Obsah (9)

§ 306§ 175§ 126§ 86§ 125§ 83§ 339§ 180§ 179

1-19-5079 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. november 2019.a Rapla kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-5079 (18270000388) Kohtukoosseis Kohtuistungi

§ 306, § 311, § 313 järgi kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Sven Kabanen Kar

S §- de 184 lg 1 ja 25 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta.

1. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult tingimisi kohaldamata kui Sven Kabanen ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulisel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 lg 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates
2. novembrist 2019.a. 3.

§ 175

lg 1 p 2, p 3, p 4, p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel mõista Sven Kabanenilt riigituludesse menetluskuludena tunnistajatele tekkinud kulu hüvitamiseks 17,62 eurot, ekspertiisikulud 313 eurot, määratud kaitsjale määratud tasu 342,40 eurot ja sundraha 1350 eurot, kokku 2023, 02 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: 1 1-19-5079 EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99919700057662. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 5. Asitõendid.

§ 126

lg 3 p 1 kohaselt jätta kriminaalasja juurde digitaalsed andmekandjad kaks DVD plaati salvestistega.

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel kolm karpi mullaga koos pakenditega, mis on hoiul Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajas. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumenetluse poolel on õigus esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus tervikuna on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kantseleis

1. detsembril 2019.a. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu
2. Sven Kabaneni süüdistatakse selles, et tema, eeluurimisel tuvastamata ajal
3. aasta juunikuus, omandas Hollandist kasvatamise eesmärgil kolmes erinevas mullaga täidetud karpides seente niidistikud ja kasvatas need teadvalt narkootilise aine saamise eesmärgil omandamisest oma elukohas xxxxxx maakonnas xxxxx vallas xxxxxxxx külas xxxxxx x elamu keldris narkootilist ainet psilotübiini/psilotsiini sisaldavateks seenteks. Eeluurimisel täpselt tuvastamata kuupäeval, umbes paar päeva enne 28.07.2018.a, eraldas Sven Kabanen enda poolt kasvatatud narkootilist ainet sisaldavate seente ühest karbist 3 kuni 3,5 grammi seeni ning kuivatas need tee keetmise eesmärgil. Seejärel, 28.07.2018.a õhtul kella 22.00 paiku, keetis Sven Kabanen xxxxxx maakonnas xxxxx vallas xxxxxxxx külas xxxxxx x elamus enda poolt eelnevalt kasvatatud psilotübiini/psilotsiini sisaldavatest seentest teed, mida jõi nii ise kui andis narkootilist ainet psilotübiini/psilotsiini sisaldavat teed edasi enda elukaaslasele RV. Narkootilist ainet sisaldava tee joomise tagajärjel said Sven Kabanen ja RN narkootilise joobe, mille tagajärjel muutus Sven Kabanen agressiivseks ja ebaadekvaatseks. 29.07.2018.a andis RV politseile üle Sven Kabanenile kuuluvad kolm karpi mullaga, millest kahes karbis kasvavate narkootilist ainet psilotsübiini/psilotsiini sisalduvad seente viljakehade kogumass oli vähemalt 20,02 grammi. Sven Kabaneni valmistatud tee joomisest said 29.07.2018.a narkootilise joobe 2 isikut, tema poolt kasvatatud 20,02 grammi narkootilist ainet psilotübiini/psilotsiini sisaldavate seentest oleks narkootilise joobe saanud 20 inimest. Seega andis Sven Kabanen väikeses koguses narkootilist ainet edasi RV, ning omas narkootilist 2 1-19-5079 ainet psilotübiini/psilotsiini sisaldavaid seeni koguses, millest oleks piisanud narkojoobe tekitamiseks vähemalt 22 inimesele. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Psilotsübiini/psilotsiin, kaasa arvatud psilotübiini/psilotsiini sisaldavad seened, kuuluvad NPALS § 3ˡ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine psilotsübiini/psilotsiini kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Sellise tegevusega käitles ta ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet ning pani sellega toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtumenetluse poolte seisukohad
4. Prokurör leidis, et Sven Kabaneni poolt 20,02 grammi teadvalt psilotsübiini/psilotsiini sisaldavate seente käitlemine vastab KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele ning taotleb Sven Kabaneni karistamist ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega KarS § 74 lg 1 ja 3 kohaldamisega kaheaastase katseajaga. Juhul, kui kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et 29.07.2018.a oli Sven Kabaneni valduse seeni suures koguses, tuleb tema tegu kvalifitseerida KarS § 184 lg 1- 25 lg 2 järgi kuriteo katsena. Kui kohus aga leiab, et Sven Kabaneni tegevus ei vasta suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise katsele, tuleb tema poolt toimepandu kvalifitseerida KarS § 183 lg 1 järgi narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemisena. Kui kohus on seisukohal, et Sven Kabaneni tegevus vastab väärteokoosseisule, tuleb menetlus lõpetada kohtumäärusega ning materjal Sven Kabaneni osas saata väärteokorras menetlemiseks Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonnale.
5. Kaitsja taotleb Sven Kabanen KarS § 184 lg 1 järgi õigeks mõistmist, kõigi menetluskulude riigi kanda jätmist ning Eesti Vabariigilt Sven Kabaneni kasuks kaitsjatasu väljamõistmist. Kaitsja leiab, et prokuratuur ei ole tõendanud, kas Sven Kabaneni elukohas xxxxxx maakonnas xxxxx vallas xxxxxxxx külas xxxxxx x elamus kasvasid seened 29.07.2018.a kuupäeval nende äravõtmise hetkel. Sündmuskohal tehtud fotodelt ei nähtu ühtegi seent ning sündmuskohal ei ole asitõendeid fikseeritud. Asitõendi kriminaalasja juurde võtmise eeltingimuseks on, et tõendi päritolu, terviklikkus ja ehtsus, st käitlusahel oleks tuvastatav. Käesolevas kriminaalasjas eelnimetatud eeldus ei ole täidetud. Võttes sündmuskohalt kaasa kolmes kilekotis olevad kasvukarbid, kuid jättes fikseerimata

§ 86

lg-s 1 nimetatud andmed asitõendi kohta, rikkusid politseiametnikud ja uurija asitõendi puutumatuse nõuet. Tuginedes nn "mürgipuu vilja" doktriinile, tuleb edasised menetlustoimingud (tõendid) kohtuotsuse tegemisel välja arvata. Samuti ei ole prokuratuur esitanud tõendeid süüdistuses nimetatud psilotübiini/psilotsiini 3 1-19-5079 sisaldanud seente viljakehades sisaldunud narkootilise aine koguse kohta. Käesoleval juhul ei ole puhta aine kogust uuritud, selle kohta pole kogutud ega esitatud kohtule ühtegi tõendit. Vajadus selle hindamiseks tuleneb sellest, et vastavalt Eesti Vabariigis kehtiva NPALS § 31 lõikele 3 on narkootilise või psühhotroopse aine kogus suur, kui sellest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele ning seega tuleb meie õiguskorras inimestele kriminaalkorras süüdistuse esitamise puhul tõendada käideldud narkootilise aine koguse suurus.

1. Süüdistatav tunnistab viimases sõnas, et kasvatas kolme sorti seeni, mis olid erineva keelatud aine sisaldusega. Valmistas koos RV teed, eesmärk ei olnud narkootiline joove joove, vaid tervendav kogemus. Küsimus on selles, kas seente äravõtmise hetkel oli neid kriminaalne kogus, leiab, et ei olnud. Kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused.
2. Kohus leiab, et kohtulikul arutamisel uuritud tõenditega on leidnud tõendamist, et Sven Kabanen kasvatas enda elukoha keldris psilotübiini/psilotsiini sisaldavaid seeni ning seal kasvasid seened ka 29.07.2018.a. 5.
3. Süüdistatav Sven Kabanen tunnistas kohtuistungil psilotübiini/psilotsiini sisaldavate seente kasvatamist enda elukoha keldris ning nendest tee valmistamist ja selle tarvitamist. Sven Kabanen selgitas kohtuistungil, et ta tellis seeneniidisikud interneti kaudu Hollandist maksumusega umbes 30-40 eurot karp. Eesmärk oli saada psühhedeelseid seeni. Teadis, et tegemist on psilotübiini/psilotsiiniga ning oli teadlik, et need seened ei ole Eestis lubatud aga ei teadnud, mis kategoorias. Selleks, et seeni kasvatada lisas ta vett kõikidesse kottidesse, kolmest karbist ühes hakkasid seened kasvama, ta kasvatas seeni ravi eesmärgil. Viljakehi soovis tarvitada ise. Seened tee valmistamiseks võttis keldrist, karbist. Sinna rohkem seeni ei jäänud, ainult eosed. Seeni kellelegi edasi ei andnud. Valmistas teed värsketest seentest võttis need karbist, purustas ära, pani tassi, kallas vee peale. RV tegi endale ise teed seentest, millised süüdistatav üles tõi. Tee tegemiseks võis kuluda 3,5 grammi seeni. Tee mõju oli pigem negatiivne, reaalsus oli hoopis teistsugune. 5.
4. Tunnistaja RV ütlustega leiab kinnitust, et Sven Kabanen kasvatas enda elukohas psilotübiini/psilotsiini sisaldavaid seeni. Tunnistaja andis kohtuistungil ütlused, mille kohaselt jõi koos Sven Kabaneniga 28.07.2018.a seentest valmistatud teed. Seened kasvasid keldris kile sees, ühes karbis kasvasid seened, need olid psilotsübiini seened, seened ostis Sven. Mitu kuud enne uuris tunnistaja nende seente kohta, luges teadusõpikutest. Kuna tema elu oli sel ajal raske ta vajas sisemist abi, hakkas otsima alternatiivravi. Tunnistaja oli depressioonis ja lõpuks otsustas neid seeni proovida meditatsiooni ajal. Tee valmistamise momenti ei mäleta, teab seda, et oli kindel kaal, kui palju võis seeni tee sisse panna. Tee pidi tõmbama 20 minutit. Seened tõi keldrist Sven, tegid teed koos, tunnistaja kaalus enda seened, Sven enda seened. Vesi läks keema, nad purustasid seened ära. Peale tee joomist valisid internetist meditatsiooni, mis kestis üle tunni aja. Olid voodis pikali, teki all, silmad kinni, ootasid, millal hakkavad enda seest vastused tulema. Iseenesest oli see väga kasulik. Kui meditatsioon läbi sai, muutus Sven ärevaks. Kui politsei tuli, juhatas tunnistaja nad keldrisse, kus olid kilekotid seentega, politsei konfiskeeris seened. 5.
5. Toksikoloogiaekspertiisiaktist nr 1371 nähtub, et Sven Kabaneni uriiniproovist, mis saabus ekspertiisiks 01.08.2019.a leiti psilotsübiini metaboliiti ja psilotsiini /tl 42-43/. Seega on leidnud kinnitust Sven Kabaneni ja RV ütlused Sven Kabaneni poolt psilotübiini/psilotsiini sisaldavate seente kasvatamise kohta ning nendest tee valmistamise ja tarvitamise kohta. 4 1-19-5079 5.
6. RV poolt 29.07.2018.a öösel tehtud mobiiltelefoni salvestisest nähtub Sven Kabaneni üleolev ja agressiivne käitumine, mis koos toksikoloogiaekspertiisiaktis antud arvamusega viitab samuti Sven Kabaneni poolt kasvatatud psilotübiini/psilotsiini sisaldavatest seentest tee tarvitamisele. Samuti oli tema agressiivne käitumine politseile tehtud väljakutse ning politseiametnike Sven Kabaneni elukohta saabumise põhjuseks. 5.
7. Sven Kabaneni poolt narkootilise aine tarvitamist kinnitab ka tunnistaja TT, kes selgitab, et 29.07.2018.a öösel peale kella kolme tuli väljakutse, info oli, et mees on agressiivne, äkki tuleb kallale. Kohapeal oli õues meesterahvas, ta oli ülemeelik, vehkis kätega, väga segane käitumine oli, vahepeal ärritus. Tunnistaja kutsus kiirabi, tundus, et mees näeb luulusid, ta ajas imelikku juttu. Kui kiirabi tuli, siis suhtles tunnistaja naisega, sai teada meesterahva näol oli tegemist Sven Kabaneniga. Tunnistajal oli rinnakaamera, millega salvestas toimunut. 5.
8. Tunnistaja KJ läks 29.07.2018.a kell 03.00 öösel seoses politseile tehtud väljakutsega sündmuskohale. Eelnevalt oli seal käinud patrull, inimene oli käitunud äärmiselt imelikult. Majal välisuksed olid lukus, naist oli läbi pööninguakna näha, ta ei julgenud ust lahti teha. Kaks politseinikku sisenesid redeli abil majja, tegid ukse lahti, tunnistaja läks majja. Ta suhtles meesterahvaga trepil, tunnistaja viitab kohtusaali istuvale süüdistatavale. Mees ütles, et ta mäletab kõike, mis juhtus, aga ei tea, miks juhtus. Näha oli, et ta väga kahetseb seda, mida oli naisele teinud, ta oli vist naist löönud. Naine korrutas pidevalt, kardab meest, viige mees ära. Mees oli teda löönud. Samuti ütles naine, et seened on keldris. Tunnistaja võttis sündmuskohalt kaasa kolm karpi, ühes karbis oli seened, teine oli tühi, kolmandas olid üksikud seened. Tunnistaja viis seened jaoskonda, need võisid olla karbiga kilekotis, panid karbid politsei sõidukisse ja viisid politseijaoskonda. Samal päeval kusagilt mujalt ta analoogseid seeni ära ei võtnud. Tunnistaja fikseeris seente üleandmise kannatanu ülekuulamise protokollis, seda kas seente üleandmine dokumenteeriti, tunnistaja ei mäleta. Tunnistaja seeni ei pakendanud, nende kaalu ei fikseerinud. Kannatanu ülekuulamine lõppes 29.07.2018.a kell 07.
9. Tunnistajate TT ja KJ ütlustest nähtub, et politseile tehtud väljakutse põhjuseks oli Sven Kabaneni narkojoobest tingitud agressiivne käitumine RV suhtes. RV juhatas politseiametnikud keldrisse, kust tunnistaja Külli Jõgise sõnul leiti kolm karpi, milles ühes olid seened, teises üksikud seened ja kolmas karp tühi. 5.
10. Rapla politseijaoskonna uurija RR on 23.01.2019.a koostanud õiendi, millest nähtub, et 29.07.2018.a. kell 05:45 sisenesid politseiametnikud xxxxxx maakonnas xxxxx vallas xxxxxxxx külas xxxxxx x elamusse, kus RV näitas patrulltoimkonnale ette keldris kasvupottides kasvavad seened. Patrulltoimkond võttis kolmes kilekotis olevad kasvupotid koos seentega sündmuskohalt kaasa. Eramu keldris fotografeerisid patrulltoimkonna liikmed kilekotte, milles kasvupotid seentega. Vahetuse lõppedes laeti fotod Rapla politseijaoskonna fotolattu, 23.01.2019.a kopeeriti fotolaost fotod ja koostati fototabel käesolevasse kriminaalasja. /tl 22-26/. Fotodel on näha läbipaistvad valgete triipudega kilekotid, milles kahes on näha seespool niiskuse jäljed ning üks kilekottidest sisaldab valget/pruunikat värvi objekte. 5.
11. Kaitsja leiab, et politseiametnikud ja menetlejad rikkusid asitõendi puutumatuse nõuet (

§ 125

lg 3) võttes sündmuskohalt kaasa kolmes kilekotis olevad kasvukarbid, kuid jättes fikseerimata

§ 86

lg-s 1 nimetatud andmed asitõendi kohta ning tuginedes "mürgipuu vilja" doktriinile, tuleb edasised menetlustoimingud (tõendid) kohtuotsuse tegemisel kõrvale jätta. 5.7. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Kohus nõustub küll sellega, et 29.07.2018.a. xxxxxxx x 5 1-19-5079 elamu keldris jäeti teostamata vaatlus ning vaatluse käigus kaasa võetud pakendid seentega vaatlusprotokollis fikseerimata. Kuid enne kolmes kilekotis olevate kasvukarpide kaasa võtmist kilekotid fotografeeriti. Tunnistaja KJ võttis sündmuskohalt kaasa kolm karpi. Ühes karbis oli seened, teine oli tühi, kolmandas olid üksikud seened. Tunnistaja viis seened politseijaoskonda. Samal päeval kusagilt mujalt tema analoogseid seeni ära ei võtnud. Tunnistaja fikseeris seente üleandmise kannatanu ülekuulamise protokollis. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuses nr 3-1-1-31-11 selgitanud, et tõendi kogumist reguleerivate menetlusõiguslike sätete rikkumise tuvastamine ei tingi alati ja automaatselt selle tõendi lubamatust. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et tõendi lubatavuse üle otsustamisel tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ja seda, kas sellist tõendit poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-09 p 11.1).

§ 83

lg 1 kohaselt on vaatluse eesmärk koguda kriminaalasja lahendamiseks vajalikke andmeid, avastada kuriteo jäljed ja võtta asitõenditena kasutatavad objektid ära. Vaatluse teostamisel oleks fikseeritud xxxxxxx x elamu keldris läbipaistvad valgete triipudega kilekotid, milles kahes on näha seespool niiskuse jäljed, kolm plastikust karpi, milles kahes kasvavad seened ning üks neist on tühi. Seega oleks vaatluse käigus leidnud tuvastamist samad asjaolud, mis on käesoleval juhul tõendatud 29.07.2018.a. xxxxxxxx x elamu keldris tehtud fotodega ning tunnistaja KJ ütlustega, s.o, et Sven Kabaneni elukoha keldris kasvasid 29.07.2018.a. seened. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et 29.07.2018.a. politsei poolt xxxxxxxx x elamu keldrist ära võetud kolmes kilekotis olevad kasvukarbid neist kahes kasvanud seentega on käsitletavad asitõenditena ning nendega tehtud menetlustoimingud on lubatavad tõendid. Kaitsja väide, et menetlejad on rikkunud asitõendi puutumatuse nõuet on paljasõnaline, kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et asitõendeid oleks rikutud või muul viisil kahjustatud. 5.

1. 30.07.2018.a asitõendi vaatlusprotokollist ning sellele lisatud fototabelitest /tl 33-41/ nähtub, et 30.07.2018.a on ajavahemikul 11:30-12:30 on vaadeldud kolme plastik karpi kilekottides, kahes neist kasvavad seened. Vaadeldavad esemed on saadud 29.07.2018.a Sven Kabaneni elukohast xxxxxx maakonnas xxxxx vallas xxxxxxxx külas xxxxxx x elamust. Seened andis politseile üle Sven Kabaneni elukaaslane RV. Vaadeldavad kolm plastik karpi kilekottides asuvad ühes mustas prügikotis, kahes karbis on näha kasvavaid seeni, ühes neist suured seened ( karp nr 1), teises on näha ükskuid seeni (karp nr 2), kolmandas karbis (karp nr 3) visuaalselt seeni näha ei ole. Karp nr 1 võeti kilekotist välja, seal kasvanud seened lõigati mulla piirilt noaga maha, kokku 32 seent. Seened asetati paberile kuivama, peale kuivatamist pakendati seened paberkotti (pakend nr 1). Karp nr 2 võeti kilekotist välja, seal kasvanud 37 väga väikest seent lõigati samuti noaga mulla piirilt maha ning asetati paberile kuivama. Peale kuivamist asetati paberkotti. (pakend nr 2). Karbis ja koti sees oli vesi. Karbist nr 3 seeni ei leitud. Kilekotid, millede sees olid plastikarbid on sarnased, kottidel peal neli valget triipu. Pakend nr 1 ja pakend nr 2 seenetega saadeti ekspertiisi /tl 33-41/. Kilekotid, millede sees olid plastikust karbid on sarnased kilekottidele, mis on fotografeeritud 29.07.2018.a xxxxxxx tn x eramu keldris enne kui kilekotid nendes olnud plastkarpidega politseiametnike poolt kaasa võeti. Tegemist sarnaste läbipaistvate kilekottidega, millel peal neli valget triipu. Vaadeldud seentel on valge jalg ning pruunikas/valkjas kübar, mis on värvuselt sarnane valget/pruunikat värvi objektidele, mida on näha xxxxxx x asuvas eramu keldris tehtud fotol. Kohtu hinnangul ei ole kahtlust selles, et asitõendina vaadeldi 29.07.2018.a xxxxxxxx tn 3 eramu keldrist politsei poolt kaasa võetud objekte. 6 1-19-5079 5.
2. Tunnistaja TA andis kohtuistungil ütlusi asitõendi vaatuse läbiviimise kohta ning selgitas, et ta koostas asitõendi vaatlusprotokolli 30.juulil kell pool 2 hommikul või lõunal. Kasutas tehnikavahendina fotoaparaati, kuid unustas selle protokolli kanda. Asitõendi vaatlus kestis tund aega. Tunnistaja sai musta kilekoti, kus olid kolm väiksemat läbipaistvat kilekotti. Võttis need välja, vaatles kilekotte, mulda, seened olid mullas, fotografeeris, lõikas seened ära ja pani paberi peale kuivama. Joonlauaga mõõtis karpide suurused, loetles seened, mis karpides olid, luges need kokku. Kuivatatud seeni selle tunni aja jooksul ei pakendanud. Seened kuivasid tunnistaja kabinetis ajavahemikul 30.07.-03.08, valgel A4 paberil, väga palav nädal oli, ca 20-25 kraadi, seened kuivatamist ei kaalunud. Kahes läbipaistavas kilekotis oli vett, üks oli niiske, kilekotist, kus olid suured seened midagi välja kallata ei olnud. Info, et seened on pärit xxxxxxxx tee x eramust sai menetleja käest, kes menetles ähvardamise kriminaalasja. 5.
3. Narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr 18E-AN0906 /tl 28-32/ on tõendatud, et Sven Kabanen kasvatas enda elukohas elukoha keldris psilotübiini/psilotsiini sisaldavaid seeni. Ekspertiisiaktist nähtub, et 30.07.2018.a asitõendi vaatlusprotokollis kirjeldatud, kuivatud ja pakendatud suuremad pruunikad seente viljakehad massiga 25,00 grammi (pakend nr 1) ja väiksemad pruunikad seente viljakehad massiga 1,96 grammi (pakend nr 2) sisaldavad narkootilist ainet psilotübiini/psilotsiini, mille protsentuaalset sisaldust ei määrata. Ekspertiisi aktile lisatud taatlustunnistused tõendavad, et ekspertiisi teostamisel kasutatud kaal MettlerToledo MS603S/ M1 nr B237303463 oli ekspertiisi tegemise ajal nõuetekohaselt taadeldud. 5.
4. Ekspert LK selgitas kohtuistungil, et narkootilist ainet sisaldavate seente puhul ei määrata kindlaks narkootilise aine protsentuaalset sisaldust. Ekspertiisiks esitatud seened ei olnud riknenud, seened ei olnud mingil kombel kahjustunud, olid korralikult kuivatatud. Puudus hallituse lõhn, olid seentele omase lõhnaga. Seened olid kuivatatud ja üksikute vermikuliidi tükikestega. Tunnistaja selgitas, et ta eemaldas ekspertiisimaterjalist kõrvalised asjad ja kaalus ainult puhtaid seeni, samuti kirjeldas tunnistaja ekspertiisi käiku. 5.
5. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 on suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Eeltoodust järeldub, üheselt, et narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldava taime või seene puhul lähtutakse suure koguse määramisel taime või seene kogusest, seentes narkootilise või psühhotroopse aine protsentuaalset sisaldust ei määrata. Protsentuaalse sisalduse määramine osutub vajalikuks juhul, kui on tegemist narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavate segude, pulbrite või vedelikega. Seega on alusetu kaitsja etteheide prokuratuurile ja EKEI-le, mille kohaselt ei ole määratud seente psilotübiini/psilotsiini protsentuaalset sisaldust ning seetõttu on jäetud tõendamata narkootilise aine suur kogus. 5.
6. Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktist nr 18E-LÕX0133 /tl 46-49/ nähtub, et narkootilise joobe tekitamiseks piisab tavaliselt ligikaudu ühest grammist värsketest ja ligikudu kahest grammist kuivatatud psilotsübiini/psilotsiini sisaldavatest seentest ja kümnele inimesele piisab narkootilise joobe tekitamiseks kümnest grammist värsketest või kahekümnest grammist kuivatatud seentest. 26, 96 grammist kuivatud seentest piisab narkootilise joobe tekitamiseks umbes kolmeteistkümnele inimesele. 5.
7. Kohtutoksikoloogiaeksperdi MT selgitab, et narkootilise aine hindamises kasutavad eksperdid ka Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse andmeid. 28.12.18.a ekspertiisi tegemiseks seeni ei esitatud, tegemist oli kohtukeemia ekspertiisiga, mis põhineb 7 1-19-5079 kirjandusel. Selgitab, et hallutsinogeenseid seeni on eri liike ning nende kangus ja toimeaine sõltub liigist, päritolust ja kasvutingimustest, kuid seadustatud on see, et seened peavad sisaldama psilotübiini/psilotsiini. Ekspertiisiaktis on kajastatud ligikaudsed arvandmed, kuna seente kogus sõltub nende töötlemisest. Andmed on antud nii värskete kui kuivanud seente kohta, Tavaliselt on seene keskmine psilotübiini/psilotsiini sisaldus 10 mg. Ühes seenes võib olla 10 mg ja teises 20 mg. Värskest seenest on võimalik saavutada suurem joove, võimalik on ka see, et ta imendub paremini. 10-st grammist värsketest seentest saab ca 20 inimest narkojoobe. 5.
8. Kaitsja esitas tõendina väljavõtte Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse andmetest /tl 103 pöördel/, millest nähtub hallutsinogeensed seened on oma kanguse poolest väga erinevad, kangus sõltub liigist, päritolust jne.. Suurim psilotsübiini ja psilotsiini sisaldus on liigi Psilocybe cubensis puhul umbes 0,6 %. Kohtu hinnangul ei oma teave, et hallutsinogeensed seened on oma kanguse poolest väga erinevad käesolevas kriminaalasjas tähtsust, sest nagu juba kohus eelnevalt viitas NPALS § 31 lg- le 3, lähtutakse narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldava taime või seene puhul suure koguse määramisel taime või seene kogusest, seentes narkootilise või psühhotroopse aine protsentuaalset sisaldust ei määramata.
9. Kohus nõustub kaitsjaga ja leiab, et tõendamist ei ole 29.07.2018.a Sven Kabaneni elukohast ära võetud seente kogus. Seened võeti ära
10. juuli varahommikul, asitõendi vaatlust alustati 30.juulil kell 12.00, seega enam kui ööpäev pärast seente kaasa võtmist süüdistatava elukohast. Narkootilise aine ekspertiisiaktist nr 18E-AN0906 nähtub, et 30.07.2018.a asitõendi vaatlusprotokollis kirjeldatud, kuivatud ja pakendatud suuremad pruunikad seente viljakehad kaalusid 25, 00 grammi ja väiksemad pruunikad seente viljakehad 1, 96 grammi, seega on tuvastatud seente kogus 30 juulil, kui need asitõendi vaatluse käigus kasvukarpidest eraldati. Kuna kohtul puuduvad andmed selle kohta, millistes tingimustes hoiti seeni nende äravõtmisest kuni asitõendi vaatluseni ning millised muutused seentega toimusid, kas ja kui paju nad kasvasid, ei ole kahtlusteta tõendatud, et 29.07.2018.a ära võetud kasvukarpides oli seeni koguses, mis vastab suurele kogusele NPALS § 3¹ lg 3 mõttes. 6.
11. Tõendamaks seente viljakehade massi nende äravõtmise hetkel esitas prokurör kohtule tõendina mükoloogia ekspertiisiakti /tl 56-59/. Kohus jätab selle ekspertiisiakti kui kohtukõlbmatu tõendi kõrvale. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et ekspertiisiakt peab olema selge ja vastuoludeta, selle järelduste kujunemine peab olema ekspertiisiakti põhjal jälgitav ning eksperdi väited peavad olema kohtule arusaadaval viisil põhjendatud. Kui ekspertiisiakt ei vasta nendele nõuetele, muutub selles esitatud eksperdiarvamus kontrollimatuse tõttu kohtukõlbmatuks tõendiks ning kohtuotsuses sellele tuginemine on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339lg 2 mõttes.

Kõnealuses ekspertiisiaktis on seente kuivmassi koguse arvutamisel tuginetud sarnaste seente kasvukiirusele kunstlikes tingimustes sarnases kasvufaasis, kuid puudub viide erialasele kirjandusele, muudele asjakohastele allikatele või läbiviidud katsetele seente kasvukiiruse kindlakstegemiseks, mistõttu ei ole selles esitatud eksperdiarvamus kontrollitav ning ekspertiisiakt on seetõttu kohtukõlbmatu tõend.

1. Kuigi kohtuliku arutamise käigus ei leidnud tõendamist Sven Kabaneni elamu keldrist 29.07.2018.a ära võetud seente kogus, mistõttu ei saa tema käitumises lugeda realiseerituks KarS § 184 lg 1 objektiivset koosseisu, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikku käitlemist, leiab kohus, et tema käitumine on kvalifitseeritav suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku 8 1-19-5079 käitlemise katsena. 7.
2. KarS § 25 lg 1 sätestab, et süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele. Sama paragrahvi
3. lõike kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Vastutus süüteokatse eest eeldab, et isiku tegu vastab kõigile süüteokoosseisu subjektiivsetele tunnustele. Süüteokatse objektiivne külg eeldab, et isik oleks vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustanud süüteo toimepanemist (KarS § 25 lg 2). 7.
4. Psilotsübiini/psilotsiin, kaasa arvatud psilotübiini/psilotsiini sisaldavad seened, kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Sven Kabaneni ütlustest nähtub, et tema eesmärk oli saada psühhedeelseid seeni. Ta teadis, et tegemist on psilotübiini/psilotsiiniga ning oli teadlik, et need seened ei ole Eestis lubatud. Seega puudus Sven Kabanenil psilotübiini/psilotsiini sisaldavate seente käitlemiseks, s.o kasvatamiseks seaduslik alus. 7.
5. Narkootilise aine ekspertiisiaktist nr 18E-AN0906 nähtub, et 30.07.2018.a asitõendi vaatlusprotokollis kirjeldatud, kuivatud ja pakendatud seente viljakehad kaalusid 26, 96 grammi, mis vastavalt arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktis nr 18E-LÕX0133 antud arvamusele moodustab suure koguse. Kuigi Sven Kabaneni elukohast
6. juuli varahommikul ära võetud seente kogus ei ole tõendatud, moodustas
7. juulil vaadeldud seente kuivmass suure koguse, millest järeldub üheselt, et politsei poolse sekkumiseta oleksid seened kasvanud suure koguse massini. 7.
8. Tellides Hollandist kolm pakendit seeneniidistikega, mille kasvatamine on Eestis keelatud ning luues seentele sobivad kasvutingimused eesmärgiga kasvatada narkootilist ainet sisaldavaid seeni (Sven Kabanen lisas vett kõikidesse kasvukottidesse), pidas Sven Kabanen võimalikuks kõigist kasvupakenditest seente kasvamist ning olles juba valmistanud ühest kasvupakendist kasvanud ~3,5 grammist seentest joovet tekitanud teed kahele inimesele, pidi Sven Kabanen möönma, et kasvupakenditest kasvab selline kogus seeni (10 grammi), millest piisab joobe tekitamiseks 10-le inimesele. Seega tegutses Sven Kabanen seente kasvatamisel, narkootilise aine suure koguse käitlemise suhtes, vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 tähenduses. Sven Kabaneni kuritegu jäi lõpule viimata, kuna politsei võttis 29.07.2018.a xxxxxxx tee xelumaja keldrist Sven Kabaneni poolt kasvatavad seened ära. 7.
9. Kohus leiab, et Sven Kabaneni poolt toimepandu on kvalifitseeritav KarS § 184 lg 1 ja 25 lg 2 järgi, tema teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohtuliku arutamise käigus ei ilmnenud. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel
10. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS §- de 184 lg 1 ja 25 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on seadusandja karistusena ette näinud vangistuse ühest kuni kümne aastani Kohus hindab Sven Kabaneni teosüüd suures koguses narkootilise aine käitlemise katses keskmisest väiksemaks. Tema süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Sven 9 1-19-5079 Kabanen on kriminaal- ja väärteokorras karistamata isikuks. Prokurör taotles kohtulike vaidluste käigus Sven Kabaneni karistamist KarS § 184 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo eest ühe aasta ja kuue kuulise vangistusega. Kohus leiab, et Sven Kabanenile võib kuriteo katse toimepanemise eest mõista karistuse sanktsiooni alammääras, s.o ühe aastase vangistuse, kohtu hinnangul täidab selline karistus Sven Kabaneni karistuse eesmärke ning mõjutab teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning kaitseb õiguskorra huvisid. Kuna Sven Kabanen on varem kriminaalkorras karistamata isikuks, leiab kohus, et karistuse mõistetud karistuse võib KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata ühe aasta ja kuue kuulisel katseajal. Kriminaalmenetluse kulud
11. Vastavalt

§ 180lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Käesolevaks kriminaalasjas on menetluskuludeks

§ 175lg 1 p 2 kohaselt tunnistajate sõidukulud, s.o tunnistaja L.

Kompi sõidukulu summas 4, 82 eurot ja tunnistaja K. Jõgise sõidukulu summas 12, 80 eurot, kokku 17, 62 eurot.

§ 175

lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu kohtueelses menetluses kokku 342, 40 eurot.

§ 175

lg 1 p 3 alusel on menetluskuludeks ekspertiisi tegemise kulud, s.o kohtutoksikoloogia ekspertiisi tegemise kulu 50 eurot, narkootilise aine ekspertiisi tegemise kulu 168 eurot, arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi tegemise kulu 95 eurot ja mükoloogia ekspertiisi tegemise kulu 123 eurot, kokku 436 eurot. Sven Kabaneni kaitsja leiab, et arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi tegemise kulu summas 50 eurot ei saa süüdistatavalt käesolevas kriminaalasjas välja mõista, kuna ekspertiis määrati kriminaalasjas nr 18270000290. Kohus kaitsja seisukohaga ei nõustu. Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrusest asjas nr 18270000290 nähtub, et kohtutoksikoloogia ekspertiisi tegemise kulu 50 eurot ei ole Sven Kabanenilt kriminaalasjas nr 18270000290 välja mõistetud /tl 98/, kohtutoksikoloogia ekspertiisiakt on võetud tõendina käesoleva kriminaalasja juurde, see omab tõenduslikku tähtsust ning vaidlusaluse ekspertiisi tegemise kulu kuulub Sven Kabaneni poolt hüvitamisele. Kuna kohus jättis mükoloogiaekspertiisiakti, kui kohtukõlbamatu tõendi, kõrvale jääb mükoloogiaekspertiisi tegemise kulu summas 123 eurot riigi kanda. Seega tuleb Sven Kabanenil hüvitada ekspertiisi tegemise kulud summas 313 eurot.

§ 179

lg 1 p1 alusel kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha, milleks on esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, s.o 2019ndal aastal 1350 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Sven Kabanenilt riigituludesse menetluskuludena 2023, 02 eurot. Sven Kabaneni poolt valitud kaitsjale makstud tasu jääb süüdimõistetu kanda. Asitõendid 10 1-19-5079 10.

§ 126

lg 3 p 1 kohaselt jätta kriminaalasja juurde digitaalsed andmekandjad kaks DVD plaati salvestistega ning

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel kolm karpi mullaga koos pakenditega, mis on hoiul Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajas. (allkirjastatud digitaalselt) Endla Ülviste kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Ave Leht rahvakohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Sven Murula rahvakohtunik 11