1-17-6018/63

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-6018 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. mai 2020 määrus Andrei Toompere tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu Andrei Toompere (isikukood 37106132223) ja vandeadvokaat Mirjam Frey, määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. mai 2020 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Lion Law kaudu 90 (üheksakümmend) eurot vandeadvokaat Mirjam Freyle süüdimõistetu Andrei Toomperele määratud korras kaitse teostamise eest.
6. Menetluskulud jäävad süüdimõistetu Andrei Toompere kanda. Süüdimõistetu Andrei Toomperel tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Viru Maakohtu 25.08.2017 otsusega karistati Andrei Toomperet KarS § 424 järgi 6 kuu vangistusega ja KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi 4 aasta 8 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti A. Toomperele liitkaristuseks 4 aastat 9 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 03.03.
8. Karistuse kandmise aja lõpp 03.12.
10. Viru Maakohtu 28.05.2020 määrusega jäeti A. Toompere vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.
11. A. Toompere kannab alates 03.03.2017 karistust sealhulgas esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning ta on kandnud mõistetud 4 aasta 9 kuu pikkusest vangistusest ära vähemalt kaks kolmandikku, seega on täidetud formaalne eeldus A. Toompere vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 2.
12. A. Toompere on töötanud nii vanglas majandustöödel kui ka AS EVT metallitsehhis keevitajana. Samuti on karistuse kandmise ajal tegeletud kinnipeetava riskikäitumisega. A. Toompere on sõltuvusest vabanemiseks läbinud sõltuvuskäitumisele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, osalenud Corrigo tugigrupis ning ka AN tugigrupis. Lisaks õppis kinnipeetav riigikeelt ning temaga viidi läbi erinevaid vestluseid. Kinnipeetav on sõltuvusest vabanemise eesmärgil valmis minema SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse ning ta on olnud ametnike suhtes salliv. 2.
13. Maakohus tõi välja, et kinnipeetav omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust selle eest, et ta viibis temale mitte ettenähtud kambris. Kinnipeetav on vanglas rikkunud kehtivat korda. Lisaks on
14. aastal tema suhtes kohaldatud julgeolekuabinõusid, sest ta survestas oma kambrikaaslast erineval moel kambris. 2.
15. Kinnipeetaval on vabanemisjärgne kindel elukoht olemas – süüdimõistetu soovib asuda vabanemisjärgselt elama sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse. Olemas on kinnitus selle kohta, et A. Toompere on registreeritud teenuse järjekorda, kuid teenusele asumise aeg ja koht (Viljandi või Sillamäe osakond) selgub, kui on teada A. Toompere vabanemise aeg. Lisaks on A. Toompere poeg nõus isa enda juurde Tallinnasse elama võtma. Kuna A. Toomperel on olnud varasemalt raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega, siis on tähtis, et süüdimõistetul on olemas vabanemisjärgne garanteeritud töökoht OÜ-s ESTAGRUPP. Süüdimõistetu toimetulekut vabaduses mõjutavad kindlasti võlgnevused (Kraha andmetel oli 02.04.2020 seisuga jooksvaid nõudeid summas 29 571,85 eurot). Kui võtta arvesse kinnipeetava võlgnevusi ning tema varasemat suutmatust eelarvet pidada, võib tekkida kinnipeetaval ka kindla elu- ja töökoha olemasolu korral olukord, kus isik asub majanduslike raskuste ilmnemisel taas uusi kuritegusid toime panema. Seega ei pannud maakohus A. Toompere elu- ja töökoha olemasolule ülemäära suuri ootusi. 2.
16. A. Toompere puhul on uute kuritegude toimepanemise riskiks asjaolu, et ta on narkootiliste ainete tarvitaja. Maakohus tunnustas kinnipeetavat, et ta on vangistuse jooksul astunud samme narkootikumide probleemidega tegelemiseks ning ta on motiveeritud probleemiga tegelema ka vabaduses. Kui võtta aga arvesse A. Toompere narkootikumide tarbimise harjumust vabaduses (esimest korda tarvitas 23 aastaselt, meditsiiniosakonna andmetel esineb segakasutus, tarvitas amfetamiini 2,5 aasta jooksul mitu korda nädalas) ning fakti, et soov narkootikumidest loobuda on tekkinud alles käesoleva vangistuse jooksul, siis ei saanud maakohus välistada võimalikke tagasilangusi ning seda isegi sõltuvus- ja rehabilitatsiooniosakonnas ravil viibides. 2.
17. A. Toompere kannab vanglas karistust juba viiendat korda. Käesoleval ajal omab ta kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, mis oli toime pandud korduvalt ja grupis. Kinnipeetava iseloomustusest selgub, et kinnipeetavat on juba varasemalt kriminaalhooldusele allutatud, kuid kriminaalhooldused ei kulgenud probleemideta. Eelnev viitab, et A. Toomperest lähtuvaid riske ei pruugi olla võimalik maandada ka kriminaalhoolduslike vahenditega. Kuna A. Toompere on ka varasemalt vanglas karistust kandnud, siis võiks tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esineda sellised asjaolud, mis veenaksid kohut, et käesolev vangistus on võrreldes varasemate vangistustega täitnud oma eesmärgi ja isik on nüüdseks muutnud oma suhtumist õiguskorda ning ta on edaspidi suuteline kuritegude toimepanemisest hoiduma. Maakohtu hinnangul on positiivne, et kinnipeetav tunnistab muutuste vajalikkust ja tahab vabaduses enda sõltuvusprobleemiga tegeleda, kuid A. Toompere on ka varasemate vangistuste ajal väljendanud soovi elada seaduskuulekalt, kuid pannud toime jälle uue narkokuriteo, mistõttu suhtus maakohus A. Toompere lubadustesse ettevaatlikult. Asjaolule, et käesolevaks ajaks vanglas ära kantud karistus ei ole siiski avaldanud A. Toomperele piisavalt soovitud mõju, 2 viitavad ennekõike kehtiv distsiplinaarkaristus ja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine
18. aastal. Lisaks võivad tema käitumist vabaduses negatiivselt edasi mõjutada sõltuvusprobleemid, kriminaalse taustaga suhtlusringkonna mõjul kujunenud väärtushinnangud ning tema puudulik probleemide lahendamise oskus. Määruskaebused
19. Viru Maakohtu 28.05.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Toompere kaitsja vandeadvokaat Mirjam Frey, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt. 3.
20. Praeguse karistuse kandmise ajal on toimunud A. Toompere käitumises ja mõtlemises mitmed muutused. Ta on vanglas pidevalt töötanud, tal on tekkinud tööharjumus ja oskus. Ta on osalenud programmides, õppinud riigikeelt , sooritades vastavad eksamid. Maakohus ei ole pööranud küllaldast tähelepanu A. Toompere aktiivsele osalemisele mitmetes erinevates sotsiaalprogrammides, mis teda on motiveerinud ennast täielikult muutma. Oma arusaamade ja seisukohtade positiivset muutumist kinnitas kaitsealune oma sõnadega ka kohtuistungil. Tal on lähedased suhted oma laste ja emaga, nemad on käinud A. Toomperet ka vanglas külastamas. Vabaduses soovib ta asuda kõigepealt elama Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravija rehabilitatsioonikeskusesse, et olla kindel, et vabadusse asumine oleks ladus ja seal asutuses on ka pidev järelevalve tema tegevuse üle. Peale Viljandi Haiglat soovib ta elama asuda Tallinnasse poja juurde ning Tallinnas on tal olemas ka töökoht OÜ-s Esta Grupp. 3.
21. A. Toomperel on 1 kehtiv distsipliinirikkumine, kuid selle puhul tuleb siiski vaadelda, millega täpsemalt tegu on olnud. Rikkumine ei ole olnud suur. Kui rikkumised oleksid olnud olulised, poleks teda lubatud edasi töötada. A. Toompere soovib oma elu korda seada, alustada uuelt lehelt, olla toeks oma perele ja neid materiaalset toetada, jätta seljataha uimastid ja kriminaalsed teod. Tema ema vajab operatsiooni, kuid kuna lapselapsed on tema juures, ei saa ta operatsioonile minna ja loodab, et A. Toompere vabaneb vanglast ja hakkab ise lastega tegelema. Sugulaste seas kriminaalse taustaga inimesi ei ole. 3.
22. A. Toompere positiivsed aspektid kaaluvad üles negatiivsed. Prokuratuur ei ole selgitanud ega põhjendanud oma negatiivset seisukohta, vaid lihtsalt nõustunud vangla motiveerimata argumentidega, mida ei saa pidada kaitsja arvates piisavaks aluseks kohtulahendi tegemisel. Kaitsja arvates on A. Toompere ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ka ühiskonna huvidega. Käesoleval ajal on A. Toompere suhtes mõistlik tema ennetähtaegne vabastamine käitumiskontrolli kohaldamisega, mis aitaks tal valutumalt sulanduda ühiskonda, koos kohustusega mitte tarvitada alkoholi ja psühhotroopseid aineid ning asuda tööle. Süüdimõistetu saaks tunnetada vastutust, teades, et tal on vajalik täita ka käitumiskontrolliga temale pandud kohustused. Seega on igati mõistlik ja põhjendatud A. Toompere ennetähtaegne vabastamine. Kaitsja leiab, et A. Toompere on võimeline katseaega läbima kontrollnõudeid täites. Kaitsja ei nõustu kohtumäärusest tuleneva arusaamaga, et väärtushinnangute muutmine ning seeläbi karistuse eesmärkide saavutamine on võimalik üksnes reaalse vangistuse lõpuni kandmisega.
23. Viru Maakohtu 28.05.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Toompere, tuues välja järgmist. Süüdimõistetu on nõus osade maakohtu määruse seisukohtadega, kuid leiab, et ta ei ole konfliktne. Olemasolevat distsiplinaarkaristust peab väheoluliseks. Vangla on kuidagi huvitatud, et ta ennetähtaegselt ei vabaneks ja tal oleks kogu aeg küljes ohtliku süüdimõistetu 3 reputatsioon. Maakohus ei ole küllaldaselt arvestanud, et süüdimõistetu tõepoolest tahab nüüdseks pärast pikaaegset kriminaalaset elu lõpetada kuritegevusega. Pidevalt tuletatakse talle tema varasemat kriminaalset minevikku meelde. Vabanemisel saaks ta töökoha Tallinnas või Narvas, et olemasolevat võlakoormust vähendada. Tal on olemas elukoht. Lapsed kasvavad vanaema juures, kes peab aga ise oma tervise eest hoolt kandma. Vangla ei paranda teda enam kuidagi ja süüdimõistetu tahab alustada ausat elu.
24. Tartu Ringkonnakohtu 18.06.2020 määrusega võeti määruskaebused menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuste kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 26.06.
25. Nimetatud tähtajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
26. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebustes esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale.
27. Määruskaebustes korratakse üle maakohtu poolt arvestatud asjaolud. Ka ringkonnakohus leiab, et materiaalsed eeldused süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei ole täidetud. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt ei materiaal- ega menetlusõiguse rikkumist. Samuti ei saa asuda seisukohale, et maakohus oleks vääralt kohaldanud kaalutlusõigust. Maakohtu määruse põhistustega mittenõustumine ei ole käsitletav ei materiaal- ega menetlusõiguse rikkumisena. Sisuliselt ei olda määruskaebustes läbivalt rahul maakohtu järeldustega süüdimõistetust tulenevate asjaolude hindamisel ning taotletakse järelduste ümberhindamist, mis ei ole kaalutlusviga. Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus põhjalik ning selles on arvestatud KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kooskõlas kohtupraktikaga. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks vähetähtsustada süüdimõistetu kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Tutvudes vangla esitatud materjaliga tuleneb, et A. Toomperele on määratud 16.03.2020 käskkirjaga mitte ettenähtud kambris viibimise eest noomitus ja 17.04.2020 käskkirjaga määratud magamiskohtade vahetamise eest 7-ks ööpäevaks kartserisse paigutamine. Viimane kinnipeetava iseloomustuses ei kajastu, kuna käskkiri on koostatud peale iseloomustuse koostamist (iseloomustus 03.04.2020). Kui süüdimõistetu ei nõustunud talle määratud distsiplinaarkaristustega oleks tulnud need tal nõuetekohaselt vaidlustada, kuid kohtule ei nähtu, et seda oleks tehtud. Ringkonnakohtu hinnangul korduvalt vangistuses viibinud isikul distsiplinaarkaristuste olemasolu näitab täiendavalt eriti tugevalt, et isik ei saa aru kehtivast korrast ning ei ole võimeline oma käitumist kooskõlla viima, seega ei ületähtsusta ringkonnakohus ka rikkumist lähtuvalt selle sisust. Lisaks on vangla karistusasutus ning sealne kord erinev vabaduses olevaga, mistõttu mitmed rikkumised, mis vabaduses ei ole karistatavad, on vajalikud karistada vangistuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka usutav, et vangla on huvitatud sellest, et süüdimõistetu ei vabaneks. Nimetatud asjaolu ei nähtu ka asja materjalidest. Maakohus on arvestanud, et süüdimõistetul on vabaduses ema ja lapsed, võimalus asuda tööle, ta on vanglas töötanud, osalenud taasühiskonnastavates programmides ning on sõnas 4 väljendanud soovi ennast muuta, kuid määruskaebustest ei nähtu, et nendele asjaoludele tuleks maakohtuga võrreldes suuremat kaalu anda. Maakohus on võtnud määruses seisukoha ka süüdimõistetu motivatsiooni ja lubaduste osas, märkides, et süüdimõistetu on ka varasemalt olnud motiveeritud õiguskuulekaks eluks, kuid see ei ole hoidnud ära uusi kuritegusid. Maakohus on seejuures arvestanud, et süüdimõistetu soovib vabaneda rehabilitatsioonikeskusesse ning töökoha olemasolu. Süüdimõistetul on olnud ka varasemalt elu- ja töökoht, kuid see ei osutanud isikule positiivset mõju õiguskuulekaks käitumiseks. Kui süüdimõistetu lähedased vajavad abi, on neil võimalik pöörduda abi saamiseks kohaliku omavalitsuse poole. Iseseisvalt see süüdimõistetu vabastamise aluseks ei ole. Ringkonnakohtule ei nähtu, et maakohus oleks nõustunud ka prokuröri seisukohaga eraldiseisvalt või oleks üksnes prokuröri vanglaga nõustumisele olulist kaalu andnud. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et A. Toompere suhtes ei ole uute kuritegude risk märkimisväärselt madal, mis tooks endaga kaasa tema ennetähtaegse vabastamise. A. Toompere suhtes, kelle kriminaalhooldus on ebaõnnestunud, on raske asuda seisukohale, et kriminaalhooldus oleks tema suhtes just nüüd sobivaks meetmeks ka uute kuritegude riskide maandamisel.
28. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 90 eurot. Kuna advokaadibüroo ei ole käibemaksukohuslane, ei lisandu tasule käibemaksu. Tasu koosneb maakohtu määrusega tutvumisest 23 minuti ulatuses ning määruskaebuse koostamisest 70 minuti ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb A. Toomperel hüvitada M. Frey kaitsjatasu 90 eurot.
29. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 3 tuleb jätta Viru Maakohtu
30. mai 2020 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas 5