← Eesti

3-20-279/5

Obsah (4)§ 6§ 7§ 1§ 2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 03.06.2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-279 Haldusasi X kaebus Eesti Töötukassa 01.11

-i § 6 lg 5 p 3 kohaselt seotud vaid ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel teenuse osutamisega ehk ettevõtluskonto olemasoluga. Ettevõtluskontot kaebaja aga avanud ei ole. Kokkuvõtvalt ei osutanud kaebaja

-i § 6 lg 5 p 3 järgi teenust, kuna kaebajal puudus selleks ettevõtluskonto. 14.

  1. Töötukassa ei ole antud olukorras küsinud kaebaja käest kirjalikku selgitust, vaid on tuginenud Haiks OÜ juhatuse liikme poolt esitatud infole. 14.
  2. Kaebaja leiab, et Töötukassa seisukoht, mille kohaselt

-i § 6 lg 5 p 3 viidatud teenuse osutamine ei ole seotud vaid ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel teenuse osutamisega ehk ettevõtluskonto olemasoluga, on ekslik. Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadus võeti vastu 01.01.2018. Sama seaduse § 18 alusel muudeti 01.01.2018

-i (paragrahvi 6 lõike 5 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või osutab teenust või müüb kaupa ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses või on avalikus teenistuses;”).

-i 09.07.2017 jõustunud redaktsioonis (mis eelnes ettevõtluskonto seaduse vastuvõtmisele) ei käsitleta sama seaduse paragrahv 6-s teenuse osutamise mõistet. Seega on lähtuvalt eeltoodust

-i § 6 lg 5 p 3 viidatud teenuse 2

(8)3-20-279 osutamine seotud vaid ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel teenuse osutamisega ehk ettevõtluskonto olemasoluga. 14.
  1. Oma 05.05.2020 täiendavas seisukohas selgitab kaebaja, et vaidlus toimub teenuse osutamise üle, mille alusel kaebaja töötuna arvelolek lõpetati. Lisaks juhib kaebaja tähelepanu sellele, et Töötukassa on kasutanud töötuna arveloleku lõpetamise otsuses tingivat kõneviisi, mis viitab sellele, et vastustaja pole otsust koostades selle põhjendatuses kindel olnud. Ühtlasi selgitab kaebaja, et 01.11.2019 helistas talle juhtivkonsultant ja kaebaja oli nõus kirjaliku selgituse esitamisega. Kaebaja kirjutas samal päeval kell 11.44 enda juhtumikorraldajale e-kirja (kus palus täpsustusi, sisupunkte, millele ta peaks vastama), millele ta ei ole tänase päevani vastust saanud (05.05.2020 Lisa 1). Küll sai kaebaja aga samal päeval kell 14.57 hoopis Töötukassast otsuse, millega lõpetati kaebaja töötuna arvelolek (05.05.2020 Lisa 2). Vastustaja seisukoht
  2. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohtadega ja põhjendab seda järgmiselt: 15.
  3. Mõlemad kaebaja viidatud

redaktsioonid nägid ja näevad ka praegu ette võimaluse lõpetada töötuna arvelolek igasuguse teenuse osutamise korral, kui isik töötab mõne teenuse osutamiseks sõlmitud lepingu alusel. Seega teenuse osutamiseks ei ole tingimata vajalik omada ettevõtluskontot. 15.2. Vastustaja hinnangul on oluline

§ 6

lg 5 p 3 mõistes tuvastada teatud töine tegevus (antud juhul tööharjutuse teenuse läbiviimine), mille tegemist eeldatakse tasu eest. 15.

  1. Vastustaja märgib, et Töötukassa ja OÜ Haiks vahel 05.09.2019 sõlmitud tööharjutuse tellimise halduslepingu nr 7-6.4/19/0051 ja selle lisa („Kokkuleppe tööharjutuse toimimiseks nr 7-6.4/19/005101“) kohaselt kohustus OÜ Haiks 23.09.2019-15.11.2019 XXXXX linnas läbi viima tööharjutuse teenust tasu eest. Lepingu kohaselt on tööharjutus teenus, mis on töötule tööharjumuse taastamiseks või esmase tööharjumuse omandamiseks osutatav tööturuteenus, mille eesmärk on töötu ettevalmistamine tööl käimiseks. Tööharjutust viivad läbi tööharjutuse vastutavad isikud. Tööharjutust viisid läbi Y ja alates 14.10.2019 X, kes oli ühtlasi alates 03.05.2019 töötuna arvele võetud. 15.
  2. Tööharjutuse teenus on alati tasuline teenus (vt halduslepingu nr 7-6.4/19/0051, p 3.1), mille eest tasub vastustaja halduslepingus sätestatud korras ja alustel teenuse pakkujale (OÜ Haiks), kes tagab tööharjutust läbiviiva personali olemasolu vastavalt halduslepingus kokkulepitule. Seetõttu ei saa pidada ka tööharjutust läbiviivaid isikuid tasuta, vabatahtlikkuse alusel vms töötamise vormis tegutsevateks. Tööharjutust läbiviivate isikute osutatud teenuse eest maksab vastustaja teenuse pakkujale tasu. 15.
  3. Kuna vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja osutas OÜ-le Haiks alates 16.10.2019 tööharjutuse läbiviimise teenust (oli teenuse läbiviimise eest vastutav isik), mis on olemuselt tasuline teenus, siis vastustaja hinnangul on selle näol igal juhul tegemist olukorraga, mis tuleb lugeda

§ 6lg 5 p 3 regulatsiooni alla kuuluvaks.

Samuti tööharjutuse läbiviimist, sh juhendajaks olemist, võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. See juures ei oma tähendust, kas OÜ Haiks on omakorda teenuse läbiviimise eest kaebajale tasu maksnud.

§ 6

lg 5 p 3 nimetatud asjaolud, ei ole sõltuvusse seatud tasu saamisest ehk välja maksmisest. Kui äriühing OÜ Haiks jättis kaebajale nende päevade eest tasu maksmata, tuleb kaebajal pöörduda töötasu nõudega äriühingu poole. Töötasu välja maksmata jätmine vms ei anna alust vastustaja otsuse tühistamiseks ja kaebaja töötuna arvel hoidmiseks (vt. ka Tallinna Halduskohtu 06.05.2016 otsus nr 3-15-2798, p 12 ja samas asjas tehtud ringkonnakohtu otsus). 15.6. Vastustaja peab vajalikuks märkida, et ebaõige on kaebaja kaebuses märgitu, mille kohaselt ei küsitud temalt kirjalikku selgitust enne otsuse tegemist. Vastustaja infosüsteemi andmetel on 3

(8)3-20-279 juhtumikorraldaja 01.11.2019, kell 11:30, helistanud kaebajale ning pärinud töötamise kohta OÜ-s Haiks. Ühtlasi paluti kaebajal esitada omapoolne kirjalik selgitus töötamise kohta, mida kaebaja ei soovinud teha. Kaebaja ei ole olnud kuigi koostöövalmis asjaolude väljaselgitamisel. 15.7. Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 13 lg 1 p 1 kohaselt lõpetatakse töötuskindlustushüvitise maksmine enne TKindlS § 8 lg 1 p 2 nimetatud 270-päevase perioodi lõppemist töötuna arveloleku lõpetamise päevale järgnevast päevast arvates, kui kindlustatu töötuna arvelolek lõpetatakse

§ 7lg 1 p 3 alusel.

See tähendab, et töötuskindlustushüvitist makstakse ainult töötuna arveloleku ajal ning kui isiku töötuna arvelolek on lõpetatud, lõpetatakse ka hüvitise maksmine ennetähtaegselt. Eeltoodust ülenevalt tuli lõpetada ka kaebajale töötuskindlustushüvitise maksmine alates 15.10.

  1. 15.
  2. Õiguslikus mõttes tuleks igasuguse töötuna arveloleku lõpetamise otsustamisel töötu eelnevalt ära kuulata, kuid vastustaja hinnangul on võimalik arveloleku lõpetamise otsus teha ka koheselt teenuse osutamise fakti tuvastamisel ilma ärakuulamisõigust võimaldamata. Seda olukorras, kus töötuna arvelolekut välistavad asjaolud on selged. Töötuna arveloleku lõpetamise alused on imperatiivsed ning töötukassat kohustavad sätted ega anna töötukassale võimalust

§ 7

lg 1 p 3 asjaolude ilmnemisel kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas töötuna arvelolek lõpetada või mitte (RKHKo nr 3-3-1-92-10, p 17). 15.

  1. Kaebajale võimaldati 01.11.2019 esitada kirjalikult selgitused töötamise kohta OÜ-s Haiks. Kaebaja seda võimalust ei kasutanud. 01.11.2019 otsuse nr TA19-0123767 kohaselt on menetluse käigus seletused võetud OÜ Haiks seaduslikult esindajalt, kuid kaebajal ei ole võimaldatud enne otsuse tegemist nende seletustega tutvuda. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  2. Analüüsinud menetlusosaliste seisukohti ja asjas esitatud tõendeid, leian, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Nõustun vaidlusaluses otsuses ja vaideotsuses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid üle korrata (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebaja seisukohtadele selgitan järgmist:
  3. Asjas esitatud seisukohtade ja materjalide alusel puudub vaidlus selles, et kaebaja on OÜ-s Haiks tööharjutuse vastutavaks juhendajaks alates 14.10.2019 ja kaebaja on tööharjutuse vastutava juhendajana viinud läbi tööharjutust alates 16.10.
  4. Poolte vahel on vaidlus selles, kuidas tõlgendada

§ 6

lg 5 p-s 3 toodud mõistet „teenuse osutamine“.

§ 6

lg 5 p 3 sätestab, et isiku ei võeta töötuna arvele, kui ta töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või osutab teenust või müüb kaupa ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses või on avalikus teenistuses. 18.1. Töötukassa on seisukohal, et oluline on

§ 6

lg 5 p 3 mõistes tuvastada teatud töine tegevus (antud juhul tööharjutuse teenuse läbiviimine), mille tegemist eeldatakse tasu eest ning sellisel juhul on täidetud tingimus

§ 7lg 1 p 3 alusel töötuna arveoleku lõpetamiseks.

18.2. Kaebaja hinnangul on teenuse osutamine

-i § 6 lg 5 p 3 kohaselt seotud vaid ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel teenuse osutamisega ehk ettevõtluskonto olemasoluga. Ettevõtluskontot kaebaja aga avanud ei ole, mistõttu ei saa tugineda asjaolule, et kaebaja osutab teenust. 19. Arvestades vaidlusaluse otsuse sisu ja menetluses esitatud poolte seisukohti, selgitan esmalt „teenuse osutamise“ mõistega seonduvat ning annan seejärel hinnangu ärakuulamisõiguse tagamisele vaidlusalustele otsustele eelnenud menetluses. Teenuse osutamise tuvastamine 4

(8)3-20-279 20. Eesti Töötukassa teeb otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta

§ 6

lõike 5 punktides 2–11 loetletud juhtudel (

§ 7lg 1 p 3).

Kontrollin esmalt, kas Töötukassa on

§ 6

lg 5 p-i 3 õigesti tõlgendanud ning seejärel hindan, kas sätte kohaldamise eeldused on täidetud. 21. Töötukassa 01.11.2019 otsuse nr TA19-0123767 ja vaideotsuse kohaselt on vaidlusaluses asjas täidetud tingimus, et kaebaja osutab teenust. Sisuliselt kattub see

§ 6

lg 5 p-s 3 toodud määratlusega, et isik töötab „muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel“. 22. Leian, et kaebaja tõlgendus, et teenuse osutamine

mõttes saab olla seotud üksnes ettevõtluskonto omamisega ei tugine sätte sõnastusele ega ka eesmärgile. 22.1. Sätte grammatilist tõlgendust järgides nähtub üheselt, et teenuse osutamiseks on sätte kohaselt erinevad alternatiivid, millele viitab üheselt sõnastus „või“. Esimeseks võimaluseks on „muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõiguslik leping“. Teiseks võimaluseks on „osutab teenust ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses“. Töötukassa ongi asjas tuginenud välja toodud esimesele alternatiivile, mistõttu ettevõtluskonto olemasolu tuvastamine ei ole vajalik. 22.2.

§ 1

lg 1 kohaselt on

eesmärk tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise kaudu.

§ 2

p 3 kohaselt töötu on isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud ja otsib tööd. Eelnevaga kooskõlaline on regulatsiooni eesmärk, mis välistab isiku, kes tegeleb aktiivse tegevuse ehk tööga, töötuna arveloleku. Kui isik osutab aktiivselt teenust, on põhjendatud tema töötuna arvelolek peatada. Asjaolu, et isikul puudub ettevõtluskonto, ei ole siinkohal teenuse osutamist välistavaks asjaoluks. Ettevõtluskonto on seotud uue lihtsustatud maksustamiskorra kehtestamisega ja selle puudumine ei ole võrdsustatav teenuse osutamise puudumisega. 22.

  1. Oluline on seegi, et kaebaja tõlgendus tooks kaasa olukorra, kus töötuna arveolek ei oleks seotud mitte isiku aktiivse ehk töise tegevuse puudumisega, vaid formaalse tingimusega läbi ettevõtluskonto loomise. Arvestades, et ettevõluskonto abil teenuse osutamine on mitte ainuke, vaid üks teenuse osutamise viisidest, on ilmne, et see looks võimaluse kuritarvitusteks ega oleks kooskõlas eesmärgiga pakkuda tööturuteenuseid isikutele, kes seda vajavad lähtuvalt töise tegevuse puudumisest, mitte üksnes lähtuvalt ettevõtluskonto puudumisest.
  2. Pooled viitavad mõlemad sellele, et alates 01.01.2018 kehtib

§ 6lg 5 p 3 uues sõnastuses.

Kaebaja leiab sealjuures, et kuna varasemalt säte teenuse osutamisele ei viidanud, on teenuse osutamine seotud vaid ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel teenuse osutamisega ehk ettevõtluskonto olemasoluga (kaebus lk 2). Vastustaja seevastu on seisukohal, et mõlemad redaktsioonid nägid ja näevad ka praegu ette võimaluse lõpetada töötuna arvelolek igasuguse teenuse osutamise korral, kui isik töötab mõne teenuse osutamiseks sõlmitud lepingu alusel (vastus kaebusele p 2.2 lk 2). 23.1. Varasemas redaktsioonis oli sätte sõnastus järgmine: „Isikut ei võeta töötuna arvele, kui ta töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses“. Tööturuteenuste- ja toetuste seaduse varasema redaktsiooni seletuskiri

§ 6

lg 5 p 3 puutuvalt konkreetselt teenuse osutamisega seotud lepingute küsimust ei käsitle, kuid seletuskiri seob töötuna arveloleku võtmise töötu mõistega. Kuna töötu peab olema valmis kohe tööle rakenduma ja võtma vastu sobiva töö, mida nimetatud isik teha ei saa, siis teda töötuna arvele ei võeta (Tööturuteenuste- ja toetuste seaduse seletuskiri seaduse eelnõu juurde, SE 611). 23.2. Seletuskirjas on

§ 6

lg 5 p 3 muutmist selgitatud järgmiselt: „Eelnõu § 17 punktiga 1 muudetakse töötuna arvele võtmise tingimusi.

§ 2punkti 3 järgi on töötu isik, kes ei 5

(8)3-20-279 tööta, on töötuna arvele võetud Eesti Töötukassas ja otsib tööd.

§ 6

lõikes 5 on sätestatud tegevused, millega hõivatuse korral isikut töötuna arvele ei võeta. Eelnõuga täiendatakse

§ 6

lõike 5 punkti 3 loetelu isikuga, kes osutab teenust või müüb kaupa, mis on ettevõtlustulu maksu maksuobjektiks.“ (Seletuskiri ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse eelnõu juurde, SE 454). 23.

  1. Eelnevast nähtub üheselt, et seadusemuudatuse eesmärgiks ei ole olnud sätte rakendusvõimalusi kitsendada ja siduda teenuse osutamist üksnes ettevõtluskontoga, vaid vastupidi – täiendada loetelu isikuga, kes osutab teenust või müüb kaupa, mis on ettevõtlustulu maksu maksuobjektiks. Seadusemuudatus ei käsitle teenuse osutamist muu võlaõigusliku lepingu alusel olukorras, kus ettevõtluskonto puudub. Nii kehtiva kui varasema redaktsiooni järgi oli see aluseks, millal töötuna arveolek lõpetatakse.
  2. Töötukassa on teenuse osutamise fakti tuvastamisel tuginenud järgmistele asjas kogutud tõenditele: Eesti Töötukassa ja OÜ Haiks vahel 05.09.2019 sõlmitud tööharjutuse tellimise haldusleping nr 7-6.4/19/0051 (Töötukassa 23.03.2020 lisa – Leping

(4)); lepingu lisa Kokkuleppe tööharjutuse toimimiseks nr 7-6.4/19/005101 (Töötukassa 23.03.2020 lisa – kokkulepe_7-6.4_19_005101); Kokkuleppe tööharjutuse toimumiseks nr 7-6.4/19/005101 muutmine (Töötukassa 23.03.2020 lisa – 7-6.4-19-005101.bdoc); päring ja selle vastus Haiks OÜ-le (Töötukassa 23.03.2020 lisa – FW päring juhendaja kohta). Esitatud tõendite kohaselt kohustus kaebaja OÜ Haiks 23.09.2019-15.11.2019 XXXXX linnas läbi viima tööharjutuse teenust tasu eest. Lepingu kohaselt on tööharjutus teenus, mis on töötule tööharjumuse taastamiseks või esmase tööharjumuse omandamiseks osutatav tööturuteenus, mille eesmärk on töötu ettevalmistamine tööl käimiseks. Tööharjutust viivad läbi tööharjutuse vastutavad isikud, kelleks oli ka kaebaja. OÜ Haiks on vastuses päringule kinnitanud, et kaebaja tööharjutuse juhendamise teenust reaalselt osutas. Eeltoodu alusel leian, et Töötukassa on veenvalt tuvastanud kaebaja poolt teenuse osutamise. Kaebaja ei ole kokkuleppekohast tööharjutuse osutamise fakti ka vaidlustanud, vaid leiab, et tegemist ei ole teenuse osutamisega, mis saaks olla vaidlusaluse otsuse aluseks. 25. Töötukassa ei ole püüdnud kaebajaga sõlmitud teenuse osutamise kokkuleppe olemust tuvastada, vaid on tuginenud

§ 6lg 5 p 3 eeldusele seoses teenuse osutamise fakti tuvastamisega.

Pooled kokkuleppe õigusliku olemuse üle ka ei vaidle. Märgin siiski, et isegi juhul kui asuda seisukohale, et tegemist ei ole muu teenuse osutamise alla kuuluva juhuga, võib tööharjutuse kokkuleppe tingimusi silmas pidades seda lugeda käsundi täitmiseks (võlaõigusseaduse § 619). Kokkuleppe kohaselt on tegemist teenusega, milles ei lepita kokku saavutatavas tulemuses. Sellisel juhul oleks tegemist käsunduslepinguga ning ühtlasi oleks täidetud

§ 6lg 5 p 3 eeldused.

26. Kokkuvõtvalt olen seisukohal, et Töötukassa on õigesti tuvastanud, et kaebaja on osutanud teenust

§ 6

lg 5 p 3 mõistes, mistõttu esineb alus töötuna arveoleku lõpetamiseks

§ 7lg 1 p 3 alusel.

Seetõttu on Töötukassa 01.11.2019 otsus nr TA19-0123767 õiguspärane.

  1. Töötuna arveloleku lõpetamisega kaasneb töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamine TKindlS § 13 lg 1 p 1 alusel, mistõttu on Töötukassa 01.11.2019 otsus nr 119044011 õiguspärane.
  2. Vaideotsusega jäeti kaebaja vaie töötuna arveoleku osas rahuldamata. Vaideotsuse alusel tehtud 16.01.2020 otsusega on muudetud üksnes töötuna arveloleku kuupäeva ja määrati töötuna arveloleku lõpetamise päevaks 15.10.
  3. Vaideotsuse alusel tehtud 21.01.2020 otsusega muudeti hüvitise maksmise lõpetamise kuupäeva ja selleks määrati 15.10.
  4. Kaebaja töötuna arveoleku kuupäevade arvutamise osas vastuväiteid esitanud ei ole ning mulle ei nähtu otsustes selles osas ilmseid vigu, mistõttu on ka eeltoodud otsused õiguspärased. Kaebaja viide tingivale kõneviisile on asjakohatu, vaideotsusele järgnevatest otsustest nähtub üheselt Töötukassa suuniste järgimine. 6

(8)3-20-279 Ärakuulamisõiguse tagamisega seonduv 29.

-s ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades

erisusi (

§ 1lg 3).

HMS § 36 reguleerib haldusorgani selgitamiskohustust. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt selgitab haldusorgan menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule nende soovil: millised õigused ja kohustused on menetlusosalisel haldusmenetluses (p 1); millise tähtaja jooksul haldusmenetlus eeldatavasti läbi viiakse ja millised on võimalused haldusmenetluse kiirendamiseks (p 2); millised taotlused, tõendid ja muud dokumendid tuleb haldusmenetluses esitada (p 3); milliseid menetlustoiminguid peavad menetlusosalised sooritama (p 4). HMS § 40 lg 1 kohaselt peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. 30. Ehkki

§ 6

lg 5 p 3 ja § 7 lg 1 p 3 ei anna töötukassale kaalutlusõigust isiku töötuna arveloleku lõpetamise otsustamisel olukorras, kus on tuvastatud tema poolt teenuse osutamine, peab töötukassa sellele vaatamata hindama temale esitatud andmeid ja kogutud tõendeid sisuliselt, tegemaks menetletavas asjas olulise tähendusega faktilised ja õiguslikud asjaolud kindlaks õigesti. Töötukassal on HMS § 40 lg-st 1 tulenev kohustus tagada menetlusosalisele enne vastava otsuse tegemist õigus olla ära kuulatud ning kui menetlusosaline juhib oma vastuväidetes tähelepanu, et asjassepuutuv leping ei ole sisuliselt

§ 6

lg 5 p-s 3 nimetatud leping, peab töötukassa seda küsimust analüüsima ja võib seejuures kalduda kõrvale ka poolte poolt lepingule omistatud õiguslikust kvalifikatsioonist. Sellise tuvastamisega ei sekku töötukassa pooltevahelisse õigussuhtesse, vaid teeb üksnes kindlaks haldusmenetluses tähtsust omava asjaolu (vt nt TlnRnKm 3-12-53, p 13 ja seal viidatud lahendid).

  1. Eelnevast nähtuvalt lasub Töötukassal ka isiku töötuna arveoleku lõpetamise otsuse eelselt kohustus tagada isikule ärakuulamisõigus. Ma ei nõustu Töötukassa seisukohaga, et kaalutlusõiguse puudumisest tulenevalt oli võimalik teha otsustus ka kaebajat ära kuulamata.
  2. Vaidlusaluses asjas ei ole Töötukassa küll oma otsuse projekti kaebajale kirjalikult esitanud, kuid Töötukassa on selgitanud, vastustaja infosüsteemi andmetel on juhtumikorraldaja 01.11.2019, kell 11:30 helistanud kaebajale ning pärinud töötamise kohta OÜ-s Haiks. Ühtlasi paluti kaebajal esitada omapoolne kirjalik selgitus töötamise kohta, mida kaebaja ei soovinud teha. Kaebaja ei ole olnud kuigi koostöövalmis asjaolude väljaselgitamisel (23.03.2020 vastus kaebusele p 2.5). Töötukassa esitatud tõendist nähtuvalt on kaebajale tõepoolest helistatud (Töötukassa 23.03.2020 lisa – Väljavõte töötukassa infosüsteemist). Kaebaja ei ole seda fakti ka vaidluse käigus kahtluse alla seadnud.
  3. Kuigi kõige kohasem oleks menetluse kestel esitada kaebajale kirjalikult ülevaade kogutud tõenditest ja seisukohtadest, mille osas kaebaja saaks arvamust avaldada, ei ole ärakuulamisõiguse tagamisele töötuna arvele võtmise lõpetamise menetluses ette nähtud konkreetset vorminõuet. Ärakuulamisõigus ei teeni mitte üksnes akti adressaadi või taotleja võimalust kaitsta oma eeldatavaid õigusi ja vabadusi, vaid loob eeldused ka selle isiku huvide ja nende põhjenduste täielikumaks arvestamiseks antavas haldusaktis. Seetõttu on haldusakti andmine ärakuulamisõigust võimaldamata õiguspärane üksnes seaduses ettenähtud juhtudel. Ärakuulamisõigust võib võimaldada kasutada vabas vormis. Isik saab oma õigust kõige täielikumalt kasutada siis, kui tal on võimalik olla informeeritud akti eeldatavast resolutsioonist ja selle põhjendustest, kusjuures isikul ei pea olema võimalik tutvuda just akti projektiga. (RKHKo 3-3-1-51-13, p 34).
  4. Kaebajale oli antud võimalus selgitada Haiks OÜ-s töötamisega seonduvaid asjaolusid, kuid kaebaja poolt 05.05.2020 esitatud tõendite pinnalt (05.05.2020 seisukoha lisad 1 ja 2), ei saa seda pidada piisavaks, kuna kaebaja palus täpsustusi, mille kohta tal selgitusi tuleb anda. Kuna neid täpsustusi koos täiendava tähtajaga kaebajale ei esitatud, tuleb jaatada ärakuulamisõiguse 7

(8)3-20-279 rikkumist. Olukorras, kus isik palub täpsustusi, võib eeldada, et talle ei ole selge, mille kohta temalt arvamust palutakse ning sellisel juhul ei saa ärakuulamisõiguse teostamine olla eesmärgipärane. Hea haldusega ei ole kooskõlas ka see, et kaebaja päringule tegelikult üldse ei vastatud ning isiku suhtes negatiivne otsustus tehti isiku päringuga samal päeval. 35. Siiski ei saa ärakuulamisõiguse ebapiisav tagamine käesolevas asjas mõjutada lõppotsuse õiguspärasust. See tähendab, et menetlusviga ei ole antud asjas sedavõrd oluline, et see saaks mõjutada asja sisulist otsustamist (vt nt RK 3-3-1-80-16). Liiatigi ei ole kaebaja ei vaide- ega kohtumenetluses esitanud täiendavaid tõendeid ega põhjendusi, mis saanuks mõjutada otsuse sisulist õiguspärasust. Kaebaja väidete tuumaks on see, et

§ 6

lg 5 p 3 mõttes teenuse osutamise tuvastamiseks on vajalik tuvastada ka ettevõtluskonto olemasolu. Eelnevalt selgitasin, miks see käsitlus on väär. Tegemist on õigusliku vaidlusega, asjas puudub vaidlus faktiliste asjaolude üle. 36. Ülaltoodu alusel olen seisukohal, et Töötukassa jõudis kohaselt järeldusele, et kaebaja osutas teenust

§ 6

lg 5 p 3 mõttes, mistõttu tuli tema töötuna arveolek ja hüvitise maksmine lõpetada. Alused Eesti Töötukassa 01.11.2019 otsuse nr TA19-0123767 ja 01.11.2019 otsuse nr 119044011 tühistamiseks puuduvad. Õiguspärane on ka vaideotsus ja vaideotsuse alusel tehtud otsused.

  1. Kokkuvõtvalt jätan kaebuse tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
  2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.