Obsah (4)

§ 19§ 121§ 45§ 2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-486 Määruse kuupäev 2. juuli 2020 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Nikolai Lebedevi kaebus Tartu Vangla 17.02.2020.a vaide tagastamise o

) § 48 lg 1 seab haldusasjade liitmise tingimuseks, et liidetavad nõuded oleks võinud esitada ühes kaebuses ja kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. See tähendab, et haldusasjades esitatud nõuded peavad olema omavahel mingil moel seotud (

§ 19lg 1).

Kohtuasjade liitmist ei õigusta üksnes asjaolu, et asjade pooled on samad. Kaebaja ei ole täpsemalt välja toonud, milliseid asju ta liita soovib ja milline seos nende vahel esineb. Kohtuasjade liitmise tingimused ei ole täidetud. 4. Kohus tagastab kaebuse Tartu Vangla 17.02.2020.a vaide tagastamise otsuse nr 1-11/98-2 tühistamise nõudes

§ 121

lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 45

lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Kohtupraktikas leitakse, et eeltoodud sättega on vastuolus õiguse vaidemenetlusele tunnistamine põhivaidluse esemest lahus seisva subjektiivse õigusena (Tartu Ringkonnakohtu 12.09.2017.a otsus kohtuasjas 3-16-1247 p 17 ja selles viidatud kohtupraktika, Riigikohtu otsus asjas 3-3-1-63-13 p 18, 21). Kaebaja ei ole välja toonud, kuidas rikub vaide tagastamine tema õigusi lisaks sellele, et kaebaja hinnangul on tal õigus saada sisuline vaideotsus. Kaebuse esitamine üksnes vaideotsuse saavutamiseks lubatav ei ole.

1. Kohus selgitab kaebajale, et vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 sätestab küll kinnipeetavale kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse, et vaidlustada vangla haldusaktid või toimingud 2 halduskohtus. Kuid see ei tähenda, et kinnipeetav peab tingimata saavutama vaideotsuse tegemise. VangS § 11 lg 5 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus loetakse läbituks ja kaebus lubatavaks ka juhul, kui vangla on kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide ebaõigesti tagastanud. Sellisel juhul võtab kohus vaide esemega seotud kaebuse läbivaatamisel seisukoha ka vaide tagastamise õiguspärasuse osas.
2. Kohus ei suuna kaebajat muutma kaebust ja esitama kohtule vaides esitatud nõudeid või vastustaja toimingute õigusvastasuse kindlakstegemise nõuet. Kohus ei saaks sellist kaebust menetlusse võtta, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (

§ 121lg 2 p 21).

Kaebaja taotles vaides 14.01.2020.a vastuse nr 2-3/67-2 tühistamist. Tegemist ei ole haldusaktiga, vaid vastusega märgukirjale, mis ei mõjuta otseselt kaebaja õigusi või kohustusi. Vangla on kaebajale vastanud ning kohtu hinnangul on antud selgituste sisu piisav. Vastustaja väide, et kiri anti kaebajale kätte õigusaktis sätestatud tähtaja jooksul, on õige. Vaidlusalune kiri jõudis vanglasse 19.12.2019 (neljapäev). Vangla sisekorraeeskirja § 50 lg 1 näeb ette, et kiri edastatakse kinnipeetavale allkirja vastu kirja vanglasse saabumisest alates seitsme tööpäeva jooksul. Arvestades nädalavahetusi ja seda, et

1. -
2. detsember on riigipühad, oli 02.01.2020 täpselt seitsmes tööpäev kirja saabumisest arvates. Kaebajale ei tulene subjektiivseid õigusi sellest, et tavaliselt annab vastustaja kirjad kätte oluliselt kiiremini. Vastustaja võis eksida selles, kas kirjal oli maksikirja tempel või mitte, kuid see eksimus ei oma õiguslikku tähendust, see ei mõjutanud asja lahendamist või kaebaja õigusi või kohustusi. Kirjade käitlemine ei sõltu sellest, kas tegemist on tavalise või maksikirjaga, vaid ümbriku tegelikust sisust (eelkõige sellest, kas tekib vajadus hinnata, kas ümbrik sisaldab keelatud esemeid). Kaebaja taotles vaides ka seda, et vastustaja tema ees vabandaks, kuid haldusorganile sellise kohustuse panemiseks kohtul volitusi ei ole.
3. Kui vastustaja tekitas kaebaja hinnangul talle kahju kirja üleandmisega või väitega, et tegemist on maksikirjaga, siis on kaebajal õigus esitada vastustajale kahju hüvitamise taotlus ning pärast kohtueelse menetluse läbimist saab kaebaja soovi korral esitada samasisulise kaebuse kohtule. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et määruse punktis 6 toodud põhjustel ei saa sellise nõude eduväljavaateid pidada headeks.
4. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse vaide tagastamise otsuse tühistamise nõudes. Sel juhul langeb ära ka kaebeõigus vangla kohustamiseks vaiet uuesti läbi vaatama. Kohus tagastab kaebuse tervikuna. Kaebuse tagastamise korral puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivust vabastamiseks.
5. Käesolev määrus on ühtlasi vastuseks kaebaja päringule, millise numbriga vaideotsuse tühistamist ta praeguses kohtuasjas taotles. Riigi õigusabi taotluse lahendamine
6. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kaebaja on Tartu Vangla kinnipeetav. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest (tl 11-13) 3 nähtub, et kaebajal puudub raha õigusabi eest tasumiseks. Samas ei ole kaebaja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.
7. Kohus jätab taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on iseseisvalt osalenud paljudes haldus- ja kohtumenetlustes. Praeguses asjas on kaebaja osalenud määruse punktis 2 kirjeldatud haldusmenetluses ja esitanud kaebuse kohtule. Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte (

§ 2lg 4 ja 5).

Seetõttu ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab nõude esitamisest ning asjaolude ja kaebaja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Halduskohus selgitab vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ja kogub tõendeid. Vajadusel kohus suunab ja abistab kaebajat. Õigust kohaldab alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 4