Hageja on teise riigi kodanik, tema palka ei saa võrdsustada Eestis kehtiva palgaga, samuti xxxx elatustase on tunduvalt madalam, kui Eestis, Moskvas ja või Sankt-Peterburgis. Lisaks hagejal on teine laps, keda ta ka peab ülal pidama, samuti peab hagejale endale elamiseks raha jääma. Seega taotleb hageja vähendada tema elatise tasumise kohustust. Käesoleval ajal xxxx käib tsiviilasjas nr 2-14-5927 täitemenetlus, millega kostja nõuab hagejalt igakuiselt 1036,50 eurot. Hageja on teadlik, et lapse kasvatamisele ei kuuluta ema 2076 eurot kuus. Lapse igapäevased vajadused võivad vabalt mahtuda
Kostja ei ole haige ja tal ei ole puudeid. Hagejal ei 2 2-19-10940 ole nii suurt sissetulekut, xxxx elatistase ja palgad ei ole nii kõrged nagu Eestis. Lähtudes tsiviilasja nr 2-14-5927 materjalidest ja andmetest on kostja koos kunstlikult suurendanud oma nõuet, ei ole esitanud oma nõude tõendamiseks dokumentaalseid tõendeid ning asjas on tehtud tagaseljaotsus. Kostja esindaja on nõudnud tagaseljaotsuse tegemist, teades, et hageja ei suudaks vaidlustada otsust, kuna ta on välismaa kodanik. Hageja soovib ja on võimeline hetkel tasuma kostjale 200 eurot kuus elatist, mitte 1036,50 eurot. Tsiviilasjas nr 2-14-5927 ei ole lahti seletatud lapse igapäevased vajadused, vaid on näha, et ema soovib elada lapse arvelt ja või kontrollides EMTA kaudu kostja seadusliku esindaja sissetulekut, on ilmselge, et lapse ülalpidamiseks ei lähe 2073,32 eurot kuus. Elatisrahaga peavad olema kaetud lapse esmavajadused, ilma milleta ta ei saaks elada. Sinna hulka ei lähe 75% kostja esindaja poolt märgitud summadest. Hagejal on ülalpidamisel teine laps, kellele ta tasub elatist xxxx ja hageja palk on 20 700 rubla (283 eurot kuus). 19.09.2019 menetlusdokumendis leiab hageja, et sisuliselt kostja vastas hagiavaldusele sellega, et ta ei ole avaldusega nõus. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit. 2014.a alustaud asjas kostjal õnnestus otsus saada vaid selle pärast, et hageja ei saanud aru talle esitatud dokumentidest ning tal puudus Eestis esindaja. 28.11.2019 menetlusdokumendis teatab hageja, et on tasunud kostjale menetluse ajal summa umbes 222 000 RUB mis on 3171 eurot kursiga 70 rubla 1 euro kohta. Ema ei soovi tõendada oma tegelikke kulusid lapsele. Eluliselt ei ole usutav, et ema kuulutab lapse kasvatamisele 2000 eurot kuus. Isegi, kui kuulutab, siis miks nii palju on vajalik esmavajaduste katteks, millised on lapse vajadused ja ema legaalne sissetulek, et ta oleks võimeline last ülal pidama sellises ulatuses. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega dokumenti, millega oleks põhjendatud lapse vajadus üle
Elatise eesmärk katta lapse eluks vajalikud esmavajadused, mitte elada rikkaliku elu. Hetkel kostja paljasõnaliselt väidab, et tal on elatisraha vajadus 1000 eurot kuus, isa ja ema koos kokku 2000 eurot.
Hagejal on 19.10.2010 sündinud teine laps, keda ka on vaja ülal pidada. Sellist fakti tsiviilasjas nr 2-14-5927 arvesse keegi võtnud ei ole. Samuti ei ole kindlaks tehtud kostja eluviis, kui palju raha tema eluks vajalike asjade soetamiseks vaja. Hageja sissetulek ei võimalda kostjale tasuda elatist vastavalt Eesti Vabariigis määratule. Hageja esitas ametliku tõendi, mida on Xxxxl aktsepteeritud ja võrdväärne Eestis Maksuameti poolt väljastatud deklaratsioonidega. See on hageja ametlik sissetulek, teisi dokumente Xxxxl ei väljasta. 17.01.2020 menetlusdokumendis hageja edastab xxxx kinnistusraamatust väljavõtte, mille järgi kuulub hagejale korter suurusega 46,9 m2 xxxx. Samuti esitab hageja maksekorraldused, kus hageja tööandja tasub igakuiselt xxxx kohtutäiturile kostjale elatise 15 000 rubla (umbes 210 eurot sõltub kursist). 29.01.2020 menetlusdokumendis leiab hageja, hageja esitatud dokumentidest ei tule välja, et hageja on rikkur, et tal on meeletu kõrge rahaline sissetulek ja luksuslikud autod ning villad. Hageja on tavaline inimene ja kuidagi ei ole arusaadav kostja esindaja väide, et hageja xxxx maksab suuremad summad. Summad on suuremad, kuna nad on rublades. Hetkel kurss: 1 euro on 71 rubla. Kostja poolt esitatud arvetest nähtub, et ta elab rikkaliku elu, laps käib ühes erakoolis, siis käib veel erinevates keelekoolides. On auväärt, et ema tagab lapsele sellised võimalused, sh reisimiseks, see on ema otsus ja ema valik. Samuti ei klapi kokku kostja ema poolt saadud sissetulekud ja tema kulud ühele lapsele, mida ta näitab. Juhul, kui üks vanem otsustab saatma lapse erakooli, siis see on selle vanema soov, mida ta on üksi vastu võtnud. Elatis ei pea katma erakoolid, kallid reisid, riietuse tuntud moe poodidest. Elatis on riigi poolt ettenähtud miinimum, mida on lapse ülalpidamise vajalik. Hagejal tekib küsimus, kas käia ja elada Türgis 10 000 eurot eest on mõistlik ja esmavahendus, kas eliitkooli minek on esmavajadus. Kindlasti keeleõpe on vajalik, aga kas see on esmavajadus. Ema elab rikkaliku elu, varjates maksuameti eest enda sissetulekuid ning nüüd üritab veel isa käest saada raha. Lapsele väidetavat tehakse erimenüü, pole teada, millest see on tingitud. Hageja leiab, et hagi 3 2-19-10940 tuleb rahuldada ning välja mõista hagejalt elatis summas 200 eurot, mida xxxx elava isiku jaoks on isegi suur summa. Samuti hageja peab ülal teist last, kellega ta vähemalt saab kohtuda, kuna kostja esindaja tegevuse tõttu hageja ei saa xxxx riigipiiri ületada. Kostja ei suutnud tõendada, et tema poolt esitatud arved ja tasud, mida väidetavalt ta kasvatusele kulutakse, on eluks vajalikud esmavajadused. Muudes küsimustes hageja jääb oma hagi juurde. Samuti taotleb hageja tagastada enamtasutud riigilõiv summas 50 eurot Ironlaw OÜ pangakontole, kuna esialgse õiguskaitse taotlus on tagastatud (õiguslik alus TsMS § 150 lg 1 p 2). Kostja seisukohad 17.09.2019 vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Hageja suhtes xxxx on algatatud täitemenetlus. Vastavalt täitekorraldusele on kostja võlgnevus on 60 339 eurot. Xxxx kohtutäitur arestis hageja arvelduskontod, tema juhiloa kehtivus on peatatud, temale on keelatud väljasõit välismaale, tema suhtes on algatatud väärteomenetlus, temal puudub vara. Need asjaolud tõendavad, et hageja on maksejõuetu. Kostja esitab taotluse hageja kohustamiseks andma tagatis kostja eeldatavate menetluskulude katteks. 27.11.2019 menetlusdokumendis kostja on seisukohal, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Hagiavalduses hageja sisuliselt vaidlustab tsiviilasjas nr 2-14-5927 tehtud lahendit, väites, et lahend on ebaseaduslik, puudus alus tagaseljaotsuse tegemiseks jne. Hageja need väited tuleb jätta tähelepanuta, sest kohtuotsus on jõustunud ning täitmiseks kohustuslik. Muid asjaolusid elatise vähendamise eeldustena hageja esile toonud ei ole. Hageja väited käesolevas menetluses tsiviilasjas nr 2-14-5927 välja mõistetud elatise vähendamiseks alust ei anna. Hageja esitatud lisa 4 ei käsitle palgatulu vaid tulu. Tuluks võivad olla igasugused sissetulekud (sh näiteks üüri- või renditulu, vara võõrandamine jms). Seega on hageja väited palga kohta tõendamata. Hageja esitatud tõend tõendab vaid seda, et tema on Maksuagent O „Xxxx" saanud tulu. Mitte mingit muud teavet antud dokument ei edasta ja selle tõendi põhjal ei ole võimalik hageja tegelikke sissetulekuid tõendada. 29.01.2020 menetlusdokumendis on kostja seisukohal, et hageja on esitanud hagiavalduse elatise vähendamiseks põhjendades elatise vähendamist sellega, et temal ei ole võimalik tagaseljaotsusega välja mõistetud elatist sissetulekutest lähtuvalt tasuda ja temal on ülal pidamisel veel teine laps. Kostja esitab kohtule hageja poolt teisele lapsele elatise tasumist tõendavad ülekanded ja Xxxx kohtutäituri otsuse. Nendest nähtub, et hagejal on piisavalt vara. Hageja suudab tasuda teisele lapsele suuri summasid elatiseks ning seetõttu ei pea kostja tema harjumuspärast elulaadi muutma.
lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hageja väited ei anna alust eeldada, et oluliselt on muutunud asjaolud võrreldes kohtu poolt elatise välja mõistmise ajaga. Lapse ema on esitanud kohtule tõendid lapse kulude kohta seega puuduvad sedavõrd erandlikud asjaolud, et elatise vähendamise nõuet rahuldada Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 230 lg 3 kohaselt, lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (
) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese 4 2-19-10940 astme ülenejalt sugulaselt, kelleks hageja oma lapsele on.
lg 2 kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused.
lg 2 kohaselt, vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. TsMS § 459 lg 1 kohaselt, pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 kohaselt, otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Hageja palub vähendada Harju Maakohtu 16.12.2015 otsusega (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-145927 välja mõistetud elatisesummat, milleks on 1036,50 eurot ning mõista hagejalt kostja kasuks välja elatis summas 200 eurot kuus. Hageja on seisukohal, et tsiviilasjas nr 2-14-5927 tagaseljaotsuse tegemiseks puudusid õiguslikud alused; et hageja kui teise riigi kodaniku palka ei saa võrdsustada Eesti palgaga ja xxxx on elatustase madalam kui Eestis, Moskvas või Sankt-Peterburgis. Hagejal on peale kostja veel üks laps (sündinud xxxx). Seega oli kuni xxxx hagejal ülalpidamiskohustus ühe alaealise lapse suhtes ja alates xxxx on hagejal ülalpidamiskohustus kahe alaealise lapse suhtes. Lähtudes eeltoodust oli hagejal ülalpidamiskohustus kahe lapse suhtes ka tsiviilasja nr 2-14-5927 kohtumenetluse ajal ja nimetatud ülalpidamiskohustus ei tekkinud pärast hagejalt kostjale elatise välja mõistmist. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-67-17 selgitanud, et üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (3-21-35-17, 3-2-1-124-15). Ülalpidamiskohustuse rikkumine ei välista isiku õigust taotleda TsMS § 459 alusel perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist. Kuna tsiviilasi nr 2-145927 on lahendatud tagaseljaotsusega, siis ei ole võimalik eelmise kohtulahendi asjaolusid aluseks võtta ja kindlaks teha, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hageja oli õigustatud hagi esitama. Harju Maakohtu 16.12.2015 otsuses tsiviilasjas nr 2-14-5927 ei ole tulenevalt TsMS § 410 ja § 413 tuvastatud A V vajadusi ning D Si sissetulekut. Kohus leiab, et tulenevalt
MS § 459 lg 1 on põhjendatud kindlaks teha lapse vajadused, poolte majanduslik seisund ja maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, muutumise ulatus. Hageja väited menetlusnormide rikkumise kohta varasemas tsiviilasjas on asjakohatud. Esitatud hagiga ei saa vaidlustada jõustunud kohtuotsuse kehtivust. Kohus lahendab käesolevas asjas hageja nõuet temalt välja mõistetud elatise suuruse muutmiseks, mitte ei anna hinnangut tsiviilasjas nr 2-14-5927 tehtud ja jõustunud kohtuotsusele. 5 2-19-10940 Riigikohtu 24.10.2012 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 15 kohaselt,
lg-te 1 ja 2 sõnastuse järgi tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem. Kohtu hinnangul on elatise vähendamise hagi lahendamisel põhjendatud välja selgitada kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud, mistõttu arvestab kohus kõikides esitatud menetlusdokumentides sisalduvat teavet. Arvestades kostja iga (xxxx) ning hinnates kostja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid ja igakuiste kulutuste arvestust loeteluna, mis tõendavad lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi, kuid ka seda, et osa lapsele tehtavatest kulutustest on üldtuntud kulud, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, leiab kohus, et põhjendatud kuludeks kostja ülalpidamisel ühes kuus tuleb pidada järgmisi kulusid: toidukulu Kohus on seisukohal, et asjaolu, et laps vajab elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud asjaolu, mida tšekkidega kauplustest tõendada ei ole vaja. Laps on aktiivses kasvueas, kus üldteada olevalt vajab laps lisaks igapäevastele toiduainetele ka puuvilju, juurvilju, mahlu, maiustusi jne. Lapsele vajalik toiduvalik muutub koos lapse vanusega. Kostja on märkinud toidukuluks ema juures 1014,90 eurot kuus. Uuringu „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs“ lõpparuande
lg 3 kohaldamisel tuleb vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Kohus on seisukohal, et hageja põhjendused elatise vähendamiseks alla elatise miinimummäära ei ole veenvad ja ei ole olulises osas tõendatud. Kuna kostja elab koos oma emaga, siis annab kostja ema kostjale ülalpidamist vahetult. Kohus on tuvastanud kostja põhjendatud ülalpidamiskulud summas 1167,53 eurot kuus. Seega tuleb hagejal kanda kostja ülalpidamiskuludest pool. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja muudab Harju Maakohtu 16.12.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-5927 välja mõistetud elatise suurust ning mõistab hagejalt välja kostja kasuks elatise summas 583,77 eurot alates hagi esitamisest. Lähtudes hageja tõendatud maksevõimest ajavahemikul 26.10.2018-01.08.2019 ei osutu hageja teine laps kostjale elatise väljamõistmisel summas 583,77 eurot varaliselt vähem kindlustatuks kui kostja. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-164-10 märkinud, et perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka lapse vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole elatis summas 583,77 eurot üldjuhul hagejale ebamõistlikult koormav ning ei pane vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Samuti ei ole hageja tõendanud asjaolusid, mille korral oleks põhjendatud vähendada elatist alla
MS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus poolte kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kostjale määratud riigi õigusabi kulud jätab kohus riigi kanda. TsMS § 178 9 2-19-10940 lg 1 kohaselt, menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hageja on 29.01.2020 taotlenud hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu 50 eurot kui enam tasutu tagastamist vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 2. Hageja on hagi tagamise taotluselt tasunud riigilõivu 50 eurot vastavalt Riigilõivuseaduse § 59 lg 17, seega ei ole hageja tasunud riigilõivu enam seaduses sätestatust. Hageja on koos hagiavaldusega esitanud 22.07.2019 hagi tagamise taotluse, mille kohus jättis 23.07.2019 määrusega rahuldamata. Seega on kohus taotluse lahendanud sisuliselt, mitte ei ole keeldunud taotluse menetlusse võtmisest. TsMS § 150 lg 1 kohaselt, tasutud riigilõiv tagastatakse: 1) enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem; 2) kui avaldust ei võeta menetlusse. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hageja taotluse riigilõivu 50 eurot tagastamiseks, rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula Tallinna Ringkonnakohtu 25.05.2020 kohtuotsusega tühistati osaliselt Harju Maakohtu Rallinna kohtumaja 18.03.2020 kohtuotsus. 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.