) § 60 lg 2 p-le 2 alates 11.02.2019 selle sõiduki suhtes automaatne liikluskindlustus (sundkindlustus). Eesti Liikluskindlustuse Fond (edaspidi LKF) saatis 21.01.2019 kaebajale tavapostiga meeldetuletuse automaatse liikluskindlustuse tekkimise ohu kohta. Meeldetuletuses oli sundkindlustuse vältimiseks palve sõlmida liikluskindlustuse leping või juhul, kui sõidukit ei kasutata, kustutada sõiduk liiklusregistrist. 13.03.2019 väljastas LKF makseteatise perioodi 11.02.2019 kuni 12.03.2019 sundkindlustuse kindlustusmakse tasumiseks. Makseteatise kättetoimetamine ebaõnnestus, kuna postiettevõttel ei õnnestunud kirja tähituna saajale toimetada. 11.06.2019 väljastas LKF makseteatise perioodi 13.03.2019 kuni 10.06.2019 sundkindlustuse kindlustusmakse tasumiseks. Ka selle makseteatise kättetoimetamine ei õnnestunud. 09.09.2019 väljastas LKF makseteatise perioodi 11.06.2019 kuni 08.09.2019 sundkindlustuse kindlustusmakse tasumiseks. Ka selle makseteatise kättetoimetamine ei õnnestunud. 08.12.2019 väljastas LKF makseteatise nr 764510 perioodi 09.09.2019 kuni 07.12.2019 sundkindlustuse kindlustusmakse tasumiseks. Selle sai kaebaja kätte. X esitas LKF-le 31.12.2019 vaide, milles taotles makseteatise nr 764510 kehtetuks tunnistamist sõiduki reg. märk 342 BAZ suhtes, sest sõiduk on võõrandatud kolmandale isikule enne makseteatises märgitud perioodi. Ostu-müügilepingut vaidele ei lisatud. Väidetav sõiduki võõrandamine toimus 16.12.
), sest just kindlustuskohustusega isik on kohustatud maksma
lg 2 kohaselt LKF-le automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakset ajavahemiku eest, mil sõidukil on automaatne kindlustuskaitse (
LKF-i seisukoht on, et sõltumata sellest, kes on sõiduki omanik, on kaebaja kindlustuskohustusega isik.
lõikes 1 on ekspressis verbis öeldud: „Kindlustuskohustus on sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul.“ Ei ole vaidlust, et vaidlusaluse makseteatise perioodil on kaebaja kantud liiklusregistrisse kõnealuse sõiduki omanikuna. Seaduse mõte ongi ette näha, et kindlustuskohustusega isikuks on sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isik. Seaduse seletuskirjas on öeldud: „Kehtivas seaduses määratletud termin „sõiduki omanik“ on oluliselt laiem ning juhul, kui sõiduk on müüdud kirjaliku müügilepingu alusel ja liiklusregistri andmed on jäänud korrastamata (uus omanik liiklusregistrisse kandmata), siis sageli ei ole võimalik üleüldse tuvastada, kes on tegelik sõiduki omanik ja liikluskindlustuse seaduses sätestatud kindlustuskohustusega isikuks. Eelnõu määratlus on seetõttu oluliselt täpsem ning sätestab üheselt, et liikluskindlustuse süsteem lähtub kindlustuskohustusega isiku määratlemisel liiklusregistri andmetest. Eelnõu regulatsioon välistab vaidlused selle üle, kes on kindlustuskohustusega isikuks.“ Sama seisukohta on rõhutatud ka õigusalases kirjanduses. Liikluskindlustuse kommenteeritud väljaandes on märgitud: „Oluline on rõhutada, et kindlustuskohustusega isikuks on lõike 1 kohaselt liiklusregistrisse sõiduki omanikuna kantud isik (s.o liiklusregistrijärgne omanik), kelle omandis ei pruugi sõiduk kindlustuskohustuse tekkimise hetkel enam olla. Sõiduk, sh haagis, on vallasasi TsÜS § 50 lg 2 mõttes. Vallasasja omandi üleandmine toimub AÕS §-de 92–94 järgi, eelkõige on selleks vajalik valduse üleandmine omandajale ja kokkulepe omandi ülemineku kohta (käsutustehing). Kuigi riik on kehtestanud kohustuse registreerida sõidukid algselt Eesti riiklikus autoregistris ja hiljem liiklusregistris, ei ole selle registreerimisega seaduses seotud eraõiguslikke tagajärgi sõiduki omandiõiguse ja selle üleandmise suhtes. Riigikohus on leidnud, et liiklusregistri kanded ei tekita, muuda ega lõpeta omandiõigust sõidukile ning tegemist on informatiivse andmekoguga (vt nt RKHKo 3-3-1-94-09, p 12; RKKKo 3-1-1-50-10, p 8.1; RKTKm 3-2-1-19-12, p 9). Liiklusregistrisse kantud andmetel on informatiivne tähendus ning andmete registrisse kandmine ei too endaga üldjuhul endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Liikluskindlustuse puhul on see teisiti,
lõiked lg-d 1 ja 2 annavad liiklusregistri andmetele kindlustuskohustusega isiku osas õigusliku tähenduse.“ Eeltoodud seisukohad on leidnud kinnitust ka järjekindlalt kohtupraktikas (nt lahendid kohtuasjades nr 2-19-5204, p 23-24; nr 3-16-284, 2-18-132457). Kokkuvõtvalt märgib vastustaja, et regulatsiooni loogika on, et kindlustuskohustusega isikuks on liiklusregistrisse omanikuna märgitud isik, isegi juhul, kui sõiduki tegelikuks omanikuks on keegi teine. Lähtuvalt
TS § 436 lg 4 on liiklusregistri andmetel kindlustuskohustusega isiku osas õiguslik tähendus. Seega on kaebaja
lg 1 kohaselt kindlustuskohustusega isik ja temal lasub kindlustusmakse tasumise kohustus (
Kaebaja väide, et kindlustuskohustusega isiku määramisel tuleb antud juhul rakendada
Viidatud säte kohaldab juhul, kui ei esine lg-tes 1 ja 2 nimetatud olukorda. Seega peab normi lg 3 tulenevalt paragrahvi kogu sõnastusest silmas olukorda, kui liiklusregistrisse ei ole kantud ei omanikku (
lg 1) ega vastutavat kasutajat (
See tähendab teisisõnu juhtu, kui sõiduk ei ole liiklusregistrisse kantud. Antud juhtumil oli sõiduk registrisse kantud ja kaebaja on selle registrijärgne omanik. Seega kohaldub antud juhul
LKF ei nõustu ka käsitlusega, mille kohaselt mahub
Nagu eelnevalt on vastustaja selgitanud, on lg 1 mõte selles, et registrijärgne omanik on kindlustuskohustusega isik sõltumata sellest, kes on sõiduki asjaõiguslik omanik. Olgu öeldud, et ka liikluskindlustuse seletuskirjas on märgitud, et: „Lõikest 3 tulenevalt vastutab juhul, kui sõidukit ei ole nõuetekohaselt liiklusregistrisse kantud, kindlustuskohustuse täitmise eest sõiduki omanik“. LKFi seisukoht on leidnud kinnitust ka kohtupraktikas (nt Tallinna Ringkonnakohtu lahend asjas number 2-17-10189, p 15). 3 KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ning vastustaja kirjaliku seletusega, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel: Käesolevas haldusasjas pooled vaidlevad selle üle, kas X peab tasuma Eesti Liikluskindlustuse Fondile (edaspidi LKF) makseteatise nr 764510 alusel kindlustusmakse summas 154 eurot. Ühtlasi vaieldakse ka selle üle, keda tuleb lugeda kindlustuskohustusega isikuks
LKF-i seisukoht on, et sõltumata sellest, kes on sõiduki omanik, on kaebaja kindlustuskohustusega isik (kuni liiklusregistri kande muutmiseni). Kaebaja leiab, et liiklusregistris kande muudatused on kohustatud tegema sõiduki uus omanik, kellele kaebaja vallasasja võõrandas, ning et maksekohustus saab tekkida vaid omanikul Asjaõigusseaduse (AÕS), mitte registrikande, alusel. Haldusasjas ei ole vaidlust selles, et liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust vastavalt Liikluskindlustuse seaduse (
) § 3 lg-le 2. Kindlustuskohustus käesoleva seaduse tähenduses on kohustus sõlmida kohustusliku liikluskindlustuse leping (edaspidi leping) kolmandale isikule sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks käesolevas seaduses sätestatud korras ja ulatuses (
Vaidlust ei ole ka selles, et kaevatavas makseteatises näidatud perioodil oli kaebaja kantud liiklusregistrisse kõnealuse sõiduki omanikuna.
lg 1 mõistes on kaebaja kindlustuskohustusega isik ja seda kuni liiklusregistri vastava kande muutmiseni.
lg 1 sätestab, et kindlustuskohustus on sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Kui liiklusregistris registreeritud sõidukil on vastutav kasutaja, on kindlustuskohustus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku asemel vastutava kasutajana liiklusregistrisse kantud isikul (lg 2). Muudel juhtudel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest sõiduki omanik omandiõiguse tekkimisest arvates (lg 3). Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, mille kohaselt kaebaja on
lg 1 mõistes kindlustuskohustusega isik ja temal lasub kindlustusmakse tasumise kohustus (
Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et kindlustuskohustusega isiku määramisel tuleb antud juhul kohaldada
Vastustaja on õigesti leidnud, et viidatud säte kohaldab vaid juhul, kui ei esine lg-tes 1 ja 2 nimetatud olukorda ehk et kui liiklusregistrisse ei ole kantud ei omanikku (
lg 1) ega vastutavat kasutajat (
Vaadeldaval juhtumil oli sõiduk liiklusregistrisse kantud ja kaebaja oli selle registrijärgne omanik (registrikannet ei olnud muudetud), mistõttu kohaldub
lg 1, mille järgi on kaebaja kindlustuskohustusega isik, kellel lasub kindlustusmakse tasumise kohustus. Kohus märgib, et kuigi X võõrandas 16.12.2017 sõiduki Mercedes-Benz E280TD registrimärgiga XXX XXX ostu-müügi lepingu alusel 16.12.2017, ei olnud liiklusregistrisse omaniku muutmise kannet tehtud. LKF on õigesti lähtunud liiklusregistri kehtivast kandest.
lg 1 alusel on LKF õigesti esitanud registrijärgsele kindlustuskohustusega isikule makseteatise tasumisele kuuluva automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse kohta. Kindlustuskohustusega isikuks on liiklusregistrisse sõiduki omanikuna kantud isik (nn liiklusregistrijärgne omanik), kelle omandis aga ei pruugi sõiduk kindlustuskohustuse tekkimise hetkel enam olla. Kohus möönab, et liiklusregistri kanded ei tekita, muuda ega lõpeta omandiõigust sõidukile ehk vallasasjale ning nendel kannetel on informatiivne tähendus, kuid samas on see liikluskindlustuse puhul teisiti ning KindlS § 7 lg-d 1 ja 2 annavad liiklusregistri andmetele kindlustuskohustusega isiku osas õigusliku tähenduse. Need seisukohad tulenevad kohtupraktikast (nt jõustunud kohtulahendid kohtuasjades nr 2-19-5204, 2-18-132457, 3-16-284). Analoogses kohtuvaidluses (haldusasjas nr 3-16-284 jõustunud kohtuotsuses) on kohus asunud järgnevale seisukohale: „/…/
lg 1 delegeerib kindlustuskohustuse täitmise kontrollimise 4 LKF-ile, milline kontrollib pidevalt ja süstemaatiliselt kindlustuskohustuse täitmist liiklusregistri ja liikluskindlustuse registri andmete võrdlemise teel käesoleva seaduse 5.peatükis sätestatud automaatse liikluskindlustuse rakendamiseks/.../. LKF-il on tulenevalt
-st kohustus tugineda registri andmetele, kuna see on automaatse liikluskindlustuse toimimise jaoks olulise tähtsusega ning on selgelt väljendatud riigi tahe võimaldada LKF-il tugineda registri andmetele automaatse liikluskindlustuse kohaldamisel. Kohus nõustub vastustaja poolt väidetuga, et automaatse liikluskindlustuse süsteemi ülesehitus näeb ette, et see saab toimida üksnes tuginedes registri andmetele, kuna see on ainus andmebaas, mille abil on võimalik LKF-il tuvastada, kas sõidukil on liikluskindlustus või mitte. Kehtiv Liikluskindlustuse seadus sätestab, et liikluskindlustuse süsteem lähtub kindlustuskohustusega isiku määratlemisel liiklusregistri andmetest ning see regulatsioon välistab vaidlused selle üle, kes on kindlustuskohustusega isikuks. Samas see ei võta ära kindlustuskohustusega isikult õigust esitada nõue sõiduki ostja vm kolmanda isiku vastu, kui selle isiku tegevus/tegevusetus on põhjustanud kahju kindlustuskohustusega isikule, mis kehtib ka kaebuse esitaja juhtumi puhul/…/“. Automaatne liikluskindlustus on sundkindlustuse liik (
lg 1).
lg 1 kohaselt automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse on sundkindlustusmakse kindlustamata sõidukitega ja automaatse kindlustuskaitsega sõidukitega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kindlustuskohustusega isik on kohustatud maksma fondile automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakset ajavahemiku eest, mil sõidukil on automaatne kindlustuskaitse. Automaatne kindlustuskaitse lepinguta sõiduki, välja arvatud vanasõiduki ja võistlussõiduki suhtes tekib, kui: 1) sõiduk registreeritakse liiklusregistris; 2) möödub 12 kalendrikuud sõiduki suhtes sõlmitud viimase lepingu kehtivusest; 3) sõiduki ajutiselt liiklusregistrist kustutamise kanne lõpeb; 4) sõiduki peatatud liiklusregistri registrikanne taastatakse või 5) liiklusregistris muutub kindlustuskohustusega isik (
Kohus märgib, et automaatne liikluskindlustus on registripõhine ning LKF-il on kohustus selle kohaldamisel võtta aluseks liiklusregistri andmed. LKF on õigesti tuvastanud liiklusregistri andmete põhjal, et alates sundkindlustuse tekkimisest kuni selle lõppemiseni oli kaebaja kindlustuskohustusega isik.
lg 1 kohaselt on kindlustuskohustusega isikuks sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isik. Liiklusregistris registreeritud sõidukite puhul on kindlustuskohustus isikul, kes on liiklusregistri andmetel sõiduki omanik või vastutav kasutaja (
Automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse tasumise kohustus on kindlustuskohustusega isikul (
Liikluskindlustuse seaduse kohaselt oli kaebaja kindlustuskohustusega isik, kuna makseteatises märgitud perioodil oli ta liiklusregistris märgitud kindlustuskohustusega isikuna. LKF-il on õigus/kohustus lähtuda liiklusregistri andmetest. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja võimalik suhe kolmanda osapoolega (sõiduki ostjaga) ei mõjuta LKF-i nõudeõigust. Sundkindlustuse sätted Liikluskindlustuse seaduses ei sisalda sundkindlustuse rakendumises erandit registris märgitud omaniku suhtes põhjusel, et registris registreeritud sõiduki osas on omaniku muutmise kanne tegemata vms. Liiklusseaduse (LS) § 77 lg 2 kohaselt registriandmete muutmine on liiklusregistrisse kantud mootorsõiduki ja selle haagise ning nendega seotud isikute andmete muutmine, lisamine või ärajätmine ning sama paragrahvi lg 3 ütleb, et registriandmete muutmiseks peab mootorsõiduki ja selle haagise omanik või tema esindaja või muu õigustatud isik esitama Maanteeametile nõuetekohase taotluse viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates. Eeltoodust tuleneb, et registriandmete muutmist võib taotleda ka muu õigustatud isik (kaebaja paigutubki „muu õigustatud isiku“ mõiste alla. Olukorras, kus uus sõiduki omanik ei ole registri kande muutmist taotlenud mitme aasta vältel ise teinud ning kehtivate liiklusregistri andmete kohaselt on registris jätkuvalt omanikuna märgitud sõiduki endine omanik, kellele LKF väljastab makseteatisi kohustusliku kindlustusmakse tasumise kohta, on sõiduki endine omanik õigustatud isik, kellel on õigus pöörduda Maanteeameti poole registriandmete muutmiseks, ühtlasi esitades asjakohased tõendid. Vastustaja on õigesti kaebajale 5 selgitanud, et selleks, et edaspidi mitte makseteatisi LKF-ilt saada tuleb kaebajal tagada, et sõidukiga seotud andmed registris oleksid korrektsed, nt esitades ise ostu-müügilepingu koopia Maanteeametile. Liiklusregistri andmete muutumisel on kaebajal endal võimalik taotleda sõiduki omaniku osas kande muutmist (kui seda ei tee sõiduki uus omanik). Samuti on kaebajal võimalik pärast kaevatavas makseteatises temalt sisse nõutud kindlustusmakse 154,00 euro tasumist selle summa regressi korras sisse nõuda sõiduki omanikult (ostjalt). Kohus eeltoodust tulenevalt hindab vaidlustatud makseteatise ja vaideotsuse õiguspäraseks, seega puudub alus kaebuse esitaja nõuete rahuldamiseks. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja menetluskulude hüvitamist ei ole taotlenud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.