Obsah (7)

§ 62§ 230§ 231§ 445§ 468§ 173§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 10.03.2020.a Tallinn Tsiviilasja number 2-19-11976 Tsiviilasi M N hagi G N v

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 09.08.2019 esitatud hagiavalduse kohaselt on M N (hageja) Z Pa ja G Ni (kostja) laps. Kostja ei osale lapse kasvatamises ja ülalpidamises. Hageja igakuised vajalikud kulutused ülalpidamiseks moodustavad kokku 655 eurot, s.h toit 120 eurot; elekter, televisioon, internet, kommunaalteenused 115 eurot; lauamängud 30 eurot; sport 60 eurot; riided ja jalatsid 100 eurot; hügieenitarbed 30 eurot; juuksur 5 eurot; ravimid ja vitamiinid 50 eurot; koolitarbed 50 eurot; laste sünnipäevad 30 eurot; meelelahutus (kino, ujula) 25 eurot; ekskursioonid klassiga 20 eurot; mobiiltelefon 5 eurot; jalgratta ostmine (jagatuna aastaks) 15 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise võlgnevuse alates 08.08.2018 kuni 08.08.2019 ning alates hagiavalduse esitamisest 270 eurot kuus kuni lhageja täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja täidab ülalpidamiskohustust alates momendist, kui hageja pöördus tema poole. Kostja on kandnud 23.08.2019 ning 12.09.2019 üle elatise summas 240 eurot. Kostja on samuti aktiivselt osalenud hageja elus, on lapsega tihedas kontaktis ning laps ööbib kostja juures. Juulis elas laps kostja juures ja oli kostja täielikul ülalpidamisel. Samuti leidis kostja, et hageja poolt märgitud kulutused on osaliselt ülepaisutatud ja arusaamatud. Samuti laekub hageja emale lastetoetus. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. 2 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2019 kuni 31.12.2019 oli kuutasu alammääraks 540, millest ½ on 270 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot.
2. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selles, et hageja vanemateks on Z Pa ja kostja (tlk 7, 14) ning samuti selles, et kostja ei ela hagejaga igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
3. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on laste õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele 3 väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.
4. Kostja on menetluses esitanud tõendid, et ta on 13.09.2019 tasunud elatisena 240 eurot (tlk 31) ning 23.08.2019 elatisena 240 eurot (tlk 38). Kostja ei ole esitanud täiendavalt tõendeid, et ta oleks hagejale igakuiselt elatist miinimumsuuruses tasunud ega muid vajalikke kulutusi teinud. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks elatist igakuiselt miinimumsuuruses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.
5. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimummääras. Kostja on esitanud vastuväited hageja igakuistele kuludele. Seega annab kohus järgnevalt oma hinnangu nii hagis kui ka 25.11.2019 esitatud dokumendis märgitud igakuiste kulude suuruse põhjendatusele. 7.1 Asjaolu, et laps vajab elamiseks ja kasvamiseks toitu on üldtuntud asjaolu. Hageja on aktiivses kasvueas, kus vajab lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt juurvilju ja puuvilju. Kohtu hinnangul on hageja poolt välja toodud 120 eurot toidukuludele mõistlik ja põhjendatud. Ka kostja ei ole nimetatud kulude olemasolule ega suurusele vastuväiteid esitanud. 7.2 Kommunaalkulusid summas 79,64 eurot peab kohus vajalikeks ja põhjendatuteks. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Seega on eluliselt usutav, et hagiavalduses väljatoodud kulutusi eluasemele tuleb teha. 25.11.2019 esitatud täpsustuse kohaselt kuulub nimetatud kulu alla elekter, TV ja internet ning kommunaalkulud. Kulude suurus on tõendatud hageja poolt esitatud konto väljavõttega (tlk 51-54). 7.3 Lauamängud 30 euro ulatuses koosnevad hageja selgituste kohaselt Playstationi arendavatest mängudest. Hageja on ka selle kohta esitanud konto väljavõtte (tlk 35). Kohtu hinnangul on küll igasugused arendavad mängud lastele kasulikud, kuid samas ei ole nimetatud kulutused igakuiselt hädavajalikud. Kohus peab põhjendatud kuluks 5 eurot, arvestades, et iga kuu ei ole nimetatud kulutust vajalik teha. Kui lapsevanem soovib lapsele osta rohkem mänge, siis peaks see olema kohtu hinnangul lapsevanema vaba tahe ning seda võib käsitleda ka kingitusena. 4 7.4 Hagi esitamise ajal käis hageja selgituste kohaselt ujumas ning tema ujumistrennid maksid igakuiselt 60 eurot. 25.11.2019 esitatud dokumendi kohaselt käib hageja ujumise asemel matemaatika eratundides 2 x nädalas ehk 8 x kuus ning ühe tunni maksumus on 7 eurot. Igakuiselt kulub seega eratundidele 56 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud nimetatud kulu. Kohtu hinnangul ei saa eratunde pidada ebavajalikuks ning nende maksumuse suurust ebamõistlikuks. 7.5 Samuti on üldtuntud asjaolu, et laps vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Kasvueas lapse sage garderoobi uuendamine on hädavajalik ning oluline on asjaolu, et laps elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Samas tuleb arvestada, et poodides on leitavad erineva hinnaklassiga riided ning igakuiselt ei ole tarvis riideid osta. Seega peab kohus mõistlikuks garderoobikuluks 60 eurot. 7.6 Hügieenitarbed ja juuksur 20 euro ulatuses on kohtu hinnangul mõistlik ja eluliselt usutav. Ka kostja ei vaielnud nimetatud kulude olemasolule ega suurusele vastu. 7.7 Kohus peab eluliselt usutavaks, et lastel tuleb aegajalt tarvitada teatud ravimeid (nt valuvaigisteid, palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks). Samuti ei saa ebavajalikuks pidada vitamiinide tarvitamist. Arvestada tuleb ka sellega, et hageja kannab prille, mis võib suurendada igakuist tervishoiukulu (tlk 56). Samas peab kohus arvestama ka asjaoluga, et paljud tervishoiuteenused on lastele tasuta ning prille ei ole igakuiselt vajalik vahetada. Kohtu hinnangul on seega mõistlik 35 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks sularaha nimetatud kulutuste tegemiseks andnud. 7.8 Kulud seoses kooliga, s.h koolitarbed ja ekskursioonid, peab kohus põhjendatuks kokku 45 euro ulatuses. Kohus peab eluliselt usutavaks, et koolilapsel on vajalik teha kulutusi koolitarvetele, s.h ükskord aastas enne kooli on need kulutused suuremad. Samuti on kooliaasta keskel vajadus täiendavalt osta teinekord vihikuid, kirjatarbeid jms. Samuti on eluliselt usutav, et klassiga käiakse õppekäikudel ja ekskursioonidel. 7.9 Sünnipäeva kulud ja meelelahutuse kulud kokku summas 55 eurot ning sidekulud (s.o mobiil) summas 5 eurot on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud arvestades ka hageja vanusega. Ka kostja ei ole nimetatud kulude suuruse osas vastuväiteid esitanud. 7.10 Hageja on välja toonud playstationi ja sülearvuti ostmise kulu. Iseenesest ei saa nimetatud asjade ostmist pidada ebavajalikuks. Samas ei ole nimetatud kulutusi vajalik teha iga-aastaselt ning suuremate ostude osas saavad vanemad teha täiendavaid kokkuleppeid. Kohtu hinnangul on aga eluliselt usutav, et teatud täiendavaid ja ettearvatuid kulusid võib aeg-ajalt tekkida ning seega loeb kohus mõistlikuks ja vajalikuks muude võimalikke kulude suurust ca 15 euro ulatuses. 7.11 Seega on hageja igakuised kulud põhjendatud 495,64 euro ulatuses, s.o ca 500 euro ulatuses, millest ½ on 250 eurot. Kohus selgitab, et ei pea põhjendatuks arvestada kulusid euro täpsusega, kuna igakuiste kulude suurust ei ole võimalik täpse suurusena kindlaks teha (s.o mõnes kuus on kulud suuremad, mõnes väiksemad). 5
6. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesoleval juhul ei ole kostja täiendavalt PKS § 102 lg 1 sätetatud aluseid välja toonud ega tõendanud. Kostja ei ole töövõimetu ning samuti puuduvad kostjal teised ülalpeetavad, kes võiksid jääda ebavõrdsesse olukorda võrreldes hagejaga.
7. Kostja on vastuses hagile välja toonud, et puhkepäevadel veedab laps aega ka isaga. Kohus on seisukohal, et hageja püsikulude olemasolu ei sõltu sellest, kas hageja veedab kostjaga aega puhkepäevadel või mitte. Nende päevade eest, mil laps veedab isaga, ei vähene lapse ema teatud püsikulud lapsele (nt koolikulud, riided, huvialad, sidekulud). Kulud võivad väheneda üksnes minimaalselt toidukulude, eluasemekulude ja vaba aja kulude osas ajal, mil kostjad viibivad hageja vahetul ülalpidamisel. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et kostja ka teatud kulutusi sel ajal, kui laps viibivad temaga, teeb. Samas on kohtu hinnangul see minimaalne ning suuremate ja kallimate asjade ostmine peaks eeldama vanematevahelist kokkulepet. Kohus selgitab, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe lapsega kooselava vanemaga.
8. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-35-17 p-s 20.3 märkinud, et lapse vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. PHS §-de 15 ja 16 kohaselt on peretoetuste, mille liigiks on mh lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (erinevalt nt sama seadusega reguleeritud vanemahüvitisest, mille eesmärgiks on säilitada varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb seoses laste kasvatamisega (§ 32 lõige 1). Samuti on Riigikohus leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt nt lahendid nr 3-2-1-37-11, punkt 16; nr 3-2-1-17416, punkt 11). Kostja on viidanud, et laste emale laekub ka peretoetus, millega tuleks elatise väljamõistmisel arvestada. Kohus selgitab, et iseenesest ei ole välistatud nimetatud asjaolu arvesse võtmine elatise vähendamisel. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealistele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja 6 taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. PKSi sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Käesoleval juhul saab kohtu hinnangul arvestada asjaoluga, et kohus on pidanud põhjendatuks hageja igakuiseid kulusid miinimummäärast väiksemas ulatuses. Samuti saab arvestada kohtu hinnangul asjaoluga, et aeg-ajalt veedab hageja aega ka kostjaga. Seega on põhjendatud elatist vähendada täiendavalt 30 euro võrra (s.o ½ makstavast lastetoetusest).
9. Kostja on viidanud ka RAKE uuringule. Veebruaris 2020 koostatud lõpparuande „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ kohaselt on lapse kulu ühe vanema kohta keskmiselt 194 eurot. Kohus on eelnevalt leidnud, et põhjendatud ühe vanema kulu on käesoleval juhul 220 eurot (s.o 250-30). Seega ei erine igakuine kulu oluliselt uuringus väljatoodud keskmisest. Kohus selgitab täiendavalt, et elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda eelkõige siiski laste põhjendatud vajadusest tagamaks laste arenguks piisavad vahendid.
10. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka tagasiulatuva elatise perioodi eest 08.08.2018 kuni 08.08.2019 summas 3 153,66 eurot. Perekonnaseaduse (PKS) § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-13613, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, 7 p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Kuigi hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et ta oleks järjepidevalt elatist enne hagiavalduse esitamist nõudnud, siis ei tähenda see, et hageja oleks kaotanud õiguse elatist tagasiulatuvalt nõuda. Kostja on küll viidanud, et tagasiulatuva summa välja nõudmine asetab teda raskesse majanduslikku olukorda, kuid ühtegi selgitust ega tõendit selle kohta esitatud ei ole. Tagasiulatuva elatise summa määramisel on hageja lähtunud elatise miinimummäärast. Kuna kohus on pidanud põhjendatuks hageja kulutusi alla miinimummäära, siis oleks tulnud kostjal hagejale tasuda perioodi eest 08.08.2018 kuni 08.08.2019 summas 2640 eurot. 30.10.2019 toimunud eelistungil on hageja märkinud, et alates septembrist 2018 kuni mai 2019 on kostja andnud igakuiselt 60 eurot, kuna hageja tegeles ujumisega (tlk 45). 20.12.2019 dokumendis on hageja seisukohta muutnud ning märkinud, et kostja on andud mitu korda sularaha, aga mitte igakuiselt. Kuna hageja on esialgselt kinnitanud, et on igakuiselt saanud 60 eurot, siis on kohus seisukohal, et tagasiulatuvast elatisest saab maha arvestada 540 eurot (s.o 60 eurot * 9 kuud). 29.11.2019 on kostja esitanud nimekirja kulutustest, millised olid kostja poolt tehtud perioodil august 2018 kuni august 2019 (tlk 65-66). Samas ei ole kostja mitte ühtegi tõendit nimetatud kulutuste osas esitanud. Seega puudub alus täiendavalt tagasiulatuvast elatisest kostja poolt nimetatud kulusid maha arvestada. Eeltoodust tulenevalt on tagasiulatuv elatis põhjendatud summas 2 100 eurot. Kohus selgitab, et pooltel on võimalik kokku leppida, et tagasiulatuv summa tasutakse osade kaupa.
11. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise väljamõistmiseks alates hagiavalduse esitamisest on põhjendatud osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuiselt elatis summas 220 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuv elatis perioodi eest 08.08.2018 kuni 08.08.2019 summas 2100 eurot.

§ 445

lg 1 kohaselt märgib kohus, et elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette vastava kuu

1. kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole. Käesoleval ajal on seadusliku esindaja arvelduskonto nr xxxx. Kui arvelduskonto number muutub, siis tuleb sellest kostjale teada anda. 8
2. Hageja on palunud tunnistada käesolevas tsiviilasjas tehtav kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

§ 468

lg 3 sätestab, et elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hageja ei ole selgitanud, millises ulatuses ja millisel põhjusel on otsuse viivitamatu täitmine hädavajalik. Seega ei ole hageja nimetatud taotlus põhjendatud ja kohus jätab selle rahuldamata. 15. Juhul, kui kostja on menetluse ajal tasunud elatist, siis tuleb nimetatud summa väljamõistetud elatisega tasaarvestada (s.h kostja poolt 13.09.2019 tasutud 240 eurot ning 23.08.2019 tasutud 240 eurot). Menetluskulud 16.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Seega puudub vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 29.05.2020 kohtuotsusega tühistati osaliselt Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 10.03.2020 kohtuotsus. 9