← Eesti

1-20-4350/6

1-20-4350 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 28. juuli 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-4350

(20700000016)Kohtunik Sten Lind Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri
  1. mai 2020 määrus Kaebuse esitaja J.R esindaja vandeadvokaadi abi Janne-Liisa Ottis RESOLUTSIOON
  2. Jätta J.R esindaja advokaat Janne-Liisa Ottise kaebus rahuldamata ja Riigiprokuratuuri
  3. mai 2020 määrus muutmata.
  4. Määrus on lõplik ja ei ole vaidlustatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kuriteokaebus
  5. Riigiprokuratuuris registreeriti
  6. märtsil 2020 J.R kuriteoteade, milles ta taotles Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröride Tatjana Tamme ja Jane Pajuse suhtes kriminaalmenetluse alustamist KarS § 310 järgi. Kuriteoteate esitaja leidis, et prokurör T. Tamm on kriminaalasja nr 15260100052 kohtueelses menetluses süüdistusakti koostades esitanud teadvalt ebaseadusliku süüdistuse ning prokurör J. Pajus sõlminud J.Rga kokkuleppemenetluse läbirääkimisi pidades teadvalt ebaseadusliku kokkuleppe. J.R hinnangul olid süüdistus ja sellele tuginenud kokkulepe ebaseaduslikud, kuna kaebajale süüks pandud ja KarS § 182 lg 2 p-i 3 järgi kvalifitseeritud teos puudusid talle etteheidetud kuriteokoosseisu tunnused. Kaebaja leidis, et seetõttu mõisteti ta süüdi ebaseaduslikult esitatud süüdistuse alusel ning veendi teda kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus eksitavalt nõustuma 5-aastase vangistusega. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teade
  7. Riigiprokurör Andres Ülviste koostas
  8. aprillil 2020 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate. 1 1-20-4350 Prokurör märkis esmalt, et J.R on prokuröri T. Tamme
  9. detsembril 2015 esitatud süüdistuse alusel Tartu Maakohtu
  10. juuni 2016 otsusega KarS § 182 lg 2 p-i 2 järgi süüdi mõistetud. J.R süüditunnistamise ja karistamise osas ei muutnud maakohtu otsust ka ringkonnakohus (täpsustusi tehti karistuse aja arvestamise ja ühe tunnistaja ütluste osas) ning Riigikohus J.R kaitsja kassatsioonikaebust menetlusse ei võtnud, mistõttu jõustus J.R suhtes tehtud süüdimõistev otsus
  11. veebruaril
  12. Ka
  13. jaanuaril 2020 J.R kaitsja esitatud teistmisavalduse jättis Riigikohus
  14. aprilli 2020 määrusega menetlusse võtmata. Riigiprokurör leidis, et eeltoodust tulenevalt puudub alus rääkida J.R suhtes ebaseadusliku süüdistuse esitamisest ja kokkuleppe sõlmimisest. Vaidlusaluses kriminaalasja kohtueelses menetluses leidis ringkonnaprokurör, et uurimisel kogutud tõendid on J.Rle KarS § 182 lg 2 pi 2 järgi süüdistuse esitamiseks piisavad ning koostas KrMS § 226 lg-le 1 ja §-le 154 tuginevalt süüdistusakti. Seda, et prokuröri süüdistus pidas paika, kinnitasid ka kohtumenetlus maa- ja ringkonnakohtus, kus prokuröri esitatud süüdistust ja tõendeid hinnati ja mille tulemusel J.R talle etteheidetud kuriteos süüdi mõisteti ning Riigikohtu määrused, mille kohaselt puudus alus asja läbivaatamiseks nii kassatsiooni- kui teistmismenetluse korras. Riigiprokuröri hinnangul andnuks alust KarS § 310 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu esinemise kaalumiseks see, kui kriminaalasja arutanud kohtud ei oleks ringkonnaprokuröri poolt tõenditele antud hinnanguga nõustunud. Täiesti alusetuks pidas riigiprokurör kaebaja taotlust kriminaalmenetluse alustamiseks prokuröri J. Pajuse suhtes. Kriminaalmenetluses kokkuleppemenetluse läbirääkimiste pidamine on kriminaalmenetluse tulemusest nähtuvalt olnud õiguspärane. Lisaks ei sõlmitud J.Rga kokkulepet, vaid peeti üksnes läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks.
  15. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise peale esitas J.R kaebuse, taotledes jätkuvalt kriminaalmenetluse alustamist KarS § 310 tunnustel. Kaebaja oli endiselt veendumusel, et kriminaalasjas nr 15260100052 esitas prokurör talle ebaseaduslikult süüdistuse KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Nimelt ei kinnitanud mitte ükski süüdistusaktis esitatud tõend prokuröri väidet suures koguses narkootilise aine esinemist kriminaalasjas konfiskeeritud rohelises taimepurus. Kriminaalmenetluses teostatud ekspertiis üksnes tuvastas, et rohelises taimepurus oli mingi kogus sünteetilist kannabinoidi AB-chminacat, kuid seda, kui palju seda puhtal kujul antud taimepurus esines, jäi välja selgitamata. Olukorras, kus aga narkootilist ainet sisaldav segu konfiskeeritakse, on riigi kohustus ekspertiisiga tuvastada selles sisalduva narkootilise aine tegelik kogus. Osutades Riigikohtu praktikale, leidis J.R, et kui riik ei suuda ekspertiisiks esitatud ainet analüüsida ja ekspertiisimääruses püstitatud küsimustele vastata, siis puudub ka alus nentida süüdistatava tegevuses KarS § 184 lg 2 p 2 objektiivse koosseisu realiseerumist. Kaebaja lisab, et vaidlusalusel juhul ei ole ükski kohtuinstants aru saanud, et kriminaalasjas konfiskeeritud rohelises taimepurus ei ole kindlaks määratud puhta narkootilise aine tegelikku kogust. Kõik kriminaalasja käsitlenud ametnikud lähtuvad üksnes prokuröri hinnangust, mille kohaselt on kaebaja süü ja suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine antud kriminaalasjas tõendamist leidnud. Selle asemel, et aga puhta narkootilise aine tegelikku kogust tuvastada, üritas J. Pajus
  16. aasta detsembris veenda J.Rt kokkulepet sõlmima. Nii on 2 1-20-4350 kaebaja täiesti alusetult ja ebaseaduslikult KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi mõistetud ilma, et sellele oleks eelnenud narkootilise aine tegeliku koguse kindlaksmääramine. Sellise käitumisega on prokurörid ja kohtunikud rikkunud neile seadusest tulenevaid kohustusi ning piiranud ilma igasuguse aluseta kaebaja õigust vabadusele. Riigiprokuratuuri määrus
  17. Juhtiv riigiprokurör jättis
  18. mai 2020 määrusega J.R kaebuse rahuldamata, nõustudes kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates esitatud selgitustega. Prokuröri hinnangul ei ole J.R
  19. märtsi 2020 kuriteokaebuses ega
  20. mail 2020 Riigiprokuratuuris registreeritud kaebuses sedastada prokuröride T. Tamme ja J. Pajus tegevuses KarS §-s 310 sätestatud ebaseadusliku süüdistuse esitamise ning kokkuleppemenetluses ebaseadusliku kokkuleppe sõlmimise kuriteokoosseisu tunnuseid. Riigiprokurör kordab, et süüdistus esitati ja J.R mõisteti süüdi prokuröride ja kohtu jagatud veendumuse pinnal, et kaebaja on talle etteheidetud kuriteo toime pannud. Sellele veendumuse tuginedes peeti J.Rga kriminaalmenetluses ka kokkuleppemenetluse läbirääkimisi. Süüdimõistev otsus jäi ringkonnakohtus muutmata ning Riigikohus J.R kaitsja kassatsioonikaebust ega teistmisavaldust menetlusse ei võtnud. Seega on J.Rle KarS § 184 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuse osas jõutud ühesele seisukohale. Ühtlasi on juhtiva riigiprokuröri hinnangul J.R kaebuse väide, et tema süüdimõistmine ei olnud narkootilise aine tegeliku koguse kindlaksmääramata jätmise tõttu õigusvastane, täielikult ümberlükatav kriminaalasjas nr 15260100052 kohtulikul uurimisel kohtule esitatud tõenditega. Nimelt on Tartu Ringkonnakohus oma
  21. oktoobri 2016 kohtuotsuse punktis 15 märkinud, et prokuröri poolt kohtule esitatud
  22. augustil 2015 koostatud ja kriminaalasjas nr 14250101906 teostatud arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akti nr 15E-LÕX0154 alusel on RIMI kotis üle 3 kilogrammi narkootilise aine osas KarS §-s 184 sätestatud suur kogus objektiivse koosseisutunnusena tuvastatud. Kohus leidis, et vaidlusaluse aine puhul ei ole ilmtingimata vajalik puhta aine koguse kindlaksmääramine, kuivõrd narkootilise aine kogust on võimalik kindlaks määrata ka ainuüksi AB-CHMINACA-t sisaldavast taimsest purust endast. Nii on ka Riigikohus
  23. märtsil 2020 kriminaalasjas nr 1-19-2627 tehtud kohtuotsuse punktides 22-26 selgitanud, et nõue, mille kohaselt on narkojoobe tekitamiseks vajaliku puhta aine koguse tuvastamiseks vaja tingimata teha ekspertiis, ei ole absoluutne ega iga üksikjuhtumi puhul ilmtingimata vajalik ja nõutav. Seega on ka käesolevas kriminaalasjas K. R kätte saadud 3137,11 grammi narkootiline aine suure koguse tuvastamine leidnud aset igati õiguspäraselt, olles kooskõlas nii seaduse kui ka kohtupraktikaga, mistõttu ei ole võimalik asuda seisukohale, justkui puhta narkootilise aine tegeliku koguse tuvastamata jätmine oleks rikkunud J.R õiguseid ning toonud kaasa J.R suhtes ebaseadusliku kohtuotsuse tegemise. Eelnevast tulenevalt oli riigiprokurör seisukohal, et J.R ei ole kaebuses esitanud argumente, mis võimaldaksid ümber hinnata riigiprokuröri
  24. aprilli 2020 koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise seisukohti, mistõttu jättis prokurör kaebuse rahuldamata. Kaebus Riigiprokuratuuri määruse peale 3 1-20-4350
  25. Riigiprokuratuuri
  26. mai 2020 kaebuse rahuldamata jätmise määruse peale esitas kaebuse J.R esindaja Janne-Liisa Ottis. Kaebuses leitakse, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine on põhjendamatu ja vastuolus menetlusseadusega ning taotletakse jätkuvalt T. Tamme ja J. Pajuse vastutusele võtmist KarS § 310 alusel. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Riigiprokuratuuri määruse seisukohta, et prokurörid on oma kohustusi kriminaalasjas nr 15260100052 täitnud vastavalt seadusele, ei tugine tõenditele. Vaidlusaluse kriminaalasja juurde esitatud tõendid kinnitavad, et J.Rle esitati süüdistus ebaseaduslikult. Nimelt ei ole prokurör T. Tamm eelmenetluses kogunud tõendeid selle kohta, et J.R käitles narkootilist ainet suures koguses, jättes leitud aines AB-CHMINACA puhta aine koguse välja selgitamata ja tuginedes süüdistuses teises kriminaalasjas tehtud ekspertiisile. Tulenevalt EKEI
  27. detsembri 2019 vastusest jäeti vaidlusaluses kriminaalasjas ekspertiisiga puhta aine sisaldus ära võetud taimepurus kindlaks tegemata etalonaine puudumise tõttu. Tehtud ekspertiisi aktist nr 15E-AN0576 nähtus selgelt, et leitud aine puhul ei olnud võimalik välja selgitada, mitmele inimesele oleks sellest narkojoobe tekitamiseks piisanud. Kuna seda kohtueelses menetluses kindaks ei tehtud, ei olnud võimalik ka väita, et J.R käitles narkootilist ainet suures koguses ega esitada selle kohta süüdistust. Sellise tegevusega vastab prokuröri T. Tamme tegevus kaebaja hinnangul KarS § 310 koosseisule. Eeltoodu tähendab ühtlasi seda, et Riigiprokuratuuri seisukoht, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine on õigustatud KrMS § 199 lg 1 p-st 1 tulenevalt kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu, ei ole õige. Nii nagu kriminaalmenetluse alus peab ka selle puudumine olema rajatud tõenditele, mis kinnitavad vastupidise asjaolu esinemist, s.o T. Tamme ja J. Pajuse poolt õiguspärase süüdistuse esitamist. Kõik kriminaalmenetluses esitatud asjakohased tõendid kinnitavad kaebaja hinnangul nii kogumis kui ka eraldiseisvalt, et T. Tamm ja J. Pajus on pannud toime kuriteo. Seega puudub praegusel juhul alus kriminaalmenetluse alustamata jätmiseks, mistõttu ei ole Riigiprokuratuur kinni pidanud KrMS §-s 6 sätestatud kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõttest ning menetleja
  28. mai 2020 määrus tuleb tühistada ja kohustada prokuratuuri kriminaalmenetlust alustama. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  29. Kaebus rahuldamiseks ja kriminaalmenetluse alustamiseks ei ole alust.
  30. Kaebuse kohaselt seisnes J. Pajusele KarS §-le 310 vastav tegu selles, et ta pidas kriminaalmenetluses nr 1526010052 läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks, ning T. Tamme tegu selles, et ta esitas J.Rle süüdistuse KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, kuigi välja ei olnud selgitatud narkootilise aine puhta aine sisaldust ega seda, kas tegemist oli aine suure kogusega. Paika peab väide, et ses kriminaalmenetluses ei selgitatud välja narkootilise aine ABCHMINACA puhta aine kogust. Narkootilise aine ekspertiisi aktist nr 15E-AN0576 selgub, et eksperdile esitati küll küsimus narkootilise aine koguse kohta, kuid ekspert vastas, et tuvastatud 4 1-20-4350 narkootilise aine protsentuaalset sisaldust ei määratud sertifitseeritud etalonaine puudumise tõttu (kriminaalasja nr 1-15-10692 kohtutoimiku I kd; tl. 29–31). Selline ekspertiisitulemus ei tähenda aga, et J.Rle ei oleks tohtinud esitada süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. Juba Tartu Maakohtu
  31. juuni 2016 otsuses, millega J.R tunnistati KarS § 184 lg 2 p 1 järgi süüdi, on Riigikohtu praktikale tuginedes selgitatud, et KarS § 184 lg 2 p-s 1 nimetatud süüteo tunnuse tuvastamine isiku käitumises on võimalik ka juhul, kui aine kontsentratsiooniastet ei ole õnnestunud kindlaks teha. Prokuröride tegevuse ebaseaduslikkust ei näita kaebusele lisatud EKEI kiri, mille kohaselt sai EKEI vajaliku etalonaine
  32. juulil 2015, st enne süüdistuse esitamist, kuid pärast ekspertiiside tegemist. Süüdistuse esitamisel oli prokuröril alust lähtuda menetluse käigus kogutud tõendist saadud infost.
  33. Paika ei pea kaebuse väide, nagu oleks J.Rle esitatud süüdistus narkootilise aine suure koguse käitlemises, ilma et oleks olnud tõendeid aine suure koguse kohta. Suure koguse väljaselgitamine ei eelda obligatoorselt puhta narkootilise aine koguse väljaselgitamist. Praegusel juhul esitas prokurör kohtule tõendid nii AB-CHMINACA-t sisaldanud taimse puru massi kohta (mis oli märkimisväärne: 3137,11 grammi), kui ka selle kohta, kui suur kogus taimset puru vastab tavapäraselt ühele doosile. Neid tõendeid pidasid J.R süüdimõistmiseks piisavaks nii süüdimõistva otsuse teinud Tartu Maakohus, kui ka J.R süüditunnistamise muutmata jätnud Tartu Ringkonnakohus ja Riigikohus. Tähtsust ei oma tõik, et prokurör kasutas selle tõendamiseks, et tegemist on suure kogusega, teises kriminaalasjas tehtud ekspertiisi akti. Ühes kriminaalasjas kogutud tõendi kasutamine ka teises menetluses ei ole keelatud ning see, kas konkreetne tõend annab vajalikku tõendusteavet, on kriminaalasja lahendava kohtu pädevuses.
  34. Eelnevale tuginedes ja juhindudes KrMS § 208 lg-st 5, jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri
  35. mai 2020 määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. Allkirjastatud digitaalselt 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.