← Eesti

2-19-5174/28

Obsah (7)§ 637§ 633§ 652§ 639§ 168§ 150§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-19-5174 Määruse tegemise aeg ja koht 11.03.2020, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu ja Mati Maksing Tsiviilasi Tallin

§ 637

lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga. 12. Maakohus tuvastas, et hageja on kinnisasja omanik ja kostja kasutab hagejale kuuluvat eluruumi. Seega saanuks hagi rahuldamata jätta üksnes siis, kui kostjal oleks kinnisasja valdamiseks õiguslik alus (asjaõigusseaduse § 80 lg 1). Maakohus andis kostjale võimaluse tõendada õiguslikku alust eluruumi kasutamiseks. Kostja seda ei teinud. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus jättis ebaõigesti arvestamata tema väitega, et hageja lubas tal heas usus eluruumi kasutada ja seetõttu oli hageja tegevus vastuolus hea usu põhimõttega. Maakohus hindas kõiki kostja väiteid. Kostja pidi esitama kõik oma sisulised vastuväited hagile maakohtu menetluses. Väitele, et kostjal oli hagejaga sõlmitud suuline eluruumi üürileping, tugineb kostja esmakordselt apellatsioonkaebuses. Tegemist on seega kostja poolt esile toodud uue asjaoluga

§ 633

lg 5 mõttes, mida ringkonnakohus saab kaebuse lahendamisel arvestada ainult erandlikel juhtudel, mille esinemist pidi kostja apellatsioonkaebuses

§ 652

lg 4 kohaselt põhjendama (vt nt Riigikohtu 04.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-11, p 17; 13.04.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11, p 13). Apellatsioonkaebus nimetatud põhjendust ei sisalda. Ringkonnakohtu arvates ei ole tegemist uue asjaoluga, mis sai kostjale teatavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus või mida ei saanud esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. 3

(4)
  1. Ringkonnakohus hindas kaebuse väiteid ja vastas neile. Kaebust ei saaks sisuliselt rahuldada. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad kostjal kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, sest perspektiivitu kaebuse puhul ei toimetata seda teisele poolele kätte.
  2. Kostja õigusi ei piiratud võrreldes sellega, kui kaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega jätnud selle rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust, vastas kostja väidetele ja koostas sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Kostjale on tagatud ka kaebeõigus käesolevale määrusele. 15.

§ 639

lg 1 ja

§ 168

lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kohus keeldus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ega edastatud seda hagejale vastamiseks, mistõttu ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata. 16. Seoses apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisega on apellandil (kostjal) õigus

§ 150

lg 1 p 2 järgi taotleda kohtult apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. 17.

§ 638lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.