lg 2 ja lg 3 mõttes, sest võlgnik ei ole suuteline tasuma sissenõutavaks muutunud kohustusi ja võlgnikul puudub vara, mis kataks tema kohustused ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgniku majandustegevuse jätkamine või tervendamine ajutise enam võimalik. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekitanud pikaaegne kahjumiga tegutsemine, suur konkurents võlgniku tegevusvaldkonnas ja sellele järgnenud koroonakriisi takistamiseks riigis kehtestatud eriolukord, mille tulemusena oli võlgnik sunnitud pikaajaliselt müügipunktid suletud hoidma, mis ei võimaldanud võlgnikul omakorda enam jooksvaid kohustusi tasuda. Ajutise pankrotihalduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt tuleb OÜ VitoBaltic maksejõuetuse tekkimise põhjuseks lugeda seega muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik makseraskustes olnud juba pikemat aega, samas suurim kohustus on moodustanud Läti ettevõtte R SIA ees, kes on varustanud võlgniku jooksvalt kaubaga. Püsivalt maksejõuetuks muutus võlgnik ajutise halduri hinnangul siiski 2020.a. kevadel, kui koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud eriolukorra tõttu suleti kaubanduskeskused ning võlgnik oli sunnitud esialgu ajutiselt, kuid hiljem lõplikult kõik oma müügipunktid sulgema. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Arvestades pärast pankroti väljakuulutamist ees ootavaid vältimatuid tegevusi ja tekkivaid kulusid, st suhtlemine keskustega üle Eesti, üürilepingute lõpetamised, varude inventuur, kaubanduspindade vabastamine, lisaks vara demonteerimine, 2
) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 8.
lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 9. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada ning pankrotimenetluse kulusid katta. Kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik
lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu
Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud
lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 10.
lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse 3
lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult. 13. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning ajutise halduri tunnitasu summas 96 eurot jääb seaduses sätestatud piiridesse. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri Indrek Lepsoo tasu suuruseks 1920 eurot, millele lisandub käibemaks 384 eurot ning vajalike kulude katteks 25 eurot (sh käibemaks), mis kuuluvad võlgnikult välja mõistmisele OÜ INC Partner (registrikood 11008111, arvelduskonto xxxx) kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.