Obsah (5)

§ 459§ 129§ 173§ 174§ 163

2-19-107389 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 2-19-107389 Kohtuasja number Otsuse avalikult teatavaks 12. veebruar 2020, kell 15.00 Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Kohus Viru Maako

) § 404 lg 1 aluse. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (PKS) §-de 96 ja 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Hageja palub välja mõista kostjalt elatise alates hagi esitamisest 270 eurot kuus. Kostja väitel ei võimalda tema majanduslik elatist maksta nõutud summas.

1. Riigikohus on leidnud, et kohus võib PKS § 102 lg 2 teise ja kolmanda lause järgi mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel alammääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vanema töövõime kaotuse tõttu saab vanemalt miinimummäärast väiksema elatise välja mõista üksnes juhul, kui vanema varaline seisund ei võimalda lapsele vajalikus suuruses elatist maksta. Kui kohustatud vanemal on töövõime kaotusest hoolimata piisavalt muud vara peale kuusissetuleku, mille arvel ülalpidamiskohustust täita, siis ei ole alust jätta temalt välja mõistmata elatist alammääras (RKTKo-d 3-2-1-118-12 p-d 14, 15 ja 3-2-1-160-12 p 17).
2. Töövõimetoetuse andmekogu andmete alusel on kostja töövõime hinnatud osaliseks ja talle makstakse töövõimetoetust perioodil 01.12.2017–19.04.2020 s.o keskmiselt 136,32 eurot kuus. Sotsiaalkindlustusameti vastusest nähtub, et kostjale on määratud puudega täiskasvanu toetus 41, 68 eurot kuus. EMTA andmetel on kostjale perioodil 01.06.2019 – 30.11.2019 teostatud väljamakseid 482 eurot (palgatulu), mis teeb keskmiseks palgatuluks kuus 96, 40 eurot. Seega on kostja keskmiseks sissetulekuks kuus 274,40 eurot. Kostjal ei ole muud vara, sh. kinnistuid ega sõidukeid.
3. Kuna kostjal on osaline töövõime kaotus, siis järelikult on olemas mõjuv põhjus, mis annab aluse elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud alammäära. Lisaks on kostjal kolm alaealist last. Kohus leiab, arvestades et kostjal tuleb ülalpidamist anda kolmele lapsele, kostja sissetulek on käesoleval ajal ca 274,40 eurot kuus ja muud vara mille arvelt elatist tasuda kostjal ei ole tuleb elatist vähendada alla miinimummäära. Kohtu hinnangul on kostja võimeline tasuma elatist 100 eurot kuus. Sellises ulatuses elatise maksmine ei käi kostjale üle jõu ning kostjal on võimalik tema käsutuses olevaid rahalisi vahendeid käsutada enda ja latse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Riigikohus on leidnud, et juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (RKTKo 3-21-118-12 p 15).Vanemat ei saa panna olukorda kus ta ei ole võimeline ise toime tulema ega suuda ka kohtuotsust täita. Seega mõistab kohus kostjalt välja elatise 100 eurot kuus E Vi kasuks. 2 2-19-107389
4. Kohus selgitab, et elatise suuruse muutmist saab hagimenetluses nõuda

§-de 497 ja 459 alusel. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seega võivad mõlemad pooled

§ 459

lg-s 1 ettenähtud eelduste olemasolul taotleda kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist (suurendamist või vähendamist). Tsiviilasja hind Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (

§ 129lg 2).

Hageja palus esialgses hagis välja mõista kostjalt elatise miinimummääras (9*270). Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 2430 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (

§ 173lg 1 ja 2).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (

§ 174

lg 1).

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Menetlusosalised ei ole kohtu poolt antud tähtajaks menetluskulude nimekirja esitanud. Tulenevalt eeltoodust jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda ja kohus ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3