KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-4123 Kohtuasi NB ka

) § 64 lg-s 2 on sätestatud, et annaku vastuvõtmise ja sellest loobumise suhtes kohaldatakse pärandi vastuvõtmise ja pärandist loobumise kohta käivaid sätteid.

§ 118

lg-s 1 on sätestatud, et kui pärija

§-s 119 sätestatud tähtaja jooksul pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Notar Jaan Hargi vastuse ja pärimisregistri andmete kohaselt ei ole NB pärandist loobumise avaldust notarile esitanud (tlk 65). Avaldaja ei ole annakust loobunud, sellist väidet ei ole avaldaja esitanud ka kohtule. Seega vastutab avaldaja esialgse võlgniku eriõigusjärglasena kinnisasjaga tagatud nõude täitmata jätmise eest hüpoteegisumma ulatuses, nagu oleks vastutanud algne võlgnik. Avaldaja on pärimisega faktiliselt kinnisasja omanikuks saanud ning kinnistusraamatu kanne on muutunud ebaõigeks.

1. Kohus tuvastas asjas kogutud tõendite alusel, et täitmisteade koos täitedokumendi ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega toimetati T. Ile kätte 20.02.2010, aadressil xxxxxxxxxx x-x, xxxxxx (tl 109). 19.03.2010 toimetati T. Ile kätte 15.03.2010 kinnistu arestimisakt, milles määrati kinnisasja hinnaks 2 250 000 krooni (143 801,21 eurot). Nimetatud dokumente ei ole tähtaegselt vaidlustatud. Kohtutäitur ei pidanud toimetama uuele võlgnikule uuesti kätte nimetatud dokumente. Õigusjärglaseks saamine ei ennista uuele võlgnikule menetlustähtaegu ega pane neid uuesti kulgema.
2. Kohtutäitur on avaldajat täitemenetlusega seonduvast kohaselt informeerinud. Kohtutäituri otsusest ja kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kohtutäitur 19.12.2018 koostanud annakusaajale teate täitemenetluse jätkamise kohta. 31.01.2019 on kohtutäitur koostanud teate täitetoimingust, mille kohaselt müüb kohtutäitur võlgnikule kuuluvat kinnisasja aadressil xxxxxxxx maakond, xxxxxx vald, xxxxxxxxx küla, xxxxxx xx elektroonilisel enampakkumisel alghinnaga 120 000 eurot. Soovi korral on avaldajal võimalik minna selle teabe saamisel ise kohtutäituri büroosse täitetoimikuga tutvuma ja saada lisainformatsiooni.
3. Kohtutäituril ei ole õigust ega kohustust edastada võlgnikule täitetoimikut. TMS § 35 lg-s 1 on sätestatud, et kui täitemenetluse osalisel ei ole täitetoimikule elektroonilist juurdepääsu, on tal õigus täitetoimikuga kohtutäituri büroos tutvuda ning saada täitetoimikust väljatrükke ja õiendeid. KTS § 42 kohaselt on dokumendi väljatrüki ja õiendi väljastamine tasuline. Kohtutäitur kinnitab enda vastuses kohtule, et kaebaja ei ole kordagi avaldanud soovi täitetoimikuga tutvumiseks kohtutäituri büroos või ilmunud kohtutäituri vastuvõtule. Samuti selgitab täitur, et ta ei ole kuidagi kaebaja õigust toimikuga tutvumiseks piiranud. Võlgnik ei ole esitanud väiteid ega tõendeid, et kohtutäitur oleks keeldunud talle täitetoimikuga tutvumise õiguse tagamisest või sellest väljavõtete tegemisest kohtutäituri büroos. Seega ei tuvastanud maakohus kohtutäituri tegevuses mistahes minetusi seoses täitetoimiku sisu avaldamisega avaldajale.
4. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt on täitur korduvalt edastanud võlgnikule täiteasjas põhija kõrvalnõuete aluse ja detailse arvestuse (tlk 66, 67, 68-80, 86-91). Kokkuvõtvalt asus maakohus seisukohale, et avaldus ei kuulu rahuldamisele ja kohtutäituri otsuse tühistamiseks puudub alus. MÄÄRUSKAEBUS
5. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega kaebus rahuldada. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isikute kanda. 4

§ 19lg 1).

Testamendijärgne pärija on isik, kellele testaator on testamendiga pärandanud kogu oma vara või mõttelise osa (murdosa) sellest (

§ 39lg 1).

Kui testaator ei ole määranud isikule kogu oma vara ega selle mõttelist osa, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata hüve saajat oma õigusjärglaseks, loetakse hüve annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Annaku määramise korraldus annab annakusaajale õiguse nõuda annakutäitjalt annakuks määratud eseme üleandmist (RKTKo 2-16-2978, 24.10.2018, p 12). Eeltoodust tuleneb, et annakusaaja ei omanda õigust annakuks määratud esemele mitte otse pärandajalt, vaid annakutäitjalt. Annak on seega annakutäitja vastu suunatud nõue. Annakuks määratud ese ei lähe annakusaajale üle seaduse alusel ja automaatselt, vaid annakusaaja omandab õiguse nõuda annakutäitjalt talle annakuks määratud eset (

§ 56lg 1).

Annaku vastuvõtmise ja sellest loobumise suhtes kohaldatakse pärandi vastuvõtmise ja pärandist loobumise kohta käivaid sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti (

§ 64lg 2).

Annaku vastuvõtmise tagajärjeks ei ole omandi tekkimine annakuks olevale hüvele. Annakuks määratud kinnisasja omanikuks saab annakusaaja kinnisasja asjaõiguskokkuleppega ja sissekandega kinnistusraamatusse.

1. Eelnevast tulenevalt ei ole õige maakohtu seisukoht, et kuna avaldaja ei ole annakust loobunud, siis on ta saanud kinnisasja omanikuks. Avaldaja on tuginenud sellele, et ta pole kinnistu omanikuks saanud ning kinnistut pole talle üle antud. Kinnistusraamatu andmete kohaselt ei ole avaldaja kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse kantud. Annaku täitmise nõude tekkimine ei muuda automaatselt avaldajat kinnistu omanikuks. Samuti pole tsiviilasjas esitatud tõendeid selle kohta, et testaator oleks oma viimse tahtena soovinud avaldajat määrata pärijaks, mitte annakusaajaks. Ka kohtutäitur on täitemenetluses avaldajat käsitlenud annakusaajana. Seega ei anna esiletoodud asjaolud käsitleda avaldajat vaidlusaluses täitemenetluses võlgnikuna.
2. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et isik, kes soovib vaidlustada seda, et kohtutäitur alustas täitemenetlust dokumendi alusel, mis ei ole täitedokument TMS § 2 järgi, peab esitama kaebuse kohtutäituri otsuse peale (vt Riigikohtu
3. juuni
4. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-8643/28;
5. aprilli
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 16). 6