← Eesti

2-20-7992/12

Obsah (12)§ 102§ 33§ 117§ 29§ 171§ 31§ 27§ 35§ 86§ 91§ 150§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus Kaire Pullerits Kohtuasja number 03. juuli 2020, Rakvere kohtumaja 2-20-7992 Kohtuasi E M pankrotiavaldus Menetlustoiming Pankroti

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. 6. Menetluskulud jätta võlgniku E M kanda. 1

(7)
  1. Määrata ajutise pankrotihalduri Tiia Kalause tasu suuruseks pankrotivara arvelt koos käibemaksuga 859,20 eurot, mis maksta välja võlgniku pankrotivarast CiviLex OÜ (registrikood: 12088721) arvelduskontole nr xxxx Xxxx AS-is.
  2. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
  3. Teha käesolev määrus

§ 33

lg 1 alusel teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saata kohtumäärus pankrotihaldurile ja pankrotivõlgnikule. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud E M esitas 01.06.2020 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja ta on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Võlgnik palub välja kuulutada enda pankrot ning on palunud algatada enda suhtes ka kohustustest vabastamise menetluse. Viru Maakohtu 02.06.2020 kohtumäärusega võeti avaldus menetlusse, nimetati ajutine haldur ja anti haldurile tähtaeg võlgniku varade ja kohustuste ning võimaliku maksejõuetuse ja selle põhjuste kohta kohtule pankrotiseaduse (

) § 22 lg 5 sätestatud aruande esitamiseks. Ajutise halduri aruanne Pankrotihaldur esitas 22.06.2020 kohtule aruande. Esitatud aruande kohaselt võlgnik ei tööta, perekonnaseisult on abielus (abikaasa R M, isikukood: xxxx) ja abielu on sõlmitud xxxx. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnikul kaks järeltulijat M M (sünd. xxxx) ja R M (sünd. xxxx). Võlgniku ja tema abikaasa vahel on 18.12.2015 sõlmitud abieluvaraleping, mille kohaselt on abikaasade poolt abielu ajal omandatud M OÜ (registrikood xxxx), osakapitali suurusega 80 000 EEK (väärtus on lepingus määratud 5112 eurot) on võlgniku lahusvaraks. Lepingu sõlmimise hetkel kehtis abikaasade vahel varaühisuse varasuhe ja ka edaspidi jäi kehtima varaühisuse varasuhe. Võlgnikule kinnisvara ei kuulu ja võlgniku elukohana nimetatud kinnistu asukohaga xxxx omanikuks on kinnistusregistri andmetel M M ja kinnistule on seatud isiklik kasutusõigus võlgniku ja tema abikaasa kasuks. Eelnevalt kuulus kinnisasi M OÜ-le ja kinnistu on koormatud hüpoteekidega: IV jaos I järjekohal on hüpoteek M SA kasuks summas 100 000 eurot ja II järjekohale on kantud kohtulik hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks summas 121 108 eurot. Kinnistusraamatu andmete kohaselt võlgniku abikaasale R M kinnistuid ei kuulu ja eelnevalt tema nimel olnud kinnisasi registriosa nr xxxx on 2014 läinud M OÜ omandisse. Kinnisasi xxxx, registriosa nr xxxx, mis perioodil 2014 – 2019 oli M OÜ omandis, on 13.03.2019 läinud M OÜ omandisse. Nimetatud kinnistu III jaos on kehtiv hoonestusõigus tähtajaga 10 aastat M OÜ kasuks, mis on kinnistusraamatusse sisse kantud 22.01.2009. Käesolevaks ajaks on 10- aastane hoonestusõigus möödunud. Kinnisasja IV jakku on esimesele järjekohale kantud hüpoteek 2

(7)summas 92 000 eurot L kasuks ja II järjekohale kohtulik hüpoteek Eesti vabariigi kasuks summas 51 349,20 eurot. M OÜ, mille ainuosanik ja juhatuse liige oli võlgnik E M, on mõlemad kinnistud xxxx ja xxxx 13.03.2019 sõlmitud kinkelepingu alusel M M (xxxx kinnistu) ja M OÜ-le (registrikood: xxxx) (xxxx kinnistu). Mõlemad kingisaajad on võlgniku lähikondsed, M M on võlgniku tütar ja M OÜ osanik ja juhatuse liige on samuti M M. Seega on kingisaajateks võlgniku lähikondsed

§ 117lg 1 p 3 ja lg 2 p 5 alusel.

Kokkuvõtvalt ei ole käesoleval ajal võlgniku nimele kinnisvara registreeritud ja ühisomandis olevaid kinnistuid ei ole. Maanteeameti andmetel on võlgniku nimele registreeritud sõiduk xxxx (esmane registreering 1991 (alates 01.10.2014 registrikanne peatatud), mis on abikaasade ühisvaraks ja abieluvaralepinguga nimetatud vara jagatud ei ole. Sõidukil puudub kehtiv liikluskindlustus ja viimasest tehnoülevaatusest on möödunud

  1. aastat. Halduri hinnangul on sõiduk väärtusetu, isegi kui see pole käesolevaks ajaks utiliseeritud. Võlgnik on liiklusregistri andmetel märgitud 6 sõiduki kasutajaks, milliste sõidukite omanikeks on, kas M OÜ või M OÜ. Võlgniku abikaasale R M nimel sõidukeid registreeritud ei ole. Isiklikke tarbeesemeid pankrotivarasse ei arvata ja muud likviidset vara võlgnikul ei ole. Haldurile ei ole teada, kas võlgnikule kuulub väärtuslikumat vara, mille arvelt oleks võimalik pankrotimenetluses võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnikul on arvelduskonto nr xxxx Xxxx AS-is, mille saldo oli 12.06.2020 seisuga 0,62 eurot. Perioodil 02.06.2019 – 02.06.2020 on kontole toimunud üks laekumine, mille algselt on kohtutäitur arestinud, kuid siis võlgniku avalduse alusel tagastanud. Rahalised vahendid on välja võetud sularahas. Xxxx arvelduskontol nr xxxx tehingud perioodil 02.06.2019 – 02.06.2020 puudusid. Nimetatud arvelduskonto on suletud 08.07.
  2. AS Xxxx on võlgnikul avatud arvelduskontod nr xxxx ja xxxx, mõlema konto saldod on 0,00 eurot ja kogumishoiuste nr xxxx ja xxxx, saldod on 0,00 eurot. Xxxx andmetel omab võlgnik 190.416 Xxxx (II samba fond) osakut, väärtusega 336,31 eurot. Kohustusliku pensionikonto osakud ei ole käesoleval ajal pankrotimenetluses realiseeritavad. Teistes krediidiasutustes kehtivad lepingulised seosed puuduvad. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikule tulu deklareerinud viimati 2010 veebruaris I OÜ. Võlgnikul maksuvõlga ei ole. Ajutine haldur ei ole tuvastanud avalikest registritest võlgniku nõudeid kolmandate isikute vastu. Võlgnik ei ole pankrotiavalduses selliseid nõudeõigusi esitanud. Äriregistri andmetel on võlgnik seotud OÜ-ga M (registrikood: xxxx), milline äriühing on likvideerimisel ning 25.06.2019 on likvideerijaks nimetatud võlgnik. OÜ M ja M OÜ ühinesid 20.06.2019 ja OÜ M oli ühendav ühing. Pärast ühinemist on M OÜ äriregistrist kustutatud. Viis päeva pärast ühinemise lõpetamist esitati 25.06.2019 M OÜ osas lõpetamisotsus. M OÜ osakapitali suuruseks on 2500 eurot ja viimane majandusaasta aruanne on esitatud 31.12.
  3. Ajutine halduri hinnangul on M OÜ osa väärtusetu. Kuna võlgniku ja tema abikaasa vahel kehtib endiselt varaühisuse režiim, siis on võlgniku abikaasal R Mil kehtivad seosed M OÜ-ga (registrikood: xxxx), M OÜ-ga (registrikood: xxxx) ja T OÜ-ga (registrikood: xxxx). M OÜ-s oli R M juhatuse liige kuni 30.04.
  4. Osanikuks ja asutajaks on M M, kes on antud ajal ka juhatuse liige. M OÜ-s on R M osanik ja juhatuse liige. Osa on koormatud käsutamise keelumärkega kohtutäitur A K kasuks. M OÜ on asutatud 14.08.2019 ja osa nimiväärtusega 2500 eurot kuulub võlgniku ja tema abikaasa ühisvarasse. T OÜ-s omab R M osalust osamakse 3

(7)suurusega 2508 eurot. Osale on seatud vara käsutamise keelumärge kohtutäitur K M’i poolt. M OÜ osa nimiväärtusest moodustub võlgniku vara 1250 eurot Arvestades T OÜ osa nimiväärtust on võlgniku võimalik osa varast 1254 eurot. Äriühingute osad, mis moodustavad abikaasaga ühisvara, on eelduslikult vähelikviidsed, arvestades nimiväärtusi võib võrdse jagamise korral olla nende väärtus kokku 2504 eurot. Võlgnikul on kohustused alljärgnevate võlausaldajate ees: - E OÜ summas 5 924,60 eurot, millele lisandub jooksev viivis, kohtutäituri tasu ja kulud moodustavad lisaks 876 eurot. -Tsiviilasjas nr 2-18-732 Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2020 otsusega B AS kasuks võlgnikult solidaarselt M OÜ-lt (likvideerimisel) väljamõistetud võlgnevus 61 560 eurot. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku kohustus B AS ees 62 660 eurot (sh riigilõiv 1000 eurot), milline nõue võib suureneda menetluskulude võrra, sest menetluskulude osas lahendit teadaolevalt veel ei ole. Kuigi 61 560 eurot on solidaarne nõue M OÜ-ga, siis viimane on likvideerimisel ja vara puudumise tõttu pole äriühing võimeline oma kohustust täitma. Teadaolevalt on võlgniku vastu nõudeid summas 68 584,60 eurot (ei sisalda kohtutäituri tasu). Halduri hinnangul ületavad võlgniku kohustused vara. Ajutisel halduril puuduvad andmed võlgniku tulu kohta, sest võlgniku enda kinnitusel tal töötasuna sissetulek puudub. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku suhtes on välja kujunenud maksejõuetus, mis ei ole ajutise iseloomuga. Pankrotiavalduse kohaselt on maksejõuetuse põhjuseks käenduse andmine M OÜ (võlgnik oli äriühingu ainuosanik ja juhatuse liige), kes soovis ehitada loomafarmi. M OÜ on äriretistrist nüüdseks pärast M OÜ-ga ühinemist kustutatud. M OÜ on omakorda likvideerimisel ja sisuliselt varatu ning äriühing ei ole võimeline kohustusi täitma. Haldur tutvus võlgnikule kuulunud M OÜ tehingutega, millised teostati vahetult enne ühinemist. M OÜ jäi võlgniku lahusvaraks ja ainuomandisse 18.12.2015 sõlmitud abieluvara lepinguga. M OÜ viimane majandusaasta aruanne esitati 31.12.2016 ja bilansi kohaselt oli äriühing jätkusuutlik. Tuvastatavalt oli kahe jõustunud kohtulahendi põhjal äriühingult väljamõistetud rahalised kohustused (S OÜ, kohtulik kompromiss 2017 ja Tartu Maakohtu 05.04.2019 otsusega mõisteti E AS kasuks võlgnevus 16 560 eurot). Halduril puudub teave eelnimetatud kohustuste täitmise osas. Seevastu ei olnud M OÜ 20.06.2019 M OÜ-ga ühinemise ajal jätkusuutlik äriühing, sest M OÜ 2016 bilansi ja kasumiaruande kohaselt oli äriühingu müügitulu 2016. aastal 79 eurot (2017 ja 2018 majandusaasta aruanded puudusid). Koheselt M OÜ-ga ühinemise järel võttis võlgnik M OÜ ainuosanikuna vastu lõpetamisotsuse ja alustas äriühingu likvideerimismenetlust. Enne ühinemist so 13.03.2019 kinkis võlgnik aga M OÜ nimel äriühingule kuulunud kinnistud xxxx ja xxxx (kinnistute väärtus kokku 364 457,20 eurot, hinnatud samaväärselt kinnistuid koormavate pandiõiguste summaga) lähikondlastele. See, kas pandipidajatel on nõuded samas suurusjärgus tagatiste summadega ei ole ajutisele haldurile teada. Ajutise halduri hinnangul vähendas võlgnik oma tegevusega talle kuulunud äriühingu väärtust ja tegelikult ühendati M OÜ-ga üksnes M OÜ võlad. Äriühingute vahelised tehingud näitavad seda, et võlgnik muutis ennast teadvalt varatuks, olles eelnevalt teadlik tema vastu suunatud nõuetest, siis on tehingud tehtud kohustustest vabanemise eesmärgil. Haldurile ei ole teada, millises järgus on M OÜ likvideerimismenetlus ja Ametlikes Teadaannetes ei ole likvideerimisteadet. M OÜ on eelduslikult maksejõuetu ja likvideerijal tuleks esitada pankrotiavaldus juhul, kui likvideerimisbilansi kohaselt ühingu kohustused ületavad varasid. Võlgnikul esinevad alused vara tagasivõitmiseks OÜ-le M eriõigusjärglasena seoses M OÜ omandist väljaläinud kinnistute osas. Ajutine haldur asus seisukohale, et võlgnikul puudub teadaolevalt likviidne vara ja antud ajahetkel puudub ka sissetulek, mille arvelt rahuldada võlanõudeid. Võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. 4
(7)Kuna võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid, siis

§ 29

lg 1 ja lg 2 kohaselt kuuluks pankrotiavalduse menetlus lõpetamisele raugemise tõttu. Kui võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, siis

§ 171

lg 1¹ kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine

§ 171lõikes 2 toodud asjaolusid menetluse algatamata jätmiseks.

Ajutine haldur andis nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina ning palus mõista välja ajutise halduri tasu summas 859,20 eurot (sh käibemaks). 30.06.2020 kohtuistung Kohtuistungil jäi võlgnik avalduse juurde. Ajutise halduri tasu suurusele ja ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisele vastuväiteid ei olnud. Kohtumääruse põhjendused Kohus tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega, kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri seletused ning uurinud pankrotiasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 esimese lause kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnik ei tööta. M OÜ on võlgniku lahusvaraks (lepingujärgselt määratud väärtus 5112 eurot). Võlgniku nimel kinnisvara registreeritud ei ole. Tagasivõidetavaks varaks on kinnistud registriosa nr xxxx (xxxx) ja registriosa nr xxxx (xxxx), millise vara kinkis võlgnik 13.03.2019 sõlmitud kinkelepingu alusel M OÜ nimel lähikondlasele ehk oma tütrele M Mile (xxxx kinnistu M Mile, xxxx kinnistu M OÜ-le/osanik ja juhatuse liige on M M). Võlgnikul esinevad alused vara tagasivõitmiseks OÜ-le M eriõigusjärglasena seoses M OÜ omandist väljaläinud kinnistute osas. Võlgniku omandis on sõiduk xxxx (esmane registreering 1991, alates 01.10.2014 registrikanne peatatud, liikluskindlustus puudub ja tehnoülevaatusest on möödunud 10. aastat, väärtusetu), milline sõiduk on abikaasade ühisvaraks. Võlgniku varaks on M OÜ (likvideerimisel) osa, mille suuruseks on 2500 eurot. Tegemist on väärtusetu varaga, kuna äriühingul likviidne vara puudub. M OÜ osa nimiväärtusest moodustub võlgniku vara 1250 eurot. Osa on koormatud käsutamise keelumärkega kohtutäitur A K kasuks. Arvestades T OÜ osa nimiväärtust on võlgniku võimalik osa varast 1254 eurot. Osale on seatud vara käsutamise keelumärge kohtutäitur K Mi poolt. Äriühingute osad, mis moodustavad abikaasaga ühisvara, on eelduslikult vähelikviidsed, arvestades nimiväärtusi võib võrdse jagamise korral olla nende väärtus kokku 2504 eurot. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 68 584,60 euro ulatuses. Eeltoodu põhjal on tuvastatud, et võlgniku kohustused ületavad 100%-lt tema vara, siis käesolevas asjas puudub alus menetluse raugemisega lõpetamiseks, sest võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Vastavalt

§ 27

lg 5, vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alusel.

§ 171

lg 11 alusel, kui esineb sama seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine 5

(7)sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutine pankrotihaldur ega ka kohus ei ole

§ 171lõikes 2 toodud asjaolusid tuvastanud.

Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et E M on maksejõuetu, tema maksejõuetus on püsiva iseloomuga ning seetõttu kuulutab välja füüsilise isiku E M (isikukood: xxxx) pankroti. Võlgnikul ei ole vastuväiteid ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisele, mistõttu kohus nimetab E M pankrotimenetluses pankrotihalduriks Tiia Kalaus`e. Kohus määrab

§ 31

lg 6 alusel võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 18.08.2020 kell 12:00 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja saalis nr 2. Kohus selgitab, et üldkoosoleku aeg on määratud selliselt seetõttu, et kohtunik viibib alates 13.07.-14.08.20 korralisel puhkusel. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 35

sätestatust pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara; läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; peatub võlgniku vastu suunatud haldusakti vaidlustamise tähtaja arvestamine; järgnevad muud käesolevas seaduses ettenähtud tagajärjed. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

§ 91

lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Kohus ei ole võlgnikule andnud luba olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Menetluskulud (ajutise halduri tasu)

§ 150

lg 1 p 1, p 2 ja p 5 ning lg 2, pankrotimenetluse kulud on menetluskulud, ajutise halduri tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 859,20 eurot (sh käibemaks).

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv 6

(7)aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (

§ 23lg 3).

Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse pankrotihalduri tasu määramiseks. Haldur on teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks E M pankrotiavalduse menetluses ajutise haldurina tööd 10,25 tundi ja teinud kulutusi (lisatud on ajutises pankrotimenetluses tehtud tööde ja kulutuste arvestus). Kohus mõistab võlgniku pankrotivarast välja halduri tasu summas 859,20 eurot (sh käibemaks), mis kanda CiviLex OÜ (registrikood: 12088721) arvelduskontole nr xxxx Xxxx AS-is.

§ 31lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.