Obsah (12)

§ 5§ 657§ 654§ 363§ 442§ 230§ 477§ 656§ 652§ 171§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-10593 Tsiviilasi

§ 5lg 3).

Puudutatud isikud tunnistasid, et muutsid oluliselt küttesüsteemi. Kui lähtuda projekti p-s 1.51 toodust, siis on küttesüsteemi võimsus oluliselt muutunud (5,14 kW-lt 3,19 kW-le). Kortermajas on ilmnenud käesolevaks ajaks juba ka küttesüsteemi erinevused varasemate kütteperioodidega võrreldes ning kütte ebaühtlane jaotumine korterite vahel.

1. jaanuaril 2020 pöördus avaldaja poole korteri X omanik, paludes ühistul kütet maha keerata, sest tema korteris on talumatult palav. Korter X asub puudutatud isikute korteri all. Korteri X sisetemperatuur on kahe kraadi võrra kõrgem, kui teistes korterites. Asjaolu, et osades korterites on võrreldes ehitusajaga küttesüsteemi muudetud, ei saa olla puudutatud isikutele õigustuseks küttesüsteemi muutmiseks. Korteriühistu loodi
2. aastal ja kõik küttesüsteemi muudatused on tehtud enne ühistu loomist. PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHT
3. Puudutatud isikud paluvad jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud paluvad puudutatud isikud jätta avaldaja kanda. Vaidlust pole, et puudutatud isikutel puudus kaasomanike kokkulepe radiaatorite vahetamiseks. Kokkuleppe puudumine ei ole esialgse olukorra taastamise nõude ainsaks eelduseks. Määruskaebusest nähtub, et avaldaja hinnangul peab tõendite ebapiisavuse korral täitma tõendite kogumise kohustust kohus. Hagita menetlus ei tähenda seda, et avaldaja vabaneb oma väidete tõendamisest. Uurimispõhimõtte eesmärk ei ole anda ühele menetlusosalisele teisega võrreldes soodsamat positsiooni. Käesolev asi on klassikaline vaidlus poolte vahel. Avaldaja pidi tõendama, et küttesüsteemi kasutusomadused on oluliselt halvenenud. Avaldaja pidi ümber lükkama küttesüsteemi põhiprojektis ja korteriomandi kütte osa auditi aruandes toodud väited. Puudutatud isikud nõustuvad maakohtuga, et avaldaja ei suutnud tõendada küttesüsteemi muutmist puudutatud isikute poolt. Avaldaja väited ja tõendid, et korteris X on sisetemperatuur talumatult palav, on esmakordselt ringkonnakohtus esitatud väited. Kui radiaatorite vahetus oleks avaldanud mõju teistele korteritele, oleks see olnud märgatav juba kütteperioodi alguses, mitte jaanuarikuu lõpus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata (

§ 657lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659).

Määruskaebuses toodud väited ei anna alust 5 maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lg 6 ja § 659).

7. Korteriühistu esitas avalduse kohustada puudutatud isikuid taastama XXXXXXXXX korteri küttesüsteemi torustiku esialgne olukord. Hagita menetluses esitatud avaldus peab sisaldama selgelt väljendatud nõuet (

§ 363lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 477 lg 1).

Ringkonnakohus selgitas avaldajale 8. mai 2020 kirjas, et taotlus on ebaselge ning sellisel kujul taotluse rahuldamisel tehtav kohtulahend ei oleks täidetav (

§ 442lg 5).

Ringkonnakohus andis avaldajale tähtaja taotluse täpsustamiseks selliselt, et taotlusest nähtuks selgelt, millisesse olukorda tuleks puudutatud isikutel oma korteriomandi osas küttesüsteem viia (taastada) ja milliseid toiminguid selleks neil avaldaja meelest teha tuleks. Avaldaja avaldust ei täpsustanud. Ringkonnakohus jääb oma seisukoha juurde, et avaldaja taotlus ei oleks selle rahuldamise korral täidetav. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Puudutatud isikutele kuulub korterelamus aadressil XXXXXXXXX. Menetlusosalised ei vaidle, et puudutatud isikud vahetasid teiste korteriomanike nõusolekuta enda korteris olnud radiaatorid välja uuemate vastu. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et puudutatud isikute korteri (XXXXXXXXX) radiaatorid on kortermaja keskküttesüsteemi osaks ning seega kõigi korteriomanike kaasomandis. Avaldaja leiab, et radiaatorite vahetus on oluline muutus, mistõttu saab nõuda endise olukorra taastamist. Endise olukorra taastamise nõude lahendamiseks AÕS § 74 lg 1 järgi tuleb teha kindlaks, kas puudutatud isikud on kaasomandis olevat asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muutnud (Riigikohtu
2. jaanuari 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-11887, p 14). Seega märkis maakohus õigesti, et endise olukorra taastamise nõude rahuldamiseks on alust siis, kui on tõendatud negatiivsed mõjud korterelamu küttesüsteemile (selle tasakaalule) või kaasomanike huvidele.
3. Maakohus andis
4. septembri 2020 istungil puudutatud isikutele tähtaja kvalifitseeritud spetsialisti poolt arvutuste esitamiseks selle kohta, milline võimsus on uutel radiaatoritel ja kas need on samaväärsed vanade radiaatoritega. Samuti, kas uued radiaatorid mõjutavad ühist küttesüsteemi. Puudutatud isikud esitasid OÜ Tadias projekt ja auditi (I kd tl 135 jj). Avaldaja asus seisukohale, et puudutatud isikute esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed ning esitas tõendite osas mitmeid kahtlusi. Omapoolseid tõendeid avaldaja ei esitanud. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et maakohus rikkus asja menetlemisel uurimispõhimõtet. Maakohus ei selgitanud avaldajale oma väidete tõendamise kohustust

§ 230lg 1 ja § 477 lg 1 ja lg 7 teise lause järgi.

Seega rikkus maakohus

§ 477lg-test 5 ja 7 tulenevat uurimisprintsiipi.

Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist ringkonnakohtus kõrvaldatava puudusega (

§ 656lg 2 ja § 659), mistõttu selgitas 8.

mai 2020 kirjaga avaldajale tema väidete tõendamiskohustust. Korteriühistu oma väidete tõendamiseks uusi tõendeid ei esitanud. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et kohtu uurimiskohustus hagita menetluses antud juhul tähendab, et kohus pidi ise tõendeid koguma. 10. Avaldaja esitas koos määruskaebusega uue tõendi „akt nr 2“, millega soovib tõendada, et puudutatud isikute korteris radiaatorite vahetus on avaldanud negatiivset mõju kortermaja küttesüsteemile. Kuivõrd maakohus rikkus uurimispõhimõtet ning avaldajale anti 6 ringkonnakohtus täiendav tähtaeg tõendite esitamiseks, tuleb koos määruskaebusega esitatud tõend asja materjalide juurde võtta (

§ 652lg 3 p 2).

Esitatud akti kohaselt mõõtis korteriühistu esimees

1. jaanuarist 2020 kella 17.55-st kuni
2. jaanuarini 2020 kella 18.40-ni korteri nr X sisetemperatuuri. Tulemuste kohaselt oli korteris sooja 24 kraadi. Ringkonnakohus märgib, et akt nr 2 tõendab üksnes seda, milline oli korteri nr X sisetemperatuur mõõtmiste ajal. Mõõtmistulemustega ei ole tõendatud, et enne korteris nr X radiaatorite väljavahetamist oleks kortermaja küttesüsteem olnud tasakaalus ning radiaatorite vahetamine viis küttesüsteemi tasakaalust välja.
3. Avaldaja heidab maakohtule ette, et maakohus ei arvestanud ühetorusüsteemi radiaatorite vahetamisega kahetorusüsteemi radiaatorite vastu. Selle tulemusena saavad puudutatud isikud avaldaja väitel keerata radiaatorite kraanid kinni ning teised korterid jäävad kütteta. Samuti jättis maakohus avaldaja arvates põhjendamatult tähelepanuta puudutatud isikute väite selle kohta, et neil on korteris põrandaküte. Avaldaja ei ole oma väidete kinnitamiseks tõendeid esitanud. Avaldaja piirdub üksnes paljasõnaliste selgituste ja kahtlustega kortermaja küttesüsteemi tasakaalu kohta. Avaldaja pole ka ringkonnakohtus esitanud ühtegi tõendit (nt asjatundja arvamust), mis avaldaja väiteid tõendaks või kinnitaks. Mh on tõendamata, kas ja kuidas mõjutab korterelamu küttesüsteemi tasakaalu asjaolu, et puudutatud isikute korteris on põrandaküte.
4. Avaldaja on seisukohal, et OÜ Tadias projekt ja audit on vastuolulised ning ebausaldusväärsed. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtul puudub alus kahelda OÜ Tadias projekti ja auditi sisulises õigsuses. Avaldaja ei ole tõendanud vastupidist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et puudutatud isikud on OÜ Tadias projekti ja auditiga tõendanud oma väiteid, et uute radiaatorite paigaldamisega ei viidud küttesüsteemi tasakaalust välja. Samas ei ole avaldaja ka ringkonnakohtus tõendanud negatiivseid mõjusid korterelamu küttesüsteemile. Kõik korteriühistu väited küttesüsteemi tasakaalust väljaviimise kohta on tõendamata.
5. Maakohus märkis
6. jaanuari 2020 istungil vastuseks puudutatud isikute viitele teistele korteritele, et tuleb jääda vaidlusaluse korteri juurde. Avaldaja hinnangul käitus maakohus seega vastuoluliselt kui märkis, et tõendatud ei ole, kas korterelamu küttesüsteem oli enne korteris nr X radiaatorite vahetamist tasakaalus arvestades mh teiste korterite eemaldumist ühisest keskküttesüsteemist ja osades korterites radiaatorite vahetamist. Ringkonnakohus möönab, et maakohtu määruse viide teistele korteritele võis olla üllatuslik, kuid see ei too see kaasa maakohtu määruse tühistamist. Avaldajal oli määruskaebemenetluses võimalik esitada oma seisukoht seoses kortermaja teistes korterites tehtud küttesüsteemi muudatuste osas. Seda avaldaja ka tegi.
7. Avaldaja heidab maakohtule ette, et lahendamata on küsimus sellest, kes vastutab radiaatorite paigaldamisest tekkivate võimalike lekete eest. Ringkonnakohus selgitab, et tegemist ei ole küsimusega, mida tuleks lahendada AÕS § 72 lg 5 nõuet lahendades.
8. Avaldaja alternatiivne nõue oli kohustada puudutatud isikuid esitama dokumente, millega oleks tõendatud korterisse paigaldatud uute radiaatorite vastavus kortermaja projektijärgsetele nõuetele. Ringkonnakohus andis avaldajale tähtaja esitada vastav küttesüsteemi projekt, mille nõuetele vastavust puudutatud isikud avaldaja arvates tõendama peavad. Avaldaja vastas, et sellist küttesüsteemi projekti ei ole. Seega ei ole avaldaja alternatiivset nõuet võimalik rahuldada. Järelikult jättis maakohus õigesti avalduse rahuldamata. 7
9. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätab ringkonnakohus menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda (

§ 171lg 1).

Puudutatud isikute esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal määruskaebusele vastuse koostamiseks 3 h. Ringkonnakohtu hinnangul on esindaja ajakulu maakohtu määruse ja määruskaebuse mahukust arvestades põhjendatud ja vajalik (

§ 175lg 1).

Esindaja tunnitasu 80 eurot ei ületa keskmist samaväärset õigusabiteenuse tunnihinda. Ringkonnakohus määrab seega puudutatud isikute menetluskulude rahaliseks suuruseks 240 eurot. Summa kuulub korteriühistult väljamõistmisele. Väljamõistetavatelt menetluskuludelt paluvad puudutatud isikud välja mõista viivise (

§ 177lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks