KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 7. juuli 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-16573 Tsiviilasi XXXX

§ 88lg 1).

Võlg on tasutud. Avalduses on märgitud, et avaldaja nõuab võlgnevuse väljamõistmist ajavahemiku 01.01.2015 kuni 30.09.2019 eest. Korteriühistu nõutava viivise suurus ületab põhivõlgnevuse summa, mis on vastuolus hea usu põhimõttega (

§ 6lg 1).

Avaldaja ei ole nõuet tõendanud. Arve esitamine ja hageja koostatud tõend võla suuruse kohta ei tõenda iseenesest võla olemasolu ja selle suurust. Avaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna esitatud tõenditest ei ole võimalik täpselt kindlaks teha võlgnevuse olemasolu ja samuti selle suurust. MAAKOHTU MÄÄRUS

1. Maakohus jättis avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud kinnistusraamatu väljavõtte, võlgnevuste aruande, korteriühistu koondväljavõtted perioodide 01.01.2015-30.09.2019 ja 01.01.201131.12.2014 eest, arved puudutatud isikutele arvestatud kommunaalteenustest, üldkoosolekute protokollid ja teenuste osutajate esitatud arved, samuti 10.01.2011 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-10-
2. Avaldaja palus välja mõista puudutatud isikutelt põhivõla jäägi 3 819,55 eurot perioodi 01.01.2015 – 30.09.2019 eest. Avaldaja on esitanud puudutatud isikutele igakuiselt arveid, mida on tasutud osaliselt. 2 TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on nõude aegumise tähtaeg 3 aastat. Sama seaduse § 147 lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Puudutatud isikud on eksinud aegumise perioodi arvestamisel. Kuna hagi on kohtule esitatud 24.10.2019, siis võiks aegumine kohalduda mitte perioodile 01.01.2015-30.09.2016, vaid perioodile 01.01.2015-31.12.2015, so antud nõude aegumistähtaeg algaks 01.01.2016 ja lõpeks 31.12.2018;
3. aasta eest esitatud nõuete aegumistähtaeg algaks 01.01.2017 ja lõpeks 31.12.2019, seega nõue perioodi 01.01.2016-30.09.2016 eest ei ole aegunud. TsÜS § 158 lg 1 ja 2 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nimetatud sätte eesmärk on tagada võlausaldajale, kelle nõuet võlgnik tunnustab, reaalne võimalus sellele tunnustamisele tugineda. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Nagu nähtub puudutatud isikute poolt kohtule esitatud KÜ XXXXXXXX päevaraamatust, siis tasusid puudutatud isikud
4. aastal makseid korteriühistu kassasse, seega aegumine ei kohaldu, kuna arvete tasumisega (sh osaliselt) aegumine katkes. Maakohus, tutvudes kohtule esitatud arvetega ja koondväljavõtetega perioodi 01.01.201530.09.2019 eest, samuti pangakonto väljavõttega ja KÜ XXXXXXXX päevaraamatuga perioodi 01.01.2015-31.10.2019 eest, võttes arvesse ainult arvetele märgitud põhinõuded (ilma viivisteta), tuvastas, et: • alates 01.01.2015 on esitatud puudutatud isikutele arveid kogusummas 981,52 eurot, võlgnike poolt on tasutud 585,73 eurot (60,58+100+26,39+100+30+35,20+35+87,96+55,30 +55,30), võlgnevus moodustab 395,79 eurot; •
5. aastal on esitatud võlgnikele arveid kogusummas 1 085,02 eurot, võlgnike poolt on tasutud 1074,55 eurot (140+10+20+200+200+30,25+132,30+20+80+20+40+ 20+37+20+20+15+35+25+10); võlgnevus moodustab 10,47 eurot; •
6. aastal on esitatud võlgnikele arveid kogusummas 1 182,66 eurot, võlgnike poolt on tasutud 1907,49 eurot (100+50+247,62+229,69+184,95+156,50+159,55+ 158,79+158,39+234,72+228,28); seega moodustab enammakse 724,83 eurot; •
7. aastal on esitatud võlgnikele arveid kogusummas 1 281,12 eurot, võlgnike poolt on tasutud 1 652,70 eurot (244,14+198,25+198,77+195,45+139,59+73,95+71,79+69,75+ 69,71+74,25+159,32+157,73); seega moodustab enammakse 371,58 eurot (2018.a. perioodi osas ei võtnud kohus arvesse 31.03.2018 arvele nr. 0318/154 märgitud „Viivise suurenemine seoses laekumiste vähenemisega summas 7,23 eurot“, kuna tegemist on viivisega ning kohtule jäi ebaselgeks selline viivise suurendamine; samuti ei võtnud kohus arvesse „Laekumiste eksitus kohtutäitur Risto Küttilt võla suurenemine seoses laekumise vähenemisega summas 318,28 eurot“, kuna tegemist on täitemenetluse raames tehtud toiminguga ning antud summat ei saa lisada jooksvale arvele. •
8. aastal on esitatud võlgnikele arveid kogusummas 882,55 eurot, võlgnike poolt on tasutud 1 321 eurot (210,11+196,56+204,82+195,16+134,41+73,38+68,62+75,83+75,04+ 87,07); seega moodustab enammakse 438,55 eurot. Maakohus ei andnud hinnangut korteriühistu koondväljavõttele perioodi 01.01.201131.12.2014 eest, kuna antud väljavõttel kajastatud andmed ei ole käesoleva menetluse esemeks, antud avalduses on esitatud nõue perioodi 01.01.2015-30.09.2019 eest. 3 Arvestusest tulenevalt on võlgnikele perioodil 01.01.2015-30.09.2019 esitatud arveid põhinõude osas kogusummas 5 412,97 eurot, võlgnike poolt on nende arvete alusel tasutud kogusummas 6 541,56 eurot (kohus ei ole antud summa sisse arvestanud 09.01.2015 tasutud summat 141,16 eurot, kuna see on tasutud tõenäoliselt 2018 arve katteks), antud perioodil teostatud enammakse moodustab 1 128,59 eurot, seega ei ole avaldaja TsMS § 230 lg 1 tulenevalt tõendanud puudutatud isikute võlgnevust 24.10.2019 seisuga perioodi 01.01.201530.09.2019 eest. Seega on avaldus põhjendamatu. Juhul, kui puudutatud isikutel oli võlgnevus alates
9. aastast, nagu avalduses on märgitud, siis tulnuks põhjendatud nõue esitada oluliselt, so aastaid varem, mitte oodata sellega kuni
10. aasta sügiseni. Praegu tundub see nii võlgnevuse kui ka sellega kaasneva viivise kunstliku suurendamisena, mis on vastuolus hea usu põhimõtetega. Kuna puudutatud isikute poolt on vähemalt alates
11. a aprillist maksekorraldustele märgitud, milliste arvete eest konkreetselt tasutakse (kuni selle ajani toimus tasumine korteriühistu kassasse), siis puudus avaldajal õigus arvestada makseid eelnevate võlgnevuste, sh viiviste katteks (

§ 88lg 1).

Antud asjaolule on viidanud ka puudutatud isikud kohtule esitatud vastuses. Vastavalt

§ 88

lg 1, kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Avaldaja esitatud arved on ebakorrektsed ja ei näita võlgnevuse tegelikku suurust (muuhulgas ei nähtu mitte ühestki arvest, milline summa oli eelneva arve alusel tasutud). Isegi hagi rahuldamise korral oleks kohtul puudunud võimalus viivisenõude rahuldamiseks, kuna avaldaja poolt arvestatud viivis on vastuolus hea usu põhimõttega. MÄÄRUSKAEBUS

1. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega avaldus rahuldada. Kohtule esitatud dokumentidest (arvetest, võlgade koondväljavõtetest, üldkoosoleku protokollidest, hankefirmade arvetest) oli selgelt näha, millise perioodi jooksul tekkis puudutatud isikutel võlgnevus ja selle võla suurus. Maakohus ignoreeris asjaolu, et 01.01.2015 seisuga oli puudutatud isikutel juba võlg summas 6199,42 eurot, milledest 1897,94 eurot moodustasid viivised. Võlg tekkis alates
2. aastast ja kasvas pidevalt. Maakohus piirdus otsuses ekslikult võla analüüsimisega, mis tekkis 01.01.2015-30.09.
4. Puudutatud isikud vaidlesid määruskaebusele vastu. Avaldaja ei ole nõuet tõendanud. Ainüksi arved ei tõenda võlgnevuse olemasolu. Maakohus leidis õigesti, et hageja nõutud perioodil on puudutatud isikud avaldajale rohkem tasunud, kui esitatud arvetes oli nõutud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Meneltuskulud jätab ringkonnakohus avaldaja kanda. 4
6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja ei korda neid TsMS § 659 ja § 654 lõike 6 alusel. Vastusena määruskaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist.
7. Maakohus tuvastas õigesti, et perioodi 01.01.2015-30.09.2019 eest tasutud maksed ületasid samal perioodil väljastatud arvete suurust. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 652 lõike 4 järgi tõendite uut uurimist vajalikuks, kuna maakohtu määrusest nähtuvad arvutuskäigud ja viited tõenditele, mille alusel maakohus järeldusele jõudis. Seetõttu on maakohtu siseveendumuse kujunemine jälgitav ja maakohus ei rikkunud oluliselt määruse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8).
8. Ebaõige on puudutatud isikute seisukoht, et maakohus pidi võla olemasolu tuvastama põhjusel, et puudutatud isikutel oli tasumata arveid varasematest perioodidest. Avaldaja palus võlgnevuse välja mõista alates aastast
9. Varasema aja võlgnevust ei ole avaldaja piisavalt tõendanud. Õige on puudutatud isikute seisukoht, et ainuüksi arvete ja võlaarvestuste esitamine ei tõenda võlgnevuse tekkimist. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-53-10 p-s 14 leidnud, et selle kindlakstegemiseks, kui palju peab korteriühistu liige majandamiskulude eest maksma, tuleb jagada korteriühistu kõik majandamiskulud kõigi korteriomandite reaalosadeks olevate eluruumide või mitteeluruumide pindalade summaga ruutmeetrites ning korrutada sellele liikmele kuuluva korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi või mitteeluruumi pindalaga. Seejuures peab mh ühistu tõendama, kui palju pidi ühistu kolmandale isikule teenuste eest kulusid kandma ja kuidas neid jaotati. Avaldaja ei ole seda enne
10. a tekkinud võla kohta tõendanud. Kuna avaldajal oli maakohtu menetluses õigusteadmistega esindaja, ei saa maakohtule ette heita selgitamiskohustuse rikkumist. Õige on ka maakohtu seisukoht, et
11. a tekkinud võla nõudma asumine läbi selle, et loeti mittetasutuks uued arved, on vastuolus hea usu põhimõttega. Avaldajal oli piisavalt aega, et esitata varasemate perioodide eest nõue varem.
12. Kuna määruskaebus jäeti rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast määruse jõustumist mõistliku aja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi 5