Obsah (6)
§ 87§ 77§ 88§ 79§ 108§ 175KOHTUOTSUS EestiVabariiginimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2020, Tallinn Haldusasja number 3-19-1762 Haldusasi Menetlusosalised Ants Võrro ka
) § 62 lg 2 esimese lause kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tallinna Vangla teabe-ja uurimisosakonna valduses on riigisaladusega kaitstud teave, mis andis alust kokkusaaja maines kahelda. Kohus on nõudnud vastustajalt nimetatud teabe tutvustamist Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumajas. Kuna teave omab asjas tähtsust, võtab kohus haldusasja materjalide juurde Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna valduses oleva riigisaladusega kaitstud teabe, mis andis alust kokkusaaja maines kahelda. 17.
§ 87
lg 3 sätestab, et riigisaladust sisaldavaid dokumente hoitakse toimikus eraldi ümbrikus või köites. Mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui see on vältimatult vajalik riigisaladuse või salastatud välisteabe ja seda sisaldava salastatud teabekandja töötlemisele esitatavate nõuete täitmiseks, võib riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldavaid dokumente hoida ka toimikust lahus. Riigikohus on 20.04.2011 otsuses nr 3-3-1-94-10 leidnud, et kohus võib tugineda ka piiratud juurdepääsuõigusega tõenditele, mida kohtutoimikusse lisatud ei ole (p 18). 3
(6)Kohus leiab, et teabe toimikust lahus hoidmine on põhjendatud, sest see on vältimatult vajalik riigisaladuse ja seda sisaldava salastatud teabekandja töötlemisele esitatavate nõuete täitmiseks. Vastustaja esindaja tõi teabe ajutiselt Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumajja, kus asja lahendav kohtunik sellega ühekordselt tutvus. Kohus ei näe riski, et teabe toimikust eraldi hoidmisega võiksid kaasneda muudatused teabe vormis või sisus. Seega hoiab kohus teavet toimikust lahus. 18.
§ 77
lg 1 sätestab, et halduskohtumenetluse avalikkuse, haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise, kohtuistungi edastamise ja salvestamise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 37-42. TsMS § 38 lg 1 p 1 kohaselt kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse hoidmiseks. 19.
§ 88
lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju.
§ 88
lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata
§ 79lg-s 1 loetletud alustel.
Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju.
§ 79
lg 1 p 1 kohaselt on toimikuga tutvumise õiguse piiramiseks aluseks riigi julgeoleku või avaliku korra tagamine, eelkõige riigisaladuse hoidmine.
- Juurdepääsu riigisaladusele ja salastatud välisteabele reguleerib riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus (RSVS). RSVS § 25 lg 1 alusel on teabevaldaja enne riigisaladusele juurdepääsu andmist kohustatud veenduma, et isikul on vastava taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus ja teadmisvajadus.
- Tallinna Vangla valduses oleva teabe näol on tegemist on asja lahendamisel olulist kaalu omava tõendiga. Tegemist on teabega, mille põhjal tekkis Tallinna Vanglal alus kahelda isiku maines, kellega kaebaja taotles lühiajalist kokkusaamist. Samas on tegemist riigisaladusega kaitstud teabega, millega saab tutvuda üksnes vastavat juurdepääsu õigust omav isik. Seega esineb ülekaalukas huvi teabe osas menetluse kinniseks kuulutamiseks. Avalikkusel ei saa olla ülekaalukat huvi riigisaladusele ligipääsuks. Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus
§ 77lg 1 ja Ts
MS § 38 lg 1 p 1 alusel menetluse kinniseks osas, milles see puudutab Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna valduses olevat riigisaladusega kaitstud teavet. 22. Samuti esineb ülekaalukas huvi piirata kaebaja õigust tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju riigisaladust sisaldava teabe osas. Kaebajal puudub juurdepääsu õigus riigisaladusele. Seega piirab kohus
§ 88
lg 2 ja § 79 lg 1 p 1 alusel Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna valduses oleva riigisaladusega kaitstud teabe osas kaebaja õigust tutvuda toimikuga ja saada selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju.
- Järgnevalt lahendab kohus kaebuse.
- Kohus, tutvunud asja materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
- VangS § 23 lg 1 kohaselt on kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt soodustab vanglateenistus kinnipeetava vanglavälist suhtlemist. Üks vanglavälise suhtlemise liik on lühiajaline kokkusaamine, mida reguleerib VangS §
- VangS § 24 lg 1 sätestab, et 4
(6)kinnipeetavale on lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi. Kaebaja taotles lühiajalist kokkusaamist Y aga. Taotluse kohaselt on Y kaebaja sõber. Vastustaja keeldus andmast luba kaebaja lühiajaliseks kokkusaamiseks Y ga VangS § 24 lg 1¹ p 3 alusel. Nimetatud sätte kohaselt keeldutakse lühiajalise kokkusaamise loa andmisest, kui kokkusaaja maines on alust kahelda.
- Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohtul tuleb kontrollida, kas vastustaja keeldumine oli õiguspärane. Kaebus kuuluks rahuldamisele üksnes juhul, kui ilmneks, et vastustaja on õigusvastaselt keeldunud andmast kaebajale luba lühiajaliseks kokkusaamiseks Y aga.
- Kuna üldjuhul tuleb vanglateenistusel kinnipeetava vanglavälist suhtlemist soodustada, peavad vanglavälist suhtlemist keelavad otsused olema põhjendatud. Vanglal on otsuste tegemisel kaalutlusõigus, mis tähendab, et vanglale on antud volitus kaaluda erinevate otsustuste vahel (haldusmenetluse seaduse § 4 lg 1).
- Õiguskirjanduses on leitud, et kahtlus kokkusaaja maines tähendab eelkõige sellist kahtlust, mis annab aluse eeldada kokkusaaja kahjulikku mõju kinnipeetavale ning mis seetõttu takistaks karistuse täideviimise eesmärgi saavutamist. Kokkusaaja maine võib olla kahjustatud näiteks tema karistatusega, kuritegelike sidemete tõttu või ka muu negatiivse mõju tõttu kinnipeetavale. Sealjuures võib negatiivne mõju olla tingitud ka kinnipeetava või kokkusaaja isiksusest. Kahtlus kokkusaaja maines peab olema põhjendatud, mis tähendab, et see peab olema objektiivsete asjaoludega tuvastatav (J. Sootak. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2014, lk 82).
- Käesoleval juhul olid vastustaja võimalused loa andmisest keeldumise põhjendamiseks 08.08.2019 vastuses nr 5-11/19/19176-2 olulisel määral piiratud, sest teave, mis andis alust kokkusaaja maines kahelda, on riigisaladusega kaitstud. Kohtupraktikas on leitud, et kui vangla on tuginenud keelduvas otsuses oma valduses olevale julgeolekualasele teabele, mis avalikustamisele ei kuulu, ei saa ka nõuda, et see teave oleks kajastatud keelduvas otsuses (Tallinna Halduskohtu 04.09.2017 kohtuotsus nr 3-16-1738, p 21). Kohtunik on Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna valduses oleva teabega tutvunud ja kohtu hinnangul ei ole selle teabe põhjal tehtud järeldust kokkusaaja maine kohta põhjust pidada alusetuks. Teave, mida vastustaja on kohtule kohtumenetluses tutvustanud, viitab selgelt, et vanglal oli alust kokkusaaja maines kahelda. Vastustaja on 08.08.2019 vastuses viidanud keeldumise õiguslikule alusele. Vastustaja selgitas kaebajale nii 08.08.2019 vastuses kui ka vaideotsuses, et teavet ei ole võimalik avaldada. Seega on keeldumine lühiajalise kokkusaamise võimaldamisest õiguspärane.
- Kohus selgitab vastuseks kaebaja väidetele, et sõltumata sellest, kas kaebajale on varem võimaldatud Tallinna Vanglas lühiajalisi kokkusaamisi Y ga või mitte, ei saa varasemate kokkusaamiste põhjal tekkida ootust, et kaebajal on alati võimalik Y ga lühiajaliseks kokkusaamiseks luba saada. Kui vangla on tuvastanud asjaolu, mis annab alust kokkusaaja maines kahelda, ei oma tähendust, et vangla on varem võimaldanud kaebajal selle isikuga vanglas kohtuda ega ka see, et kokkusaaja tunneb kaebajat pikka aega (Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2017 kohtuotsus nr 3-16-1842, p 10). Vangla hindab iga lühiajalise kokkusaamise taotlust eraldi. Kuna enne 17.07.2019 esitatud taotluse lõplikku lahendamist oli vastustajale teatavaks saanud info, mis andis alust kokkusaaja maines kahelda, oli vanglal õigus VangS § 24 lg 1¹ p 3 alusel keelduda lühiajalise kokkusaamise võimaldamisest. Isegi kui vanglateenistus on lubanud kinnipeetaval enne lõpliku otsuse tegemist võimalikku 5
(6)lühiajalist kokkusaamist ette valmistada (nt kokkusaajale helistamine), ei kohusta see vanglat lühiajalist kokkusaamist lubama, kui on ilmnenud alus selle keelamiseks.
- Vastustaja on vastuses kaebusele möönnud, et vaideotsuse koostaja kasutas paaris lauses kokkusaaja õige eesnime asemel muud eesnime. Vastustaja sai aru, kellega kaebaja lühiajalist kokkusaamist taotleb ja lühiajalise kokkusaamise loa andmisest ei keeldutud seetõttu, et vastustaja oleks kontrollinud vale isikuga seotud asjaolusid. Seega ei ole tegemist veaga, mis muudaks vaideotsuse õigusvastaseks.
- Eeltoodust tulenevalt on Tallinna Vangla 08.08.2019 vastus nr 5-11/19/19176-2 ja 06.09.2019 vaideotsus nr 5-15/19/142-2 õiguspärased ega kuulu tühistamisele. Kuna lühiajalise kokkusaamise loa andmisest keeldumine oli õiguspärane, ei kuulu rahuldamisele ka kohustamisnõue 17.07.2019 esitatud taotluse uuesti läbivaatamiseks. Kaebus jääb seega täies ulatuses rahuldamata. 33.
§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte enda kanda. 34.
§ 175
lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kohus asendab omal algatusel avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti Y nime initsiaalidega. Tegemist on menetlusvälise isikuga, kelle nime avaldamine kohtuotsuses ei ole vältimatult vajalik. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 6
(6)