3-20-936/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2020, Tartu Kohtuasja number 3-20-936 Kohtuasi Nikolai Lebedevi kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Nikolai Lebedev Vastustaja – Tartu Vangla Kaebuse tagastamine Menetlustoiming RESOLUTSIOON
2. Tagastada Nikolai Lebedevi kaebus.
3. Tagastada Nikolai Lebedevile kaebuse lisana esitatud originaaldokumendid (tl 3-16). Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD
4. Tartu Vanglas kinni peetav isik Nikolai Lebedev esitas
5. mail 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes, mida täpsustas
6. mail
7. Kaebusest nähtub, et N. Lebedev soovib Tartu Vanglalt hüvitist varalise ja mittevaralise kahju tekitamise eest. Väidetav kahju on kaebajale tekitatud temale kuuluva veekeedukannu „Scarlett“ kahjustamisega, mis asub vangla laos. Vangla on keeldunud laos olevat veekeedukannu kaebajale kambrisse väljastamast ning keeldumise üheks põhjuseks on asjaolu, et kannu sang on katki ja elektrijuhtmed nähtaval. Sellist eset pole lubatav kambrisse anda. Kaebaja on veekeedukannu väljastamisest keelduvaid otsuseid vaidlustanud Tartu Halduskohtus (haldusasjad nr 3-20-63 ja 320-407), taotledes nende otsuste tühistamist ja talle veekeedukannu väljastamiseks kohustamist. Mõlemas asjas on kohtumenetlus pooleli. Nikolai Lebedev leiab, et vangla tegevuse tagajärjel on kannu sangas olev auk suurenenud ning talle tuleks hüvitada kannu ostuhind kohtu äranägemisel ning moraalne kahju 2000 eurot, kuid mitte alla 1000 euro. Kaebaja palub käesoleva asja liita haldusasjaga nr 3-20-63 ning palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest. 3-20-936 KOHTU SEISUKOHT
8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et Nikolai Lebedevi kaebus tuleb tagastada alljärgnevatel põhjustel.
9. HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
10. Varaline ja mittevaraline kahju on kaebajale väidetavalt tekitatud sellega, et Tartu Vangla on kahjustanud kaebajale kuuluvat veekeedukannu, mis asub vangla laos. Kaebaja leiab, et veekeedukannu sangal olevat auku on vangla teinud pahatahtlikult suuremaks, et teda kiusata ja kannu mitte kambrisse väljastada. Kohus leiab, et olenemata sellest, kas vangla tegevuse tõttu veekeedukannu sangal olev auk suurenes või mitte, on praegusel juhul tegemist kaebaja õiguste väheintensiivse riivega nii varalisest kui ka mittevaraliselt aspektist lähtudes.
11. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt puudub vaidlus selle üle, et kui kaebaja saabus
12. a Tartu Vanglasse, oli temaga kaasas olnud veekeedukann „Scarlett“ juba kahjustunud. Veekeedukann oli kukkunud Valga arestimajas ja selle sangast oli tükk ära tulnud (tl 1, 21). Tartu Vanglasse saabumisel paigutati veekeedukann vangla lattu märkega „katkise sangaga“ (tl 16, 21). Kohus leiab, et kannu väärtus langes selle kukkumise tagajärjel kannu esmakordsel kahjustumisel juba märgatavalt ning sangal oleva augu suurenemine (isegi kui see tõesti on toimunud) ei saa kannu väärtust oluliselt mõjutada, kui see on juba katki. Veekeedukannu puhul ei ole tegemist ka kallihinnalise tarbeesemega. „Scarlett“ kaubamärgi veekeedukannud jäävad oma hinnataseme poolest keskmisesse või madalamasse hinnaklassi, makstes üldjuhul alla 30 euro
13. Seetõttu saab praegusel juhul väidetav varaline kahju olla äärmiselt vähene.
14. Samuti ei ole olukorras, kus kannu sang on juba katki, selle sangas oleva augu suurenemine, isegi kui see on toimunud vanglaametnike tegevuse tulemusena, mittevaralise kahju tekkimine tõenäoline. Kohtule esitatud kaebuses ei täpsusta N. Lebedev, millised tema riigivastutuse seaduse § 9 lõikes 1 nimetatud hüved on veekeedukannu sangas oleva augu tõttu kahjustada saanud, kuid vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses viitas kaebaja väärikuse alandamisele ning tema au ja hea nime teotamisele. Kohus möönab, et kannu purunemine võib tekitada küll pahameelt ja mõjuda negatiivselt isiku meeleolule, kuid kindlasti ei saa sellega kohtu hinnangul kaasneda niisuguseid üleelamisi, mis kujutaks kaebaja väärikuse alandamist või veelgi vähem au ja hea nime teotamist. Kaebaja ei ole ka viidanud sellele, et kannul oleks tema jaoks eriline tähendus emotsionaalses mõttes.
15. Halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on vähese intensiivsusega riivega tegemist siis, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes 1 Vt www.hinnavaatlus.ee 2 3-20-936 õigusemõistmisega seotud kuludega
16. Kohtu hinnangul on praegusel juhul tegemist sellise olukorraga. Eelnevast tulenevalt saab kaebaja õiguste võimalikku riivet pidada vaid väheintensiivseks.
17. Lisaks eeltoodule leiab kohus, et täidetud on ka HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise teine eeldus – kaebaja varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine ei oleks tõenäoline. Kaebaja saabus
18. a Tartu Vanglasse katkise kannuga ning kann on sellest ajast saadik seisnud vangla laos riiulil karbi sees. Tartu Vangla
19. märtsi
20. a vastuses nr 2-3/782- 2 (tl 5) on kinnitatud, et asjade hoiustamine laos on toimunud nõuetekohaselt. Seda, kas kannu sangas olev auk on aastate jooksul suurenenud või mitte, ei ole ilmselt võimalik kindlaks teha. Pigem tuleks asuda sarnaselt vastustaja kohtueelses menetluses antud seisukohale, et ei ole välistatud, et kaebaja mäletab sangal oleva augu suurust valesti, sest kannu lattu paigutamisest on möödunud üle seitsme aasta. Samuti ei ole eluliselt usutav, et vanglaametnikud hakkaksid katkise sangaga veekeedukannu täiendavalt kahjustama ja tekitaksid kinnipeetavale suuremat kahju, kui see on juba varem kukkumisega põhjustatud. Mittevaralise kahju rahas hüvitamise nõudeid on kohtupraktika pidanud põhjendatuks juhul, kui rikutud on RVastS § 9 lg-s 1 loetletud õigushüvesid ning kaebaja poolt nimetatud väärikuse alandamise tõttu oleks kahju hüvitamine tõenäoline, kui on ületatud teatud raskusastme lävend. Praegusel juhul kohus sellist õigushüvede kahjustamist ei tähelda.
21. Eelnevat kokku võttes asub kohus seisukohale, et käesoleva vaidluse puhul ei ole tegemist isiku õiguste intensiivse riivega ja kohus ei pea varalise ega ka mittevaralise kahju hüvitamiseks esitatud kaebuse rahuldamist tõenäoliseks. Seega on täidetud HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused ning kohus tagastab kaebuse sel alusel.
22. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
23. Kohus märgib, et kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus võtta seisukoht kohtuasjade liitmise ja kaebaja riigilõivust vabastamise taotluste osas.
24. Kohus rahuldab kaebaja taotluse talle kaebuse lisadena esitatud originaaldokumentide tagastamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik Kättesaadav https://m.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a8032ed5-482b-4ac5-88847d5fe0ef8e99/Halduskohtumenetluse%20t%C3%B5hustamiseks%20halduskohtumenetluse%20seadustiku,%20riigil%C 3%B5ivuseaduse%20ja%20riigi%20%C3%B5igusabi%20seaduse%20muutmise%20seadus, seletuskirja lk
25. 2 3