) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD 1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 18.12.2019 Harju Maakohtule hagi SV (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 609,47 eurot (põhinõue), 1
Harju Maakohtu 18.11.2019 kohtuotsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud liitumislepingust nr xxxxxxxxx tulenev võlgnevus 42,37 eurot, viivised 32,89 eurot ja sissenõudekulu 25 eurot. Harju Maakohtu 18.11.2019 kohtuotsus tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx jõustus 07.01.2020. Kohus leidis, et hageja on kostja vastu esitanud käesolevas tsiviilasjas ja tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx sissenõudmiskulude tasumise nõude, mis tuleneb samast alusest – meeldetuletuskirjade saatmine kostjale kliendilepingust xxxxxxxxx tulenevate nõuete sissenõudmiseks pärast kliendilepingu lõppemist. Seetõttu esineb
Kohus lõpetas menetluse hageja sissenõudekulude 30 euro tasumise nõudes kostja vastu osaliselt, s.t 25 euro osas, mis on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx. Kohus jätkas menetlust sissenõudmiskulude 5 euro osas. Kohus leidis, et viivisemäär 0,07% päevas võlgnetavalt summalt on tühine, sest ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda. Maakohus kohaldas seadusjärgset viivisemäära. Seadusjärgset viivise määra arvestades kujuneb seadusjärgseks sissenõutavaks muutunud viivise summaks 158,12 eurot. Ülejäänud osas rahuldas kohus hageja nõuded võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus lõpetas menetluse osaliselt sissenõudmiskulude osas. Nõuete osas, milles kohus menetlust jätkas, rahuldas kohus hagiavalduse osaliselt. Kohus jättis
APELLATSIOONKAEBUS 3. Hageja esitas maakohtu 03.03.2020 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millest kolleegium saab aru nii, et hageja palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas, kuivõrd hageja on kaebuses märkinud, et palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti kostjalt välja mõistmata riigilõiv ja õigusabikulud. Hageja on seisukohal, et kohus oleks saanud jaotada menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse üksnes menetluskulude jaotuse osas. Kolleegium nõustub maakohtuga, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Praeguses asjas lõpetas maakohus menetluse sissenõudmiskulude tasumise nõude osas 25 euro ulatuses ning maakohus jättis osaliselt rahuldamata hageja viivisenõude. Hageja esitas menetluses järgmised nõuded: põhivõlg 609,47 eurot, viivis 492,74 eurot ja sissenõudekulu 30 eurot ning viivis põhinõudelt määras 0,07% päevas alates 19.12.2019 (dtl 41). Maakohus rahuldas hageja nõuded järgmises osas: põhivõlg 609,47 eurot, viivis 158,12 eurot ja sissenõudekulu 5 eurot ning viivis põhinõudelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.12.2019 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Seega rahuldas maakohus hagi 64% ulatuses. Arvestades, et maakohus lõpetas hageja sissenõudmiskulude nõude osas osaliselt menetluse ning rahuldas hagiavalduse osaliselt ning arvestades asjaolu, et hagi rahuldamise ja rahuldamata osa suurusjärk ei ole oluliselt erinevad, siis oli põhjendatud menetluskulude jätmine poolte endi kanda. Eeltoodust tulenevalt ei saaks apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel
Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus kaebust vastustajale kätte ja tagastab selle kättetoimetamisega apellandile koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega (
Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega loetakse, et kaebust ei ole esitatud (
6.
lg 1 ja § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda. Kohus keeldus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ega edastatud seda kostjale vastamiseks. Seetõttu ei saanud apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolele välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata. 7.
lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse. Hagejal on võimalik esitada kohtule avaldus apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. 8.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.