lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul, kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja jooksul sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200.00 eurot (
Asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas 08.09.2019 kohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavaldusest nähtub, et hageja on kostja täisealine laps. Enne hageja täisealiseks saamist maksis kostja hagejale elatist summas 250.00 eurot kuus, Viru Maakohtu tsiviilasjas 2-18-13196 tehtud 11.09.2018 kompromissi määruse alusel. Praegusel ajal jätkab hageja õpinguid I –V K ning vajab õpingute ajal kostja rahalist abi. Riik maksab hagejale lapsetoetust 60.00 eurot kuus. Hageja saab ka stipendiumi summas 60.00 eurot kuus. Hageja täisealiseks saamisega ei ole tema vajaduste ja sissetulekute osas midagi muutunud. Hageja vajadused ei ole vähenenud. Praegusel ajal on olemas samad tingimused nagu kompromissi kinnitamise ajal 2018 aasta novembris. Õpingute tõttu ei ole hageja võimeline end ülal pidama. Vaatamata sellele, et hagejat abistavad tema ema ja vanavanemad, ei ole elatiseta tema vajadused täies ulatuses rahuldatud. Kostja ainuomandis on kolm kinnisasja, lisaks on kostja ja tema abikaasa ühisomandis veel kaks kinnisasja. Kostja perekonna omandis on auto. Kostjal on kaks alaealist last. Kostja omandis olevate kinnisasjade arv viitab sellele, et isegi arvestades kahe ülalpeetava alaealise lapse olemasolu, võimaldab kostja materiaalne ja varaline seis maksta hagejale elatist summas 250.00 eurot kuus. Ka 2018 aastal kompromissi sõlmides, mõistis kostja, et hageja vajab antud suuruses abi ning et tema materiaalne ja varaline seisund võimaldab maksta elatist sellises summas. 2 Hageja palub seega kostjalt välja mõista elatise summas 250.00 eurot kuus, alates hagi esitamisest kuni hageja õpingute lõpetamiseni või hageja 21-aastaseks saamiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt. Esitatud tõenditest nähtub, et hageja õpingud I-V K lõpevad 30.06.
) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 esimesele lausele on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 2 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, keskvõi kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohus selgitab, et erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Täisealisele lapsele elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda seega PKS § 99 lg 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise väljamõistmiseks PKS § 97 p 2 alusel tuleb hagejal seega tõendada kulusid ja esitada kohtule kuludokumendid. Kohtul tuleb ka muu hulgas tuvastada, kas täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ning seejärel kontrollida, kas temalt ei saa mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist. 4 Seega hagiavalduse rahuldamiseks tuleb kohtul kõigepealt tuvastada, kas hageja vastab PKS § 97 p 2 nõuetele, seejärel tuvastada, millised on tema vajadused ja varaline seis ning seejärel vastata küsimusele, kas kostja on võimeline maksma hagejale elatist nõutud summas. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja on kostja täisealine laps (dtl 15). Hageja sai täisealiseks 24.08.2019. Kohtule esitatud I –V K tõendist nähtub, et hageja õpib täiskoormusega statsionaarõppes. Kooli lõpetamise ajaks on märgitud 30.06.2020 (dtl 6). Pooltel selles osas vaidlus puudub. Kuivõrd hageja õpib täiskoormusega statsionaarõppes, peab kohus nõustuma, et praegusel ajal töö leidmine, mis võimaldaks täiskoormusega õppimise kõrvalt ka töötada, on hageja jaoks oluliselt raskendatud. Seega loeb kohus tuvastatuks, et hageja ei saa täiskoormusega õppimise tõttu endale vajalikku ülalpidamist ise tagada, s.o hageja on abivajav õppiv laps, kes vajab vanemate toetust. Hageja kulude nimekirjast nähtub, et tema kulutused kuus on summas 803.58 eurot (dtl 119). Hageja esitas enda kulude tõendamiseks arved ning ostutšekid. Hageja esitas tõenditena ka enda konto väljavõtted. Hageja on kohtule selgitanud, et kõik tema kulud tasub ema, osaliselt aitavad hageja kulusid kanda ka tema vanavanemad. Hageja konto väljavõtetest (dtl 140-153) nähtub, et kontodele laekuvad summad hageja emalt, kostjalt, lastetoetus, stipendium, mõnikord väikesed summad eraisikutelt ning sularaha sissemakseid. Kohus on teinud päringuid vararegistritesse hageja majandusliku seisundi kontrollimiseks ning tuvastas, et hagejale osalusi äriühingutes, sõidukeid ega kinnisvara ei kuulu. Kostja leiab, et hageja ei ole oma kulutusi tõendanud ning hageja toodud kulutused on osaliselt liialdatud. Kuigi hageja ei ole ka kohtu hinnangul oma vajadusi piisavalt tõendanud ning kohtule tõenditena esitatud kõikidest arvetest ning kulude nimekirjadest (dtl 67-117) ei nähtu, kuidas need kõik on hagejaga seotud, leiab kohus, et hageja esitatud kulutused on iseenesest eluliselt usutavad. Kohus leiab, et isegi kui hageja ei ole usaldusväärseid tõendeid, millest nähtuks, et ta kannab kulutusi, esitanud, ei tähenda see, et neid ei ole või et neid ei peaks igakuiselt kandma. On iseenesest mõistetav, et inimene peab kusagil elama ning paratamatult kaasnevad sellega kulud üüri-, elektri-, veetarbimisega jms seonduvalt. Ei ole võimalik ega ole ka eluliselt usutav, et täiskasvanud inimesel kulud puuduvad. Hageja peab ka igapäevaselt sööma, riietuma jne, ka sellega kaasnevad kulud. Samas leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et tema kulud kuus on summas 803.58 eurot ning et tegemist on vältimatute kuludega, mida ei ole võimalik vähendada. Hageja konto väljavõttest nähtub muuhulgas, et ta käib väljas söömas, mis kindlasti suurendab tema kulusid. Nimetatud kulud ei ole aga kohtu hinnangul sellised, mis on eluks olulised või hädavajalikud või mida ei saaks vähendada. Kohus loeb seega eluliselt usutavaks ja tuvastatuks, et hagejal on kulutusi, mida ta peab enda ülalpidamisega seoses igakuiselt kandma. Kuna aga kulude täpset suurust ei ole hageja tõendanud, tuleb praegusel juhul kohtu hinnangul lähtuda minimaalsest elatusstandardist, millele ka kostja menetluse käigus tugines. Vaatamata sellele, et kõik hagejaga seotud kulud kannab tema ema, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud, et lapsega seotud kulutusi kannab vaid üks vanem, teine aga lapse ülalpidamises ei osale. Ainuüksi asjaolu, et hageja ema katab suure osa hageja vajadustest, ei vabasta automaatselt kostjat hageja ülalpidamiskohustuse täitmisest. PKS § 105 lg 3 järgi tuleb elatise summa määramisel silmas pidada asjaolu, et ülalpidamiskohustust täidavad mitu sama astme sugulast osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse 5 kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid (Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15, p 11). Lisaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustele, tuleb elatisenõude ulatuse väljaselgitamiseks arvestada PKS § 102 järgi ka kostja varalist seisundit. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamise kohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Hagi rahuldamiseks tuleb kohtul seega muuhulgas tuvastada, kas kostja on võimeline hagejale elatist maksma ning millises ulatuses. Kostja oli menetluse käigus põhimõtteliselt nõus hagejale ülalpidamist andma, kuid väiksemas summas, kui hageja on palunud. Alguses nõustus kostja tasuma hagejale elatist summas 142.00 eurot kuus, seejärel 70.00 eurot kuus, seejärel 30.00 eurot kuus. Kostja on oma vastuväidete esitamisel tuginenud peamiselt sellele, et ta on töötu, tema ülalpidamisel on kaks alaealist last ning alates 26.11.2019 on tema ainsaks igakuiseks sissetulekuks pension summas 278.46 eurot. Kohus kontrollis kostja varalist seisundit ka registrite abil ning tuvastas, et kostjale osalusi äriühingutes ei kuulu. Kostjale kuuluvad kaks korteriomandit ja kinnistu (dtl 170) ning neli sõiduautot (dtl 171-175). Kostja sissetulekuks on alates 26.11.2019 pension summas 278.46 eurot kuus (dtl 190). Kuni 22.10.2019 sai kostja töötuhüvitist summas 158.20 eurot. Kostja S AS-i konto väljavõttest (dtl 211-212) nähtub, et seisuga 26.09.2019 oli konto algsaldo 16 251.36 eurot. Kontolt on menetluse käigus võetud suurtes summades sularaha ning suured summad on kantud ka kostja abikaasa kontole. Konto lõppsaldo seisuga 26.03.2020 on summas 274.28 eurot (dtl 212). Kostja teise S AS-i konto väljavõttest (dtl 213-220) nähtub, et sellele on tehtud suurtes summades sularaha sissemaksed, kontole on laekunud raha kostja abikaasalt, Eesti Töötukassalt ja Sotsiaalkindlustusametilt (pension). Toimiku materjalidest nähtub ka, et kostja abikaasale kuuluvad korteriomand ja kinnistu (dtl 253). Kostja on kohtule selgitanud, et tegemist on kostja abikaasa lahusvaraga. Lisaks kuulub kostja abikaasale neli sõiduautot (dtl 255-259). Vaatamata sellele, et kostja ametlikuks sissetulekuks on alates 26.11.2019 pension summas 278.46 eurot kuus (enne oli ta Eesti Töötukassas arvel), leiab kohus esitatud ja kogutud tõendite põhjal, et kostjal on piisavalt vara ning ta võimeline hagejale elatist tasuma. Kohus loeb usutavaks, et kostjal on mitteametlik sisstulek (kontodele suurtes summades sularaha sissemaksed), mille arvelt peab ta ennast, enda lapsi ning kogu oma vara ülal. Samas ei peaks kostja, kes on väidetavalt sedavõrd oma rahalistes vahendites piiratud, omama nii palju sõiduautosid, millega seoses kaasnevad paratamatult igakuised kulud. Ka kinnisvara, mida kostja ei kasuta, on võimalik nt üürile anda, et see ei nõuaks kulutusi, vaid aitaks suurendada kostja rahaliste vahendite hulka. Kohtu hinnangul ei ole seega eluliselt usutav, et kostja oleks võimeline oma pensionist ning arvestades, et ka tema abikaasa on väidetavalt töötu, pidama ülal kogu oma kinnisvara, perele kuuluvaid sõiduautosid, end ja oma lapsi. Kohus leiab, et kostjal peab olema lisasissetulek. Samas leiab kohus, et kuna hageja ei ole enda kulusid tõendanud, ei ole põhjendatud kostjalt elatise summas 250.00 eurot väljamõistmine. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, tuleb hageja igapäevaseid vajadusi hinnates lähtuda elatusmiinimumist. Alates veebruarist 2020 on elatusmiinimumi määr 221.36 eurot kuus. Sellest summast tuleb maha arvata riigi poolt makstavat peretoetuse summat, s.o 60.00 eurot kuus. Vanemate kanda peaks seega jääma 161.36 eurot ehk ühe vanema osa on summas ca 80.00 eurot kuus. 6 Kuivõrd kohtul ei õnnestunud menetluse käigus tuvastada kostja täpset mitteametlikku sissetulekut, ei saa ka kohus kindlalt väita, et ta oleks võimeline maksma hagejale elatist summas 250.00 eurot kuus (nii nagu hageja on palunud). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise summas 80.00 eurot kuus. Lisaks saab hageja stipendiumi, mis suurendab tema rahaliste vahendite hulka veelgi. Ülaltoodu põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise summas 80.00 eurot kuus, alates hagi esitamisest kuni hageja I-V K hariduse omandamise lõpetamiseni (s.o 30.06.2020), kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et kostja tasus hagejale 18.10.2019 – 284.00 eurot, 12.11.2019 – 142.00 eurot, 11.12.2019 – 70.00 eurot, 11.01.2020 – 70.00 eurot, 10.02.2020 – 30.00 eurot ning 12.03.2020 – 30.00 eurot. Kokku tasus kostja hagejale menetluse käigus 626.00 eurot. Menetluskulud
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lähtudes eeltoodust ning arvestades hagi rahuldamise ulatust, samuti vaidluse sisu ning olemust, leiab kohus õiglaseks jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda.
lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis pooltele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.