Obsah (6)

§ 656§ 436§ 438§ 392§ 457§ 376

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2020, Tartu Tsiviilasja number 2

§ 656lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3).

Hageja I apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hagejate II-IV hagi rahuldamata ja selles osas on maakohtu otsus jõustunud. 5

1. Hageja I on hagejate II-IV juhatuse liige. Hageja III esitas kostja vastu hagi tsiviilasjas nr 2-18-15649 kahju hüvitamiseks ja andmete eemaldamiseks kohustamise nõudes. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja kohustas kostjat kustutama veebileheküljel www.eta.ee avaldatud kolme artikli pealkirjad, milles oli nimetatud Marek Sauberi nime ja kogu kostja lisatud tekstide osad. Samuti kohustas kohus kostjat kustutama veebileheküljel www.eta.ee avaldatud kaks artiklit. Kohus jättis hageja nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata. Maakohus tuvastas, et käesolevas asjas on sama hageja esitanud sama kostja vastu sama nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks, nagu on hageja III esitanud tsiviilasjas nr 2-18-15649 (maakohtu otsuse p 47). Maakohus ei ole hagejaid ning nende nõudeid selgelt eristanud ega käsitlenud. Maakohtu otsuse põhjendustest ei ole arusaadav, millise hageja nõuet on maakohus käsitlenud. Maakohus on otsuse p-s 77 märkinud, et kohtule on ebaselge, keda
2. novembri 2019 menetlusdokumendist tulenevalt tuleks pidada hagejaks. Vaatamata sellele ei ole maakohus hagejatele, sh hagejale I teinud ettepanekut oma nõuet vajadusel täpsustada ja on otsuse põhjendavas osas hagejate paljususe olukorras käsitlenud üldistatult „hageja“ (ainsuses) nõuet.
3. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et maakohtu otsuses puuduvad põhjendused hageja I hagi rahuldamata jätmiseks. Maakohus on üksnes p-s 57 esitanud etteheite, et hageja pole hagis esile toonud, milline oli tema maine enne 2016-2019 avaldatud artikleid ja milline on see praegu. Otsuse p-s 59 on maakohus möönnud, et mainekahju ja majandustegevuse kahju ei ole tõendatud ühegi hageja osas. Ehk et hageja ei ole vähemalgi määral selgitanud ega tõendanud, milles seisnes iga hageja mainekahju ja iga hageja majandustegevuse kahjustamine. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja on kohtuotsuse koostamisel rikkunud

§ 436ja § 442 lg 8 nõudeid.

Samuti on maakohus jätnud hageja nõude õiguslikult kvalifitseerimata, millega on maakohus rikkunud

§ 438lg-t 1.

Tegemist on olulise menetlusõiguse normi rikkumisega, millist puudust ei ole ringkonnakohtul võimalik kõrvaldada, mistõttu tuleb maakohtu otsus hageja I osas tühistada ja hagi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kuigi maakohus leidis kohtuotsuses, et hageja I nõue on tõendamata, ei ole maakohus menetluse käigus hagejale I oma nõude tõendamise vajalikkust selgitanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtule on etteheidetav eelmenetluse ülesannete ja selgitamiskohustuse täitmata jätmine (

§ 392lg 1 p 3 ja 4, § 348 lg 1, § 351 lg 1).

Maakohus ei ole menetluses andnud hagejale I tähtaega tõendite esitamiseks. Kuigi kostja soovis asjas suulist menetlust, ei pidanud maakohus seda vajalikuks, leides, et pooled on saanud menetluses kõiki oma seisukoht esitada (lk 128). Seega oli maakohtu järeldus, et hageja I nõue on tõendamata, hagejale I üllatuslik. 9. Ringkonnakohus märgib, et hageja I ei olnud menetlusosaliseks tsiviilasjas nr 2-18-15649, mistõttu ei saa selles menetluses tehtud kohtulahed olla hagejale I siduv (

§ 457lg 1).

Hageja I ei ole varasemalt mittevaralise kahju hüvitamise nõuet kostja vastu seoses artiklite avaldamisega kostjale kuuluvates blogides esitanud. Hagiavaldusest on võimalik aru saada, et hageja I tugineb oma mittevaralise kahju hüvitamise nõudes asjaolule, et kostja on levitanud tema suhtes valeinfot alates aastast 2016, sh avaldades artikleid, mille pealkirjades esines hageja I nimi. Selline kostja tegevus on kahjustanud hageja I mainet. Apellatsioonkaebuses on hageja oma nõude kvalifitseerinud isikliku õiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudena VÕS § 1046 lg 1, § 128 lg 5 ja § 134 lg 2 ja lg 5 alusel. Asja uuel läbivaatamisel on hagejal võimalik nõuet täpsustada, sh asjaolu, kas ta tugineb oma nõudes ka 1. novembri 2019 menetlusdokumendis käsitletud asjaoludele. Maakohtul tuleb asja uuel arutamisel võtta seisukoht 1. novembri 2019 menetlusdokumendis esitatu osas, sh selles, kas tegemist võib olla hagi aluse (nõudega seotud asjaolude kogum) muutmisega (täiendamisega) pärast hagi menetlusse võtmist.

§ 376

lg 3 kohaselt eelmenetluses 6 hageja poolt hagiga seotud uute asjaolude esitamisel eeldatakse, et hageja täiendab nendega hagi alust. 10. Menetluskulude jaotuse hageja I nõude osas määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke 7 (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks