. käibemaks), millest 167 eurot tuleb maksta välja pankrotivarast. Kuivõrd tegemist oli võlgniku pankrotiavaldusega ja pankrotimenetluse kulude katmiseks pankrotivara puudub, siis on põhjendatud anda võlgnikule menetlusabi
lg 11 alusel summas 454 eurot (sh käibemaks) ja see tuleb tasuda riigi vahenditest OÜ-le Civilex (registrikood: 12088721, asukoht: Soola 3, Tartu) arveldusarvele nr xxxxxxxxxxx. Kuna ei ole tuvastatud, et pankrotimenetluses on rikutud võlausaldajate õigused, siis nõustub kohus aruandega, vastavalt
Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel ning
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.