Obsah (4)

§ 132§ 131§ 114§ 134

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-10606 Määruse tegemise aeg ja koht 7. juuli 2020. a, Tallinn Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu Kohtuasi XX kae

§ 132lg 12).

Kohtutäitur on arestinud avaldaja sissetuleku kooskõlas täitemenetluse seadustiku nõuetega ja arvestades Statistikaameti avaldatud elatusmiinimumi. Kohtutäitur tuvastas oma

1. juuli 2019 otsuses, et avaldaja sissetulek märtsis 2019 oli 369.70 eurot, millest peeti kinni 28.14 eurot, s.o 7% sissetulekust.
2. Avaldaja esitatud tõenditest ei nähtu väidetavate kulude kandmine ja neid ei saa arvestada sissetuleku arestimise tingimuste muutmiseks või tühistamiseks. MÄÄRUSKAEBUS
3. Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ja avaldaja kaebuse rahuldada.
4. Maakohus ei saanud asuda avaldaja kulusid ise hindama. Avaldaja esitatud dokumente pidi hindama kohtutäitur otsuse tegemisel või arestimise akti koostamisel. Kuna kohtutäitur seda ei teinud, ei olnud avaldajal võimalik esitada ka oma vastuväiteid. Kohtutäituri otsuse põhjendamine alles kohtumenetluses ei ole lubatav.
5. Ebaõige on ka maakohtu järeldus, et üürilepingu olemasolu tõendamine ei anna alust sissetuleku arestimise tingimuste muutmiseks või tühistamiseks. Avaldaja tõendas üüri maksmise kohustuse, mis on piisav. Kohtutäitur jättis nende tõenditega põhjendamatult arvestamata. Vastused määruskaebusele ja menetluse edasine käik 3
6. Kohtutäitur ja sissenõudja paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel jätta muutmata, kuid muuta tuleb määruse õiguslikke põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
8. Arvestades, et kohus peab TsMS § 477 lg 7 kohaselt kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid, kogub ringkonnakohus asja õigemaks lahendamiseks tsiviilasja nr x-xx-xxxxx materjalidest tõendi ja võtab toimikusse vaidlusaluses täiteasjas
9. veebruaril 2018 koostatud töövõimetoetuse arestimise akti (tl 87).
10. Avaldaja heidab kohtutäiturile ette, et
11. märtsil 2019 peeti tema töövõimetoetusest kinni 28.14 eurot ja kanti see üle kohtutäiturile. Avaldaja põhjendab oma kaebust halva majandusliku olukorraga. Nimelt on tema ainsad sissetulekud töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus ning ta on kohustatud maksma eluaseme üüri ja kommunaalkulude eest.
12. Ekslik on avaldaja seisukoht, nagu oleks kohtutäitur pidanud avaldaja
13. märtsi 2019 kaebuse alusel asuma hindama avaldaja töövõimetoetusele sissenõude pööramise ja sissenõude pööramise ulatuse lubatavust, arvestades avaldaja majandusliku olukorraga.
14. Ringkonnakohus selgitab, et töövõimetoetusele sissenõude pööramise eeldusi (

§ 131

lg 2 ja § 132 lg 1²) tuli hinnata eelkõige arestimisakti koostamisel, mitte arestimisakti alusel igakordsel summa kinnipidamisel. Vastupidine olukord koormaks kohtutäiturit täitemenetluse läbiviimisel ebaproportsionaalselt ja takistaks täitemenetluse kiiret ja efektiivset läbiviimist. Avaldaja vaidlustab käesoleval juhul aga just arestimisakti alusel toimuvat kinnipidamist, mitte arestimist. 20. Igakuised kinnipidamised avaldaja töövõimetoetusest toimuvad kohtutäituri 04. veebruari 2018 töövõimetoetuse arestimise akti alusel (tl 87), mille koostamisel lähtus kohtutäitur alates 09. jaanuarist 2018 kehtima hakanud

§ 132lg 12 redaktsioonist.

Kuna seaduse muudatustega täpsustati n.ö valemit, millest lähtudes arvestatakse sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, on kohtutäitur sellest Eesti Töötukassat teavitanud ja näidanud ära kinnipidamisele kuuluva summa arvestuse (tl 10-11). Seega saab lugeda, et kohtutäituri

1. juuni 2018 ja
2. jaanuari 2019 teadetega muudeti osaliselt
3. veebruari 2018 arestimise akti kinnipidamisele kuuluva summa arvestuse osas mitte aga selles sisalduvat otsust töövõimetoetusele sissenõude pööramise ulatuse kohta (20%).

§ 114lg 5 kohaselt kehtib arestimisakt, kuni nõue täidetakse.

1. veebruari 2018 arestimise akt on kehtiv. Kehtiva arestimisakti alusel toimuv kinnipidamine on õiguspärane ja kohtutäituril puudus alus 28.14 euro tagastamiseks. Pangakontolt väidetavalt ebaseaduslikult kinnipeetud rahasumma tagastamise nõude osas ei oleks avaldaja kaebust igal juhul võimalik rahuldada (vt nt
2. märtsi 2017 RKTKm nr 3-2-1-166-16, p 13). 21.

§ 134

lg 1 kohaselt muudab kohtutäitur arestimisakti võlgniku või sissenõudja avalduse alusel, kui muutuvad tingimused, millest lähtudes on arvestatud sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata. Sellise taotluse esitamise eelduseks on sissetuleku arestimise aluseks olevate asjaolude muutumine. Isegi kui käsitada avaldaja käesolevat kaebust arestimisakti muutmise/täiendamise taotlusena, ei ole ta esile toonud, millised on need konkreetsed asjaolud, mis on vahepeal muutunud ja tingivad arestimisakti täiendamise. Avaldaja viitab umbmääraselt eluaseme üürile 250 eurot kuus, kommunaalkuludele ning toidu, ravimite, riiete, transpordi jms kuludele, kuid mis osas ja 4 millega võrreldes on need kulud muutunud, ei ole avaldaja kohtutäiturile esitatud kaebuses esile toonud. 22. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus lõppastmes õigesti, et avaldaja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja määruskaebus jääb rahuldamata. Määruskaebemenetlusega seonduvad menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist (TsMS § 174 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu 5