1-07-13446\3

(07231701136)Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Ave Maria Mõistlik Kriminaalasi S.Ki süüdistuses Prokurör Külli Aas Süüdistatav S.K KarS § 263 p 3 järgi lühimenetluses eluk. xxxx, ik xxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 05.12.1990.a Tallinna Oktoobri Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK §139 lg2 p1,2,3; 143 lg 2 p1 järgi; 2) 14.01.1994.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK §139 lg2 p1,2,3; 184 lg 2; 202; 203 lg1 järgi vabadusekaotusega 3 aastat; 3 ) 12.06.1998.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK §202; 141 lg2 p1,3; 197 lg 2 p.2 järgi vabadusekaotus 12 aastat, 4) 29.06.2006.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8, 120; 209 lg 2 p 1,2; 418 lg 1; 344; 349 järgi vangistusega 4 aastat. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat ja 8 kuud. KarS § 74 alusel määrati, et koheselt ärakandmisele kuulub 1 aasta vangistust, 1 aasta ja 8 kuud vangistust ei pööratud täitmisele katseajaga 3 aastat, vabanes 07.02.2007.a., karistus kustumata, Kaitsja advokaat Liis Toomsalu RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi S.K KarS § 263 p 3 vangistust. järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt S.Kile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 (kuus) kuud. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.04.-25.04.2007.a., 2 päeva, ärakandmisele kuulub vangistus 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 29.06.2006.a. otsusega mõistetud ärakandmata karistuse – 1 aasta ja 8 kuud vangistust- võrra ning liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu ja (28 kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada ning vahistada S.K kohtusaalis. Karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 14.novembril 2007.a. Välja mõista S.Kilt riigituludesse sundraha 5400.- krooni ja menetluskulud 1938,15 krooni. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas viitenumber

1. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu kantseleile Asitõend – nuga – hävitada . Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD S.K on antud kohtu alla süüdistatuna KarS 263 p 3 järgi selles, et tema 24.04.2007.a. kella 12.45 ajal Tallinnas, Sütiste tee 19 asuvas traumapunkti vastuvõtus, olles alkoholijoobes, nõudis temaga kaasas olnud G.Si kohest vastuvõtmist arsti poolt ning abi osutamist, hoidis samal ajal käes ca 20 cm pikkust nuga, millega vehkis ja tagus noaga vastu tooli, samuti selliselt ähvardas traumapunkti töötajaid, rikkus jämedalt avalikku korda, kasutades relvana kasutatavat eset. Süüdistatav S.K tunnistab end esitatud süüdistuses süüdi täielikult ning seletab kohtus, et 24.04.2007.a. jõi ta ära pudeli viina ja oli raskes joobes. Elukaaslane oli end noaga vigastanud ning ta viis elukaaslase traumapunkti. Korterist lahkudes võttis kaasa noa ja viinapudeli. Ta ei ähvardanud kedagi noaga, nuga oli suunatud tema enda poole. Lõi noaga ka tooli pihta. Ta kartis elukaaslase tervise pärast ning seetõttu võttis noa kaasa. Talle tundus, et see on kõige efektiivsem. Ta ei mõelnud eriti oma tegude peale. Praegu saab aru, et käitus valesti ning kahetseb. Kohtueelsel uurimisel on S.K seletanud, et tema abikaasa vigastas ta naine ennast jälle noaga. Ta vihastas ning jõi ära pudeli viina., võttis kaks nuga ja läks abikaasa juurde ning tõmbas endal noaga kaks korda mööda selga. Seejärel viis ta naise traumapunkti. Kodust võttis ta kaasa ka noa ja pudeli viina. Traumapunktis viis ta naise kohe arsti kabinetti ja nõudis, et talle osutataks abi. Ta tahtis jääda ise ka kabinetti, kuna naine ei suuda üksi olla. Ta seletas seda ka turvatöötajale ja võttis seejärel noa, pani selle endale vastu kõhtu ning ütles, et hakkab lõikama, kui abi ei osutata. Kedagi konkreetselt ta ei ähvardanud. Ta mäletab, et tahtis noaga endale jalga lüüa, kuid tabas tooli. Hiljem sai ta aru, et ei tegutsenud õigesti ning kahetseb oma tegu /I kd, tl 270-274/. Süüdistatava süü inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega: - - - - - kannatanu H.M ütlustega selle kohta, et 24.04.2007.a. kella 12.45 paiku tuli traumapunkti vastuvõttu alkoholijoobes meeskodanik, kelle paljas ülakeha oli verine. Mees ise midagi ei kurtnud ning nõudis temaga kaasas olnud naisterahva kohest vastuvõttu. Mehel oli käes ca 20 cm pikkune nuga, millega mees tagus vastu tooli ja ähvardas sellega teda samuti koheselt lüüa, kui ta naist kohe ei aita. Ta kutsus turvamehe, kelle korraldustele mees samuti ei allunud. Temale on kuriteoga tekitatud moraalne kahju. /tl 9-10/; tunnistaja V.K´i ütlustega selle kohta, et 24.04.2007.a. oli ta tööl traumapunktis turvateenistuse vanemana. Kella 12.40 ajal sisenesid traumapunkti kabinetti mees ja naine, kes olid mõlemad alkoholijoobes. Kabinetis olid arst, õde ja sanitar ning sidumistoas oli patsient. Mees hoidis ühes käes viinapudelit ja teises käes ca 20-30 cm pikkust nuga. Mees hakkas nõudma, et naisele osutataks koheselt abi. Ta vehkis noaga ja karjus, et kui kohe ei hakata siduma, siis ta hakkab lõikama. Seejärel istus mees toolile ja lõi veel noaga vastu tooli. Ta püüdis mehega rahulikult rääkida. Talle tundus, et mees konkreetselt kedagi ei ähvardanud, vaid lihtsalt karjus kõikidele. Mees tõusis mingi moment püsti ja hakkas kabinetis ringi jooksma. Arst ja õde jooksid kabinetist välja. Mees istus uuesti ja hakkas pudelist viina jooma. Ta kutsus politsei. Naine võttis kuidagi mehe käest noa ära ja andis temale /tl 26-28/; tunnistaja K.Di ütlustega selle kohta, et 2007.a. aprilli lõpus oli ta tööl Mustamäe Haigla traumapunktis, kus ta töötab meditsiiniõena. Umbes kella 13 paiku tulid kabinetti naine ja mees, kes mõlemad olid verised. Mees oli alkoholijoobes ning palju ülakehaga. Mehel oli ühes käes pudel viina ja teises nuga. Ta hakkas nõudma, et tema naine kohe vastu võetaks. Nad ei saanud naist kohe vastu võtta, kuna neil oli patsient. Mees oli agressiivne, vehkis noaga, lõi noa tooli sisse ning nõudis, et nad kohe paneksid naisele õmblused. Konkreetselt mees kedagi ei ähvardanud, lihtsalt vehkis noaga ja nõudis, et nad hakkaksid kohe naisega tegelema. /tl 29-31/; tunnistaja G.Si ütlustega selle kohta, et 24.04.2007.a. tekitas ta elukaaslase S.Kiga toimunud tüli käigus endale žiletiteraga vigastusi. Nad suundusid koos S.Kiga traumapunkti. S.K võttis kaasa noa. Traumapunktis hakkas S.K nõudma, et neid kohe vastu võetaks. Neile selgitati, et arst on hõivatud ning tuleb mingi aeg oodata. S.K ehmus tema elu pärast, kuna tema haavast tuli hulgaliselt verd. S.K tahtis sundida arste temaga tegelema, suunas S.K noa enda rinnale ning ütles, et lõikab ennast lõhki. Seejärel torkas S.K noa tooli sisse ja karjus, et kui teda ei aidata, siis lõikab siin kõik lõhki. Ta jõudis noa tooli seest välja tõmmata ja andis turvamehe või politseiniku kätte /tl11-12/; asitõendi vaatlusprotokolliga /tl 24-25/. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et S.K, olles tugevas alkoholijoobes ning viibides avalikus kohas, vehkis noaga, ähvardades tekitada juuresviibijatele kehavigastusi, rikkudes oma tegevusega tahtlikult avalikku korda ja teiste isikute rahu. Süüdistatava S.Ki tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 262 p 3 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et S.Ki poolt kohtuistungil avaldatud kahetsus on paljasõnaline ning ei arvesta seda karistust kergendava asjaoluna. Raskendavad asjaolud puuduvad. S.K on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid varasemad karistused ei ole mõjutanud teda kuritegude toimepanemisest loobuma. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on tegemist narkootikume tarvitava isikuga. Viimase kohtuotsusega mõistetud karistus pöörati S.Ki suhtes täitmisele osaliselt ning ta vabanes koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt 07.02.2007.a. ning pani uue kuriteo toime vähem kui kolme kuu möödumisel kinnipidamiskohast vabanemisest, so katseajal. Arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid, selle jõhkrust, leiab kohus, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb teda karistada vangistusega. Tsiviilhagi ei ole. Kohus juhindub KrMS § 238, 306, 311,312,313,
2. Eha Popova Kohtunik