Tsiviilasi nr 2-18-16084 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-18-16084 Määruse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2020, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Vallo

§ 60lg 1).

Kui seejärel puudus jätkuvalt esineb, siis teavitatakse kustutamishoiatuse avaldamisega juba kolmandaid isikuid esinevast puudusest ning ühtlasi juhitakse tähelepanu sellele, et ettevõte võib sundlõpetamisele minna (

§ 60lg 2).

Antud regulatsioon teenib nii puudutatud isiku enda kui ka võlausaldajate huve, et neil oleks piisavalt aega reageerida sellises olukorras. Ettevõtte sundlõpetamine on kõige äärmuslikum vahend ning selle kasuks saab otsustada alles siis, kui eelnimetatud kaks astet on läbitud ehk registriosakonna määratud tähtajad on möödunud.

1. Maakohus leidis, et võlausaldajatel tuleb esitada oma nõuded Tartu Maakohtu registriosakonnale, kes edastab asjakohased materjalid sundlõpetamise otsustamiseks 2 pädevale maakohtule, kui kohustatud isik ei ole määratud tähtaja kestel sundlõpetamise aluseks olevaid puudusi kõrvaldanud.
2. Praegusel juhul lõppeks

§ 60lg 2 määratletud puuduste kõrvaldamise tähtaeg 19.03.2019.

Seega saaks maakohus alles pärast seda kuupäeva asuda otsustama likvideerimismenetluse läbiviimise ja likvideerija määramise üle. Eelnevalt tuleb anda äriühingule lisaks

§ 203lg 3 sätestatud täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

MÄÄRUSKAEBUS

1. Avaldajad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad rahuldada määruskaebuse ja tühistada Harju Maakohtu 03.01.2019 määruse ning saata tsiviilasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
2. Kui võlausaldaja pöördub registripidaja poole ja teavitab viimast oma nõuetest hoiatuse saanud äriühingu vastu ning palub likvideerimismenetluse alustamist, peab registripidaja võlausaldaja avalduse TsMS § 595 lg 2 p 5 alusel edastama avalduse sundlõpetamise otsustamiseks, likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks kohtule, kelle pädevuses on nimetatud menetluse läbiviimine (ühingu asukohajärgne maakohus). Seejuures ei piira TsMS ega

võlausaldaja õigust pöörduda likvideerimismenetluse alustamiseks ka otse pädeva maakohtu poole ning kohtu pädevus lahendada sellist võlausaldaja taotlust tuleneb TsMS §-st 119, §-st 476 lg-st 1, § 603 lgst 1 ning §-st 629 ja ka

§ 60

, § 203 lg-st 2 ja § 206 lg-st 3, mille kohaselt otsustab sundlõpetamise ja määrab sundlõpetamise korral likvideerijad äriühingu asukohajärgne maakohus. 12. Käesoleval juhul võttis Harju Maakohus 21.11.2018 määrusega avaldajate avaldused menetlusse ja otsustas algatada puudutatud isiku sundlõpetamise ning määras ka

§ 203lg 3 alusel täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Avalduse saamisel on maakohus kontrollinud kohtualluvust ja on avalduse õigesti võtnud menetlusse, mistõttu on seda kummastavam kohtu hilisem seisukoht seoses vale kohtualluvusega. Isegi, kui Harju Maakohus peale avalduse menetlusse võtmist avastas, et tema ei ole pädev asja lahendama (millega määruskaebuse esitaja ei nõustu), siis oleks ta pidanud TsMS § 76 lg 1 alusel üle andma asja lahendamiseks pädevale maakohtule. 13. Avaldajate hinnangul leidis maakohus kaevatavas määruses ekslikult, et kohtul ei ole võimalik otsustada äriühingu sundlõpetamist

§ 60

lg 4 tähenduses enne

§ 60

lg 2 sätestatud kuuekuulise tähtaja möödumist.

§ 60

lg 4 kohaselt on antud võlausaldajale just 6 kuu pikkune tähtaeg alates Ametlikes Teadaannetes esitatud teatest oma nõudest teatamiseks ja likvideerimise taotlemiseks ning kohus lahendab sellise avalduse selle saabumisel. Seadusest ei tulene seda, et kohus otsustab sundlõpetamise, likvideerimismenetluse algatamise ja likvideerija nimetamise alles pärast

§ 60lg-s 2 sätestatud võlausaldajatele antud tähtaja möödumist.

Maakohtu seisukoht on vastuolus seadusega, mis sellist „ooteaega“ ei sätesta. Pärast

§ 60

lg 2 tuleneva tähtaja möödumist kaotab võlausaldaja õiguse nõuda majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu äriühingu likvideerimise läbiviimist. Registripidaja on kutsunud võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist. Määruskaebuse esitajad ongi seda 25.10.2018 teinud ja on taotlenud puudutatud isiku sundlõpetamist ja likvideerimismenetluse läbiviimist pädevalt maakohtult. 3

1. Kui puudutatud isik sooviks puudust kõrvaldada ja ettevõtte tegevust jätkata, on tal tõepoolest võimalik esitada kuni 19.03.2019 majandusaasta aruanded, kuid puudutatud isiku 11.12.2018 vastusest ei nähtu, et tal oleks kavatsus aruanne esitada või esineks tal mõjuv põhjus, mis seda takistab. Asjaolu, et äriühingul on samal ajal jätkuvalt võimalik puudus kõrvaldada, ei välista enne kuue kuu möödumist võlausaldaja teate alusel sundlõpetamise otsustamist ja likvideerija määramist, kui majandusaasta aruannet ei ole selleks ajaks esitatud. Puudutatud isik ei ole määruskaebuse esitamise seisuga esitanud lisaks ka
2. a majandusaasta aruannet, mis näitab ilmekalt, et tal ei ole ilmselt ka tulevikus kavatsust oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega täita. MENETLUSE EDASINE KÄIK
3. Puudutatud isik palus jätta avaldaja määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud täies ulatuses avaldajate kanda.
4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.
6. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et maakohus jättis avalduse läbi vaatamata põhjusel, et möödunud ei ole

§ 60

lg-s 2 sätestatud kuue kuuline tähtaeg, mille jooksul on äriühingul võimalus puudus kõrvaldada ja sundlõpetamist sellega vältida. Registripidaja poolt

§ 60

lg 2 alusel määratud kuue kuulise tähtaja möödumiseta ei saa maakohus võlausaldaja esitatud avaldust äriühingu sundlõpetamiseks ja likvideerimismenetluse alustamiseks läbi vaadata. Tegemist on lisaks võlausaldaja huvidele ka äriühingu huvisid kaitsva sättega. Lahendades võlausaldaja avalduse sundlõpetamise otsustamiseks enne

§ 60

lg-s 2 sätestatud tähtaja möödumist lühendaks kohus põhjendamatult äriühingule antud seadusest tulenevat võimalust puuduseid kõrvaldada ning kohus rikuks selliselt äriühingu õigusi. Rikkumist ei kõrvaldaks ka kohtu poolt

§ 203

lg 3 kohaselt puudutatud isikule tähtaja andmine puuduste kõrvaldamiseks, kuna antud sätet tuleb kohtul kohaldada lisaks

§ 60sätestatud tähtaegadele juhul, kui on tegemist kõrvaldatava puudusega.

19.

§ 60

lg-dest 2, 3 ja 4 tuleneb, et võlausaldaja peab oma nõuetest teatama registripidajale ja taotlema registripidajalt likvideerimismenetluse läbiviimist.

§ 60

lg 4 sätestab, et olukorras, kus äriühingu võlausaldaja või äriühing käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul esitab äriühingu likvideerimise taotluse, otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise. TsMS § 595 lg 2 p 5 kohaselt peab kohtunikuabi määruse või kande tegemise andma pädevale kohtunikule, kui otsustatakse juriidilise isiku sundlõpetamine, likvideerimise läbiviimine või likvideerijate määramine. Nimetatud sätetest järeldub ringkonnakohtu hinnangul, et äriühingu sundlõpetamise menetluse algatamise õigus on registripidajal, kes annab sundlõpetamise otsustamiseks asja üle maakohtule. Ringkonnakohtu hinnangul ei näe 4 seadus ette maakohtu poolt sundlõpetamise otsustamist ilma, et oleks läbitud menetlus registripidaja juures. 20. Määruskaebuse väited selle kohta, kas puudutatud isikul oli või ei olnud kavatsust esitada majandusaasta aruandeid, ei oma antud juhul tähtsust, kuna see ei muuda olematuks vajadust järgida

§ 60lg-s 2 sätestatud kuue kuulist tähtaega.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on seega maakohus olukorras, kus võlausaldajate avaldus on kohtule esitatud enne puuduste kõrvaldamise tähtaja saabumist, s.o enne 19.03.2019, õigesti leidnud, et tegemist on perspektiivitu avaldusega.
2. Ringkonnakohus selgitab, et registripidajal on võimalus täiendavalt alustada uut hoiatusmenetlust ning anda uued tähtajad, mille kestel on võlausaldajal võimalik esitada avaldus registripidajale.
3. Määruskaebusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 ja TsMS § 173 lg 4 alusel solidaarselt avaldajate kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMS § 174 lg-s 4 ja § 177 lg-s 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen Ande Tänav 5