5,7,8,9, § 266 lg 2 p. 1 järgi vangistusega 1 a 2 k (vabanes karistuse kandmiselt 03.11.2010.a.), *Vahi all alates 10.01.2011.a. F.R, isikukood xxxxxxxxxxx Elukoht xxxx, asub xxxx Kriminaalkorras karistatud 10 korda, viimati Harju Maakohtu 23.09.2010.a. otsusega
8,9 järgi vangistusega 4 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat, Harju Maakohtu 13.01.2011.a. määrusega pööratud karistus 3 kuud 27 päeva täitmisele (kandis karistust alates 13.01.2011.a. kuni 10.05.2011.a.) *Vahi all alates 10.01.2011.a. P.D, ik. xxxxxxxxxxx Elukoht xxxx, asub xxxx Kriminaalkorras karistamata, *Vahi all alates 08.06.2011.a. Kaitsjad Owe Ladva (E.Mi kaitsja) Jelena Benevolenskaja (F.Ri kaitsja) Talvi Vaske ( P.Di kaitsja) Süüdistus E.M –
7,8,9,
lg 1,
F.R –
7,9 P.D –
7,8 Menetluse liik lühimenetlus Kriminaalasjade numbrid 10231500411, 11230100264, 10922700154, 07231501820 RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista E.M enne Harju Maakohtu 15.03.2010.a. otsust toimepandud kuritegudes
4,8 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud.
lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust.
otsusega mõistetud raskema karistusega (1 aasta 2 kuud vangistust) ja mõista E.Mile liitkaristus 1 aasta 2 kuud vangistust. Karistus lugeda kantuks. Süüdi mõista E.M peale Harju Maakohtu 15.03.2010.a. otsust toimepandud kuritegudes:
7,8,9 järgi (kaks kuriteoepisoodi) ja karistada vangistusega 8 kuud,
lg 1 järgi ja karistada vangistusega 4 kuud,
järgi ja karistada vangistusega 6 kuud.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 9 kuud 10 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates viimasest kinnipidamisest – 10.01.2011.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Süüdi mõista F.R
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 5 kuud ja 10 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.11.2010 – 02.11.2010.a., s.o. 2 päeva ja 10.01.2011 – 12.01.2011.a. (kuni Harju Maakohtu 13.01.2011.a. määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmise alguseni), s.o. 3 päeva, kokku 5 päeva. Kandmisele kuulub 5 kuud ja 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates 11.05.2011.a., s.o. järgmisest päevast peale Harju Maakohtu 13.01.2011.a. määrusega täitmisele pööratud karistuse ärakandmist (karistuse lõppkuupäev 10.05.2011.a.). Tõkend – vahistamine – jätta F.Ri suhtes muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Süüdi mõista P.D
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 2 kuud vangistust. 2
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.12.201020.12.2010.a., s.o. 2 päeva ja 08.06. 2011 -22.06.2011.a., s.o. 15 päeva, kokku 17 päeva. Kandmata karistus 1 kuu ja 13 päeva vangistust.
lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui P.D ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle kooskõlas
§-s 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada oma alalises elukohas; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; Tõkend – vahistamine tühistada kohtuotsuse kuulutamisel ja P.D vabastada kohtusaalis vahi alt. Tsiviilhagid: 1)Välja mõista E.Milt ja P.Dilt solidaarselt 479.34 eurot M.Si kasuks (a/arve nr. xxxxxxxxxx Sampo pangas), 2) Välja mõista E.Milt ja F.Rilt solidaarselt 124.63 eurot A OÜ kasuks (a/arve nr. xxxxxxxxxxxx Swedbank), 3)Välja mõista E.Milt 1227.10 eurot I.Di kasuks (kanda üle J.O a/arvele nr. xxxxxxxxxxx Swedbank). 4) Välja mõista E.Milt 786.11 eurot J.O kasuks (kanda üle J.O a/arvele nr. xxxxxxxxxxx Swedbank). 5)Välja mõista E.Milt 21.67 eurot V.V kasuks (üle kanda Rahandusministeeriumi a/arvele nr. xxxxxxxxx, viitenumber xxxxxxx). 6)Välja mõista E.Milt 665.77 eurot RK AS kasuks (a/arve nr. xxxxxxxxxxx Swedbank). Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista F.Rilt riigituludesse: 1)sundraha -1,5 palga alammäära – 417.03 eurot 2)kaitsjatasu 313.20 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu 51.14 eurot riigi kanda. Välja mõista E.Milt riigituludesse: 1)sundraha – 1,5 palga alammäära – 417.03 eurot 2)kaitsjatasu 510.40 eurot 3)kaitsjale toimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 8.36 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu 51.14 eurot ja ekspertiisi maksumus 447.38 eurot riigi kanda. Välja mõista P.Dilt riigituludesse: 1)sundraha – 1,5 palga alammäära – 417.03 eurot 2)kaitsjatasu 306.81 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu 19.18 eurot riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul alates otsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/arvele nr. 10220034796011 SEB, nr. 221023778606 Swedbank või nr. 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. 3 Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-10-14782 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Asitõend DNA proovid (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas), kilekaaned (asuvad Põhja Prefektuuri Ida PJ asitõendite hoidlas) – hävitada. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS F.Rit süüdistatakse selles, et tema, olles kriminaalkorras karistatud varguste eest 9-l korral, viimane oli Harju Maakohtu otsus 23.09.2010
lg 2 p 8,9 järgi, taas viibides 01.11.2010 kella 13.00 paiku Tallinnas, xxxx asuvas Grossi kaupluses pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist OE AS-le kuuluva habemeajamisvedeliku YPMEN hinnaga 42,80 krooni ja möödus kassAt kauba eest tasumata, kuid tema kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Seega F.R pani toime
võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi F.Rit süüdistatakse ka selles, et tema varem süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna koos E.Miga, 06.01.2011 kella 11.15 paiku Tallinnas, xxx asuvas A OÜ-le kuuluvas pandimajas varastas A OÜ-le kuuluvad mobiiltelefonid: Nokia 0434 väärtusega 1300 krooni /83.09 eurot/, Nokia 6161 väärtusega 650 krooni /41.54 eurot/, iPhone 16868 väärtusega 2500 krooni /159.78 eurot/, kokku A OÜ-le kuuluvaid esemeid väärtusega 4450 krooni /284.41 eurot/. Seega F.R võttis ära võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis ja süstemaatiliselt s.o pani toime
199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. E.Mi süüdistatakse selles, et tema süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna 19.12.2010 kella 05.30 paiku koos P.Diga tungis ukse lahtimurdmise teel Tallinnas, xxx maja juurde pargitud I.T OÜ-le kuuluvasse ning M.Si kasutuses olevasse sõiduautosse Toyota Hilux registreerimisnumbriga XXX XXX, kust varastas elektridrelli Makita maksumusega 2000 krooni /127.82 eurot/, akudrelli maksumusega 2000 krooni /127.82 eurot/, elektrihöövli maksumusega 2000 krooni /127.82 eurot/ ja puuride komplekti maksumusega 1500 krooni /95.87 eurot/, kokku M.S’ile kuuluvaid esemeid maksumusega 7500 krooni /479.34 eurot/. E.Mi süüdistatakse selles, et tema süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna, koos F.Riga, 06.01.2011 kella 11.15 paiku Tallinnas, xxx asuvas A OÜ-le kuuluvas pandimajas varastas A OÜ-le kuuluvad mobiiltelefonid: Nokia 0434 väärtusega 1300 krooni /83.09 eurot/, Nokia 6161 väärtusega 650 krooni /41.54 eurot/, iPhone 16868 väärtusega 2500 krooni /159.78 eurot/, kokku A OÜ-le kuuluvaid esemeid väärtusega 4450 krooni /284.41 eurot/. Seega E.M võttis ära võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt s.o pani toime
4 E.Mi süüdistatakse selles, et tema 13.06.2010.a kella 01:00 paiku Tallinnas Magasini 35 Tallinna Vangla II eelvangistushoone kambris xxx kinnipeetavana korduvalt ähvardas teda 1 eelvangistushoones asuvasse vastuvõtuboksi viivat ja ametikohustusi täitvat vangla peaspetsialist-korrapidajat R.Kt füüsilise vägivallaga, lubades vanglaametniku peale vabanemist ära tappa. E.Mi süüdistatakse selles, et tema, olles Tallinna Vangla kinnipeetav, 29.07.2010.a kella 00:30 paiku Tallinnas Magasini 35 Tallinna Vangla II eelvangistushoone kambris xxx ähvardas korduvalt füüsilise vägivallaga ametikohustusi täitvat vangla inspektor-korrapidajat S.Ri, kes seaduslikult kasutas E.Mi suhtes füüsilist jõudu ja erivahendeid, lubades vanglaametniku peale vabanemist ära tappa. Seega E.M pani toime võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise seoses tema ametikohustuste täitmisega, so
E.Mi süüdistatakse selles, et tema 03.09.2010 kella 15.13 paiku Jõhvis aadressil Ülesõidu 1 asuvas Viru Vanglas peamajas P2 osakonnas kambris nr xxxx süütas tuletiku ja ajalehtede abil põlema vangla poolt A.Lile väljastatud poroloonmadratsi väärtusega 339.00 krooni (21.67 eurot), mille tulemusel tekkinud suits täitis kambri ja osa peamajast, ohustades seega teiste kinni peetavate isikute ja ametnike elu ja tervist, mistõttu olid vanglaametnukud sunnitud evakueerima P2 osakonna kinnipeetavad hoonest välja. Tulekahju ja selle tagajärgede likvideerimise ajal olid Viru Vangla valvuri J.Gl silmad punased, tugev köha ja enesetunne halb; Viru Vangla valvur S.Zil peavalu, pearinglus, õhupuudus, iiveldus süsinikoksiidi (vingugaasi) toksilise toime tagajärjel; Vangla valvur E.Ail peavalu, halb enesetunne, silmad punased, pearinglus, nõrk iiveldus; Viru Vangla valvur J.Til halb enesetunne. Madratsi süütamise tagajärjel tahmusid kambri seinad ja lagi ligikaudu 45,1 m² ulatuses, kambri põrand 0,5 m 2 ulatuses, ühtlasi hävines kambri laevalgusti ning vajalik oli läbi viia sisetrelli eemaldamine, puhastamine, värvimine ja paigaldamine. Oma teoga tekitas A.L RK AS-le materiaalse kahju summas 10 417,00 krooni (665.77 eurot) ja Viru Vanglale 339.00 krooni (21.67 eurot). Sellega pani E.M toime võõra asja süütamise, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele, s.t. pani toime
E.Mi süüdistatakse selles, et tema varem vargusi toimepannud isikuna, 26.06.2007 kella 03.00 paiku tungis avatud akna kaudu sisse xxxx asuvasse I.D’ile kuuluvasse korterisse, kust varastas I.D’ile kuuluva fotoaparaadi Canon Power Shot maksumusega 7500 krooni, mobiiltelefoni Sony Ericsson 530i maksumusega 2000 krooni, mobiiltelefoni Sony Ericsson K-750 maksumusega 3500 krooni ning sularaha summas 1000 krooni, kokku I.D’ile kuuluvaid esemeid maksumusega 14 000 krooni / 894.76 eurot/. Samuti E.M, varem vargusi toimepannud isikuna 26.06.2007 kella 04.00 paiku tungis uuesti avatud akna kaudu sisse xxxx asuvasse I.Dile kuuluvasse korterisse, kust varastas I.D’ile kuuluva nahkportfelli maksumusega 3500 krooni, jahinoa Räppala koos tupega maksumusega 1700 krooni ning I.Dile väljastatud passi, kokku I.Dile kuuluvaid esemeid maksumusega 5200 krooni /332.34 eurot/ ning J.Ole kuulunud kullast kõrvarõngad maksumusega 3400 krooni, valgest kullast sõrmuse maksumusega 2100 krooni, kullast kõrvarõngad maksumusega 1000 krooni, 2 sõrmust kogumaksumusega 2000 krooni, hõbedast sõrmuse ja kõrvarõngad kogumaksumusega 1500 krooni, 4 kullast hambakrooni kogumaksumusega 1600 krooni, käekoti maksumusega 400 krooni, rahakoti maksumusega 300 krooni, J.Ole väljastatud ID-kaardi, passi ja SEB deebetkaardi, O.R sünnitunnistuse, P.R ja J.O abielu lahutustunnistuse, erinevad lepingud, kokku J.Ole kuuluvaid esemeid maksumusega 12 300 krooni /t.l 786.11 eurot/. Seega E.M varem vargusi toimepannud isikuna võttis ära võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega s.o pani toime
5 P.Di süüdistatakse selles, et tema 19.12.2010 kella 05.30 paiku koos E.Miga tungis ukse lahtimurdmise teel xxxx maja juurde pargitud I.T OÜ-le kuuluvasse ning M.Si kasutuses olevasse sõiduautosse Toyota Hilux registreerimisnumbriga xxx xxx, kust varastas elektridrelli Makita maksumusega 2000 krooni /127.82 eurot/, akudrelli maksumusega 2000 krooni /127.82 eurot/, elektrihöövli maksumusega 2000 krooni /127.82 eurot/ ja puuride komplekti maksumusega 1500 krooni /95.87 eurot/, kokku M.Sile kuuluvaid esemeid maksumusega 7500 krooni /479.34 eurot/. Seega P.D võttis ära võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis ja sissetungimisega s.o
OTSUSE PÕHJENDUS Vargus 26.06.2007.a. xxxxx korteris Varguse toimepanemine on tõendatud kannatanu J.O ütlustega, mille kohaselt viibis ta 26.06.2010.a. kodus, aadressil xxxx. Kell 04.10 ärgates nägi meesterahvast aknast välja hüppamas. Kadunud oli kannatanu kott koos asjade ja dokumentidega: kullast kõrvarõngad maksumusega 3400 krooni, valgest kullast sõrmus maksumusega 2100 krooni, kollasest kullast kõrvarõngad maksumusega 1000 krooni, kullast sõrmused kokku maksumusega 2000 krooni, hõbedast sõrmus ja kõrvarõngad kokku maksumusega 1500 krooni, 4 kullast hambakrooni kokku maksumusega 1600 krooni, ID-kaart tema nimele, pass tema nimele, sünnitunnistus tütre O.R nimele, lahutustunnistus P.R ja J.O nimele, notarileping, SEB Ühispanga deebetkaart, uus, punast värvi rahakott maksumusega 300 krooni, uus kott musta ja pruuni värvi, triibuline maksumusega 400 krooni ja tööleping J.O nimele. Varguse toimepanemine on tõendatud ka teise kannatanu I.Di ütlustega, mille kohaselt viibis ta 26.06.2007.a. kodus, aadressil xxxx. Peale kella 4 hommikul hakkas järsku J. O karjuma, sest nägi varast. Varas oli tunginud korterisse läbi esimesel korrusel oleva lahtise akna. Lahkudes oli ta kaasa viinud tema fotoaparaadi Canon Power Shot S319 väärtusega 7500 krooni, pruuni värvi naturaalnahast äriportfelli väärtusega 3500 krooni (portfellis oli pass J.O nimele ja erinevad paberid), mobiiltelefonid Sony Ericsson K-750 väärtusega 3500 krooni (mobiiltelefonis oli kõnekaart numbriga xxxxxxx) ja Sony Ericsson 530i väärtusega 2000 krooni (mobiiltelefonis oli kõnekaart numbriga xxxxxxx), kaks jopet väärtusega 500 krooni tükk, tema passi ja jahinoa „Räppala“ koos nahast noatupega väärtusega 1700 krooni. E.Mi süü varguse toimepanemises on tõendatud tema enda ütlustega, millest nähtub, et 2007.a. suvel jalutas ta mööda tänavat ja nägi, et tema elukoha vastas oli ühel majal aken lahti ja oli kuulda, et inimesed magasid. Ta ronis aknast sisse ja nägi toas laua peal raha ja raha peal kahte mobiiltelefoni. Ta võttis telefonid ja raha, samuti riiulilt fotoaparaadi. Peale seda läks ta koju, tegi taskud tühjaks ja mõtles, et seal korteris oli veel asju. Umbes tund aega hiljem läks ta uuesti korterisse, ronides akna kaudu sisse ja võttis naiste käekoti, ühe portfelli ja jahinoa. Varastatud asjad müüs ta maha. Raha kulutas oma tarbeks. Portfelli, koti ja dokumendid viskas minema. E.Mi süü on tõendatud ka tema ütluste ja olustiku seostamise protokolliga, mille kohaselt E.M näitas ette xxxx maja, kus ta 26.06.2007.a. öösel varguse toime pani ja kirjeldas varguse toimepanemise asjaolusid. Vargus sõiduautost Toyota Hilux reg.numbriga xxx xxx 19.12.2010.a. *Kannatanu M.Si ütlustest nähtub, et 19.12.2010.a. kella 05.30 paiku oli ta koos elukaaslase T.K koju naasmas ja kui jõudsid xxx maja juurde, nägi, et tema ema auto pakiruum oli avatud ja auto juures oli kaks talle võõrast meest. Üks oli auto juurest lahkumas, hoides käes kahte kohvrit, milles olid drellid. Seda nähes, kutsus kannatanu elukaaslane politsei ja sööstis järele mehele, kes oli kohvritega auto juurest ära minemas. Auto juures viibis veel teine mees, kes soris pakiruumis ja kelle kannatanu M. S sealt välja tõmbas ja kinni hoidis kuni politsei saabus. Auto juures seisis kartongkarp, milles olid ehitustööriistad ja makrofleks. Autost varastati drellid, 6 kummagi maksumuseks 2000 krooni, elektrihöövel maksumusega 2000 krooni ja kohver puuridega maksumusega 1500 krooni. *Kannatanu ütlusi kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll, mille kohaselt oli maasturi Toyota Hilux reg.numbriga xxx xxx pagasiruumi luuk lahti. Maasturi taga lumel olid puuri otsikud ja musta värvi mobiiltelefon Samsung. Lumel oli ka pappkast ehitustarvetega. Maasturi luugi lukul on näha murdmise jäljed. *Tunnistaja T.K ütlustest nähtub, et 19.12.2010.a. kella 05.30 ajal tuli ta koos oma mehe M.Siga koju xxx. Maja juures nägi, et M.S emale kuuluva auto juures seisid kaks tundmatut meest. Üks neist hoidis käes kahte kohvrit tööriistadega ja teine samal ajal soris pakiruumis. Tunnistaja helistas kohe politseisse. Sel hetkel hakkas mees kohvritega ära minema ja tunnistaja jooksis talle järele. Mees aga asus teist mees, kes soris auto pakiruumis, kinni pidama. *E.Mi süü varguse toimepanemises on tõendatud tema enda ütlustega, millest nähtub, et 19.12.2010.a. liikus ta koos P.Diga tema koju xxx tänavas. Teel, xxx maja juures, nägid nad sõiduautot Toyota Hilux reg nrxxx xxx. Auto pakiruum oli lukustamata, nad avasid selle ja nägid seal ehitustööriistu. Nad võtsid kaks kohvrit, pärast mida läksid auto juurest minema. Kohvrid peitsid nad xxx tänava piirkonnas ära ja F.R tegi ettepaneku minna veel korra auto juurde. E.M keeldus, kuid F.R läks tagasi. Mis seal toimus, seda E.M öelda ei osanud. Kohvrites olnud drellid müüs E.M maha ja müügist saadud raha kulutas ta isiklikeks vajadusteks. *P.D on kohtueelses menetluses andnud ütlusi, mille kohaselt 19.12.2010.a. palus E.M teda aidata, viia ehitustööriistad ühest kohast teise. Kella 05.30 paiku liikusid nad xxx tänaval oleva Toyota juurde. Auto ei olnud lukus. E.M võttis autost välja kaks või kolm kohvrit, milles olid drellid ja puurid. E.M palus F.Ril veelkord Toyota juurde minna ja võtta seal höövel. Sel ajal kui F.R pakiruumis toimetas, peeti ta kinni. F.R ei teadnud, mis sai nendest asjadest, mis jäid E.M’i juurde. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav F.R aga end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi. Seega teadis ta, et võtavad võõraid tööriistu võõrast autost ja oleks ka naiivne arvata midagi muud, kuna kellaaeg oli niivõrd varajane. Vargus A OÜ pandimajast 06.01.2011.a. *Varguse toimepanemine on tõendatud tunnistaja L.D ütlustega, millest nähtub, et 06.01.2011.a. pärast kella 10.00 helistas talle tema poeg A.D, kes palus asendada teda töökohal pandimajas aadressil xxx. Kella 11.30 paiku astus pandimajja seltskond: O.P, K.L, E.M ja noormees nimega A. Nad andsid panti ehitustööriista. Viie minuti pärast seltskond naases ja üks neidudest pantis mobiiltelefoni. Samal ajal seisid aga mõlemad noormehed vitriini juures, kus olid müügiks välja pandud mobiiltelefonid. Pärast seltskonna pandimajast lahkumist oli vitriinist kadunud mitu mobiiltelefoni. Ta helistas kohe pojale ja Ele, et teatada vargusest. Varastatud mobiiltelefonideks olid Nokia 6161, iPhone 16868 ja Nokia
Vanglatöötaja on võimuesindaja ja vägivalla all mõeldakse mitte ainult füüsilise vägivalla kasutamist, vaid ka psüühilist vägivalda, mille alla kuulub ka ähvardamine tapmisega. Kannatanud on oma ütlustes põhjendanud, miks nad pidasid ähvardusi veenvateks ja miks neil oli alust karta ähvarduste täideviimist. Subjektiivsest küljest ei ole tõendatud, et E.M kindlalt teadis, et kannatanud võtavad ähvardusi reaalsetena, kuid ta pidas seda võimalikuks. Vastasel juhul puudus ju igasugune mõte selliste ähvarduste väljaütlemisteks. Seega pani ta kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tõendamist on leidnud ka E.Mi süü
Vaatamata E.Mi väitele, et ta ei soovinud madratsi süütamisega seada ohtu teiste inimeste elu ja tervist, on ta süüteo pannud toime otsese tahtlusega. Otsese tahtluse puhul isik teab kindlasti, et teo tulemusena saabub selline tagajärg, kuid viimane pole tema teo eesmärk. On ju üldteada ja seega oli teada ka E.Mile, et madratsi põlemisest tekkiv suits levib kambrist väljapoole ja et selle sissehingamine on kahjulik. Ta teadis ka, et kambrisse tulevad vanglatöötajad ja ka nemad hingavad suitsu sisse ja seega saavad ka nemad tervisekahjustusi. E.Mi sõnul oli madratsi süütamise eesmärk saada paigutatuks teise, normaalsesse kambrisse, mistõttu ei ole tõendatud teo eesmärgina ohu põhjustamine teiste isikute elule ja tervisele. Siiski ta teadis, et süütamise tulemusena selline oht tekib. Tsiviilhagid Kriminaalasjas esitasid tsiviilhagid: *J.O summas 786.11 eurot ja I.D 1227.10 eurot nendele 26.06.2007.a. E.Mi poolt vargusega tekitatud kahju hüvitamiseks, *RK AS summas 665.77 eurot ja Viru Vangla summas 21.67 eurot seoses E.Mi poolt 03.09.2010.a. Viru Vangla kambris madratsi süütamisega tekitatud kahju hüvitamiseks, *M.S summas 479.34 eurot E.Mi ja F.Ri poolt 19.12.2010.a. autost tööriistade vargusega tekitatud kahju hüvitamiseks, *A OÜ summas 124.63 eurot E.Mi ja A.Vi poolt 06.01.2011.a. mobiiltelefonide vargusega tekitatud kahju hüvitamiseks. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p. 5 kohaselt õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et E.Mi poolt kuriteo toimepanemisega kahju tekitamine J.Oale ja I.Dile, mistõttu kuulub nende tsiviilhagi rahuldamisele täies ulatuses. On tõendamist leidnud E.Mi poolt madratsi süütamisega kahju tekitamine Viru Vanglale (madratsi maksumus) ja RK AS-le (kambri puhastamine ja värvimine), mistõttu E.M peab ka nende poolt esitatud kahjunõuded hüvitama. 11 On tõendamist leidnud E.Mi ja F.Ri süü M.Sile vargusega kahju tekitamises. Kahju peavad nad hüvitama solidaarselt. On tõendamist leidnud ka E.Mi ja A.Vi poolt vargusega kahju põhjustamine A OÜ-le. Kahju tuleb hüvitada solidaarselt. Hagide rahuldamisel juhindub kohus TsMS §-st 440 lg 1, mis sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Süüdistatavatest keegi tsiviilhagidele kohtumenetluses vastu ei vaielnud. Karistamine. Karistamise aluseks on süü ja arvestada tuleb ka karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning millised võimalused on süüdlaste mõjutamiseks edaspidi kuritegude toimepanemisest hoidumiseks.
lg 2,
lg 1 ja
sanktsioonid näevad kõik karistustena ette rahalise karistuse ja kuni viieaastase vangistuse. E.M ja A.V on mõlemad kümme korda kriminaalkorras karistatud isikud. Neil puudus vabaduses töökoht, neil puudus sissetulek, arutatavas kriminaalasjas on nad võetud vahi alla. Arvestades korduvat karistatust ja sissetuleku puudumisest tingitud karistuse ilmset täitmata jätmist, ei ole põhjendatud nende karistamine rahalise karistusega. Vangistusega karistamisel arvestab kohus kuritegude toimepanemise süstemaatilisust, mis suurendab nende süüd, samuti episoodide arvu (E.Mil kolm episoodi, A.Vil kaks episoodi). Vastavalt sellele ei saa vangistuse määr olla miinimumilähedane. Vanglatöötajate ähvardamise ja kambris madratsi süütamise pani E.M toime karistuse kandmise ajal, mis samuti suurendab tema süüd. Samas võib mingil määral süüd vähendava tegurina arvestada ähvardamise episoodis tema suhtes füüsilise jõu ja erivahendite rakendamist vanglatöötajate poolt. Viimane oli küll õigustatud, kuid see oli asjaoluks, mis tingis E.Mi poolt selliste ähvarduste väljaütlemise. Süütamise pani ta küll toime kavatsetult, kuid ohu põhjustamise inimeste elule ja tervisele otsese tahtlusega, viimane ei olnud teo eesmärgiks. See asjaolu vähendab tema süü suurust
Nii E.Mi kui A.Vi suhtes arvestab kohus karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna ka puhtsüdamlikku kahetsust. A.V pani kuriteod toime katseajal. Kuna aga eelmine karistus oli täitmiskohtuniku poolt täitmisele pööratud ja see on otsuse tegemise ajaks ära kantud, ei moodusta kohus liitkaristust
Kohus leiab, et E.Mil ja A.Vil tuleb neile mõistetav vangistus reaalselt ära kanda. Mõlemad on eelnevalt kümme korda kriminaalkorras karistatud isikud. E.M pani uue kuriteo toime juba pooleteise kuu pärast peale karistuse kandmiselt vabanemist, A.V katseajal, seetõttu ei ole eripreventiivset eesmärki silmas pidades otstarbekas ega põhjendatud nende karistuse kandmisest tingimisi vabastamine ega vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. P.D pani toime koos E.Miga ühe varguse. Kuigi ta on kriminaalkorras karistamata, siis arvestades sissetuleku puudumist, et tal tuleb hüvitada vargusega tekitatud kahju ja kriminaalmenetluse kuludest sundraha, ei ole põhjendatud ka tema karistamine rahalise karistusega, mis tõenäoliselt tekitaks raskusi karistuse kandmisega seoses. Põhjendatud on F.Rile lühiajalise vangistuse mõistmise, arvestades karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Kuna tegemist on karistatust mitteomava isikuga, on otstarbekas jätta karistus tingimisi täitmisele pööramata, määrates süüdistatava katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4. 12 Kohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.