Obsah (8)

§ 179§ 394§ 187§ 407§ 444§ 174§ 162§ 190

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mai 2020. a Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-2401 Tsiviilasi J.T.i hagi I.G.i vastu põhivõ

) § 179 lg 1, § 190 lg 3. Määrus tuleb riigilõivu riigituludesse tasumise osas täita selle jõustumisest alates ühe kuu jooksul, tasudes väljamõistetud summa vastavalt määrusele lisatud makseinfo lehel märgitud konto- ja viitenumbrile. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb I.G.il tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses –

§ 179lg 9.

1. Tunnistada käesolev tagaseljaotsus viivitamata täidetavaks.
2. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja Rahandusministeeriumile ning peale jõustumist saata Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagile Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank ASis või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

§ 179

lg 3 alusel võib käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punkti 5 peale menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik rahandusministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 64 eurot. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise 2 Tsiviilasi nr 2-20-2401 puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus

1. Hageja esitas 13.02.2020 Pärnu Maakohtule hagi I.G.i vastu võlgnevuse nõudes. Pärnu Maakohus jättis 21.02.2020 määrusega hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat kõrvaldama hagiavalduses esinenud puudused. J.T. täiendas 11.03.2020 hagiavaldust ning esitas füüsilise isiku menetlusabi taotluse ning teatise taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta. Kohus jättis 26.03.2020 määrusega hagiavalduse veelkord käiguta, kohustades hagejat täpsustama haginõuet ja selle kujunemist. J.T. 17.04.2020 täpsustas, et nõuab I.G.ilt põhinõude 360 euro ja viiviste 360 euro tasumist.
2. Kohus rahuldas 20.04.2020 määrusega J.T.i menetlusabi taotluse ja vabastas J.T. hagiavalduse esitamisel nõutava riigilõivu tasumisest summas 175,00 eurot täies ulatuses.
3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 15.02.2016 võlatunnistuse 360 euro suuruse võlgnevuse kohta, viivisega 33% lõppsummast iga viivitatud kuu eest. I.G. kohustus võlgnevuse tasuma
4. aasta
5. aprilliks. Kostja ei ole võlgnevust tasunud. Hageja nõuab lisaks viivist kokku summas 360 eurot ja Võlgnevuse sissenõudmine kohtuväliselt ei ole hagejal õnnestunud. Hageja taotleb hagiavalduses menetluskulude kostja kanda jätmist. Hageja nõuab lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele kostjalt viivist sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt (360 eurolt) otsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni 33% aastas tasumata põhisummalt.
6. 20.04.2020 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määruse lk-l 4 hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1).

1. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja 20.04.2020 kohtumäärus hagiavalduse menetlusse võtmise kohta kätte isiklikult allkirja vastu 21.04.2020 (tl 27). Hagile vastamise 14päevane tähtaeg lõppes 05.05.2020 kell 24:
2. Kostja ei ole kohtule tähtajaks hagivastust esitanud. 6.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 407

lg-le 2 eeldatakse

§ 407

lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Antud juhul on hageja taotlenud hagiavalduses kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist. 3 Tsiviilasi nr 2-20-2401 7. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Kohtu selgitused 8.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

9. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on taotlenud menetluskulude kostja kanda jätmist. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda

§ 162

lg 1 alusel ja määrab kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 175 eurot, mis on hagiavalduse esitamise eest tasumisele kuuluv riigilõiv. 10. Pärnu Maakohtu 20.04.2020 määrusega vabastati hageja J.T. 175 euro ulatuses hagiavalduse esitamiselt riigilõivu tasumisest riigituludesse. 11.

§ 179

lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. 12.

§ 190

lg 3 järgi menetluskulud, mille kandmisest on hageja vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Käesoleva kohtuotsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Seega tuleb riigilõiv 175 eurot, mille tasumisest hageja 20.04.2020 kohtumääruse alusel vabastatud oli,

§ 179lg 1 ja § 190 lg 3 alusel kostjalt riigituludesse välja mõista.

13.

§ 179

lg 5 alusel peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.

§ 190

lg 7 alusel kohus määrab riigilõivu riigituludesse tasumise lahendi täitmiseks tähtaja üks kuu, seejärel võib rahandusministri käskkirjaga määratud asutus lahendi sundtäitmisele saata. 14. Tulenevalt

§ 179

lg 9, nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 4