← Eesti

2-19-19864/7

Obsah (9)§187§ 318§ 444§ 173§ 162§ 174§ 175§ 133§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 26.05.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-19864 Tsiviilasi Eesti Energia

§187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused 1. Eesti Energia AS (hageja) esitas 18.12.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse Aisvolf OÜ (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi aluseks on Aisvolf OÜ ja Elektrienergia OÜ vahel 31.12.2015 sõlmitud võrgulepingust nr 0966903698, 31.12.2015 sõlmitud võrgulepingust nr 0963931177, Aisvolf OÜ ja Eesti Energia AS-i vahel 07.09.2017 sõlmitud elektrienergia müügilepingust nr 179362 ning 18.09.2017 võla tasumise kokkuleppest tulenev võlgnevus. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud

§ 318lg 2 alusel kostja seadusliku esindaja kaudu.

Kostja seaduslik esindaja kinnitas 24.04.2020 kohtule, et kostja kehtiv sideaadress on xxxx. Kohus edastas menetlusdokumendid 27.04.2020 eeltoodud e-posti aadressi kaudu ning luges menetlusdokumentide kättetoimetamise kuupäevaks 01.05.

  1. Hagile vastamise tähtaeg oli 15.05.
  2. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
  3. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
  4. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 2 4.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 162

lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt kostja kanda.

5. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1100 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 57 514,55 eurot.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 75 000 eurot tasuda riigilõiv summas 1100 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv 1100 eurot. 6. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.