Obsah (4)

§ 175§ 238§ 432§ 426

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. mai 2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-7031 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Irina Palmsal

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista Valeri Kutuzovilt menetluskuluna kaitsjatasu 243,60 (kakssada nelikümmend kolm eurot ja 60 senti) eurot riigituludesse vandeadvokaadi abi Dmitri Koroljovi poolt osutatud õigusabi eest. Valeri Kutuzovil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700047449 ning selgitus: „Valeri Kutuzov, 1-19-7031, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline 2 nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.04.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Valeri Kutuzovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 01.10.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-7031 tunnistati Valeri Kutuzov süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 238lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja Valeri Kutuzovit karistati vangistusega 8 kuud. Kar

S § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 26.10.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 5 kuud ja 26 päeva vangistust, võrra ning Valeri Kutuzovile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise tähtaega arvestatakse alates 01.10.

1. Iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud 8 korral. 2015.a on teda karistatud narkootikumide suures koguses käitlemise eest. Kaks viimast kuritegu on võõra vallasasja ebaseaduslik omastamine. Mõlema kuriteo puhul oli varaline kahju ligi 300 eurot. Isik tegutses impulsiivselt. Narkokuriteo puhul oli tegutsemine pigem etteplaneeritud. Kuritegude toimepanemise ajenditeks ja soodusteguriteks olid sõltuvusprobleemid ja probleemide lahendamise oskuse puudulikkus, riskiv ja hoolimatu elustiil. Kuritegudes näeb kinnipeetav enda süüd. Alkoholi hakkas isik tarvitama 15-aastaselt, millest algasid ka probleemid politseiga. Vangistuses on kinnipeetav alates 03.10.2019 vormistatud tööle koristaja ametikohale ning alates 27.01.2020 on ta hõivatud tööga toidujagaja ametikohal. Ta on läbinud Värava programmi sõltuvuse mooduli, kus osales aktiivselt, analüüsis oma käitumist ja sõltuvusainete tarvitamist. Praegu on isik motiveeritud loobuma alkoholi ja uimastite tarvitamisest. Alates 07.10.2019 osaleb ta eesti keele A2-taseme kursustel. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 7 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 6 kuud vangistust. Enne vangistust elas kinnipeetav koos oma venna J K xxxx. Tegemist oli ühiselamuga, kus vennad elasid viimased poolteist aastat. Kehtivat sissekirjutust rahvastikuregistri andmetel isikul ei ole. Isikul on elamisloakaart kehtivusega kuni 05.10.
2. Vabanemisjärgne elukoht on kinnipeetaval aadressil xxxx (Xxxx). Kriminaalhooldusametnik helistas Xxxx omanikule, kes oli nõus kinnipeetava sinna elama võtma. Vestlusest ühiselamu juhataja I K ja administraatori G T selgus, et nad garanteerivad elukoha kinnipeetavale tema ennetähtaegsel vabanemisel. Toad ühiselamus on suurusega 22,9 m2 ja 30,6 m
3. Kinnipeetavale on pakkuda tuba 30,6 m
4. Kui kinnipeetav on pensionär, peab ta tasuma iga kuu 120 eurot ja kui mitte, siis tasub kommunaalkulud linnavalitsus ning ta saab 150 eurot kuus toimetulekutoetust, kuid ainult juhul, kui tal ei ole kinnisvara. Majas on olemas elamiseks kõik vajalikud tingimused. 3 Vähehaaval tehakse tubades remonti. Kinnipeetav lõpetas xxxx, misjärel xxxx. Riigikeele tase on isikul A1, kuid käesoleval ajal kordab ta juba eelnevalt läbitud riigikeele kursust A2tasemel. Xxxx omandas isik müürsepa, puusepa ja betoneerija eriala
5. aastal ning puidutöötlemise puusepa eriala
6. aastal. Enesetäiendamisse suhtub kinnipeetav positiivselt, näidates üles initsiatiivi oma aja kasulikuks sisustamiseks vanglas. Enne vangistust töötas isik enda sõnul ehitustöödel xxxx, mitteametlikult. Varasemalt on tal hinnatud töövõimetus xxxx, vanglas on ta hinnatud töövõimeliseks. Kinnipeetaval on tööalane kogemus koristajana, ehitustel juhutöödel lihttöölisena. Sissetulekuks oli pension ja isiklik töötasu. Suurema osa oma sissetulekust kulutas isik narkootikumide ostmisele. Kinnipeetaval puudub kindel vabanemisjärgne töökoht. Ta edastas vanglale garantiikirja, millega ettevõte P SIA tagab kinnipeetavale töökoha vabanemisel, kuid kriminaalhooldusametnikul ei õnnestunud ühendust saada juhatuse liikmega ja kontrollida infot. Kinnipeetava sõnul on tegemist Läti firmaga, millel on filiaalid Eestis. Vabanemisfondis on isikul 210 eurot ja rahalisi nõudeid on 4842 euro ulatuses. Kinnipeetava isa on surnud, ema I P elab xxxx. Toetavad suhted on isikul õe A, kes elab xxxx ja vennaga, kes on samuti kriminaalkorras karistatud. Lisaks suhtleb kinnipeetav enda sõnul tütre A K, kes on praeguseks xxxx. Rahavastikuregistri andmetel ei ole isiku nimel lapsi. Eelnevalt on kinnipeetav pannud kuriteo toime koos vennaga. Isiku suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega suhtleb väga tihedalt. Enda sõnul ei ole ta mõjutatav, kuid on toime pannud kuritegusid grupis. Isiku senine käitumine ja karistused viitavad riskivale, hoolimatule ning teisi ärakasutavale elustiilile. Varasemalt on isik läbinud sotsiaalsete oskuste arendamise programmi, samuti on läbitud vestlused suhete teemal. Viimasel ajal tarvitas kinnipeetav alkoholi mõõdukalt. Viimase kuriteo pani isik süüdistusakti kohaselt toime alkoholijoobes. Alkoholisõltuvust ei ole diagnoositud. Viru Vanglas on isik korduvalt läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning selle jätkutegevused. Käesoleva vangistuse jooksul on läbitud sotsiaalprogramm Värav, kus käsitleti alkoholi teemat. Kinnipeetav süstis amfetamiini, alustas narkootikumide tarvitamist 15-aastaselt. Ta on proovinud heroiini, mis talle ei sobinud. Peale teist vangistust asus isik jälle amfetamiini tarvitama. Isik ise on motiveeritud tegelema sõltuvusega. Viru Vanglas on diagnoositud narkosõltuvus. Psühhiaatri hinnangul, seoses kognitiivse defitsiidiga, ei ole narkorehabilitatsioon näidustatud, küll aga sobivad muud võimetekohased programmid. Vangistuses on isik läbinud OÜ Corrigo taasühiskonnastavad tegevused. Kuriteod on seotud narkootikumidega. Isikul on diagnoositud krooniline haigus ja intellektipuue. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel sobivad isikule programmid toimetuleku tõhustamiseks. Kinnipeetav vajab juhendamist sotsiaalsete probleemide lahendamiseks. Isiku käitumine on impulsiivne, nõrgad on oma tegevuse tagajärgede mõistmise, toimetuleku ja probleemide lahendamise oskus. Kinnipeetav on oma sõnade järgi motiveeritud elustiili muutma, kuid tema käitumine ei kinnita seda. Isikul ei ole probleeme teiste kinnipeetavatega ja ametnikega suhtlemisel. Mõnikord võib ta olla pealetükkiv oma soovidega. Analüüsivad vestlused kriminaalse mõtteviisiga isikute mõjust käitumisele ja seosest kuritegevusega ning riskivast ja hoolimatust elustiilist ning hoiakutest, probleemide lahendamise oskusest on läbitud. Isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Katseajal on ta pannud toime uued kuriteod. Ametnike suhtes on isik salliv, teeb koostööd ja on viisakas. Kinnipeetav on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, pannud katseajal toime uue kuriteo. Ta on motiveeritud elama seaduskuulekalt, kuid siiani väljendub soov vaid sõnades. Käitumine vanglas on hea. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 77%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 59%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset 4 ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele antud hinnangut ei toeta vangla Valeri Kutuzovi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Valeri Kutuzovi tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistuse osa, s.o kuni 27.11.2020 ning kohustada teda katseajal täitma lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p-des 2,21,4,7 sätestatud kohustusi. Valeri Kutuzov kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on nõus vabanema ka elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametnik kirjutas tööandjale e-kirja. Tema helistas ka oma tööandjale ja talle öeldi, et kõik on korras ja nad võtavad ta tööle. Helistades kriminaalhooldusametnik ei saanud tööandjat kätte. Seoses karantiiniga nad ei ole töötanud, nüüd taastavad töö ja võtavad ta tööle. Eestis on neil mitu filiaali. Ta hakkab tööle xxxx ja xxxx. Kuhu kriminaalhooldusametnik ta tööle lubab, sinna ta läheb. Emaga ta suhtleb. Ta on nõus ja valmis läbima sotsiaalprogramme, tegema enda kulul vereanalüüsid tuvastamaks alkoholi tarvitamist ning esitama vereanalüüsi tulemused kriminaalhooldusametnikule. Ta on nõus ja valmis osalema alkoholi tarvitamise häire uuringus. Ta ei hakka midagi tarvitama. Vangla märkis iseloomustuses, et ta suhtleb kriminaaltaustaga isikutega, kuid see oli tema lihane vend. Nüüd nad enam ei suhtle omavahel, sest tal on oma perekond. Ta isegi selleks, et vältida seda suhtlemist, valis elamiseks teise linna. Ta hakkab nüüd elama xxxx. Ta palub kohtul uskuda teda ja anda võimalus vabaneda enne tähtaega. Abiprokurör Tiina Viru on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

§ 432

lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Valeri Kutuzovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Valeri Kutuzovi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja vandeadvokaadi abi Dmitri Koroljov esitas kohtule oma seisukoha kirjalikult ning taotles Valeri Kutuzovi tingimisi enne tähtaega vabastamist ja menetluskulude jätmist Eesti Vabariigi kanda. Kaitsja peamised vabastamist toetavad argumendid on lühidalt järgnevad. Süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamiseks eelduseks on tema edasine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Süüdlase vastavust nendele tingimustele peab näitama tema käitumine vanglas karistuse kandmise ajal. Süüdlase suhtes ei ole vangistuse kandmise ajal (seisuga

1. mai 2020.a) ühtegi distsiplinaarmenetlust algatatud ega distsiplinaarkaristust määratud. Seega on süüdlane reaalse vangistuse kandmisel käitunud õiguskuulekalt. Süüdlane on individuaalses täitmiskavas määratud eesmärgid täies ulatuses saavutanud, individuaalse täitmiskavaga ettenähtud tegevused täitnud ning seda enne vangistuse lõpptähtaja saabumist. Seega on (oli) süüdlane reaalse vangistuse kandmise ajal kogu aeg tööga hõivatud. Ka vangla viitab süüdlase iseloomustuses sellele, et süüdlane on omandanud ja säilitab tööharjumuse. Lisaks eeltoodule on süüdlane leidnud vabanemisjärgse töökoha ning on andnud nõusoleku alluda KarS § 75 lg 2 p-s 4 sätestatud käitumiskontrolli meetmele. Vangistuses viibimise ajal on süüdlane läbinud Värava programmi sõltuvuse mooduli. Seejuures osales süüdlane programmis aktiivselt, analüüsis oma käitumist ning sõltuvusainete tarvitamist. Programmis osalemise tulemusena on süüdlane motiveeritud loobuma alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisest ning tunneb sellega seotud riske. Süüdlane on korduvalt läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ning Eluviisitreeningu jätkutegevused. Nimetatud programmide läbimise näol on tegemist uue 5 süüteo toimepanemise riski vähendavate tegevustega, mida on süüdlane edukalt läbinud. Lisaks on süüdlane andnud nõusoleku alluda KarS § 75 lg 2 p-des 2-21 sätestatud käitumiskontrolli meetmetele. Süüdlane käib alates
2. oktoobrist 2019 eesti keele A2-taseme kursustel. Vangla kinnituse kohaselt suhtub süüdlane enesetäiendamisse positiivselt ning näitab üles initsiatiivi oma aja kasulikuks sisustamiseks. Vangla asus kinnipeetava iseloomustuses seisukohale, et süüdlasel probleeme teiste kinnipeetavatega ja vanglaametnikega suhtlemisel ei esine. Vanglaametnike suhtes on süüdlane vangla kinnitusel salliv ja viisakas, teeb koostööd. Süüdlasel on olemas vabanemisjärgne elukoht, mis asub xxxx. Tegemist on Xxxx hallatava ühiselamuga. Vangla psühhiaater on (meditsiinilisi eriteadmisi kasutades) leidnud, et kognitiivse defitsiidi tõttu ei ole süüdlasele narkorehabilitatsioon näidustatud, kuid süüdlasele sobivad muud võimetekohased programmid. Vangistuses on süüdlane osalenud mitmes sõltuvusest vabanemist puudutavas sotsiaalprogrammis, nt Eluviisitreening, Eluviisitreeningu jätkutegevused, sotsiaalprogramm Värav, OÜ Corrigo taasühiskonnastavad tegevused. Süüdlast saavad tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise korral (vaimselt) toetada tema lähedased isikud, kelleks on tema alaealine tütar ja tütre ema, kuigi nad ei ela ega kavatse koos elada. Süüdlane on edastanud vanglale garantiikirja, milles ettevõtja S (SIA) "P" garanteerib süüdlasele töökohta. Määratud kaitsjal on õnnestunud võtta ettevõtja juhatuse liikmega ühendust ning kontrollida vastavasisulist infot. Telefonivestluse käigus ettevõtja juhatuse liige kinnitas, et ettevõtja SIA P on võimeline tagama süüdlasele töökoha Eestis. Töö sisuks on peamiselt santehniliste tööde teostamine. Enne reaalse vangistuse kandma asumist asus süüdlase huvide kese xxxx. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral asub süüdlane elama xxxx. Seega on endiste kuritegelike sidemete taastekkimise oht eeldatavasti madalam võrreldes olukorraga, kui süüdlane asuks elama xxxx. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja kaitsja poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Valeri Kutuzov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, kuigi tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, sest ta kannab liitkaristust teise astme kuritegude eest ning ta on käesolevaks ajaks ära kandnud talle mõistetud 1 aasta 1 kuu 26 päeva pikkusest vangistusest rohkem kui poole. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 3 kehtivat kriminaalkaristust, sealjuures kahel viimasel korral on teda karistatud KarS § 201 lg 2 p 1 järgi. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Väärib märkimist, et eelmise, s.o Viru Maakohtu 26.10.2018 otsusega asendati Valeri Kutuzovile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, kuid Viru Maakohtu 15.08.2019 määrusega üldkasuliku töö kohaldamine tühistati ja Valeri Kutuzovile mõistetud karistus 8 kuud vangistust pöörati täitmisele, sest isik hoidis kõrvale ÜKT sooritamisest ning rikkus KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõuet. Käesoleva kuriteo on Valeri Kutuzov pannud toime pärast eelmise kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist. Iseloomustusest nähtuvalt on isikul diagnoositud narkosõltuvus. Nagu kaitsja märkis, võib positiivseks pidada seda, et ta on vangistuses läbinud Värav programmi, 6 Eluviisitreeningu ja selle jätkutegevused ning osalenud OÜ Corrigo taasühiskonnastavates tegevustes, millest nähtub motivatsioon tegeleda sõltuvusega, kuid ei saa järeldada sõltuvusest vabanemist ning seda, et ta vabanemisel suudab hoiduda narkootikumide tarvitamisest. Eriti arvestades, et Viru Maakohtu 15.08.2019 määruse kohaselt: „Kutuzovi selgitustest nähtub, et ta ei ole teinud mingeid reaalseid jõupingutusi selleks, et loobuda narkootikumide tarvitamisest“. Positiivne on see, et süüdimõistetu on vangistuses olnud hõivatud tööga koristajana ja toidujagajana, säilitades sellega tööharjumuse. Samuti see, et vabanemisel on tal olemas töökoht Läti firmas P SIA, mis tagab talle regulaarse sissetuleku. Samas märgib kohus, et enne vangistust oli isiku sissetulekuks pension ja isiklik töötasu, seega vähemalt pensioni näol oli tal ka enne olemas regulaarne sissetulek. Iseloomustusest nähtub, et suurema osa oma sissetulekust kulutas ta narkootikumide ostmisele. Narkootikumide tarvitamise jätkamine vabaduses võib seega mõjutada isiku materiaalset toimetulekut ning on uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Lisaks mõjutab isiku materiaalset toimetulekut ka see, et tal on tasumata rahalisi nõudeid 4842 euro ulatuses. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta ka seda, et kuigi isikul ei ole diagnoositud alkoholisõltuvust, võib ka alkoholi tarvitamine vabanemisel saada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks, kuna viimase kuriteo pani isik toime alkoholijoobes. Positiivsena võib veel välja tuua, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul, ta on osalenud riigikeele A2 taseme õppes ning suhtub positiivselt enesetäiendamisse. Samuti selle, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht aadressil xxxx asuvas ühiselamus. Kohtu hinnangul aga ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Käesolevalt puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemine ning sellega kaasnev käitumiskontrollile allutamine on piisav selleks, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt ning et kinnipeetav on sel korral motiveeritud käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid täitma. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud Valeri Kutuzovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja vandeadvokaadi abi Dmitri Koroljov, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 340,80 eurot. Kohus leiab, et kaitsja poolt taotletav tasu süüdimõistetu kaitsmise eest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamise menetluses on ebamõistlikult suur. Tasutaotluse kohaselt kaitsja kujundas seisukohta ning tegi ettevalmistusi kohtuistungiks 03.05.2020 kell 06.30-08.30 ning taotleb selle eest tasu summas 81 eurot, millele lisandub käibemaks ja 04.05.2020 kell 07.00-08.00 ning taotleb selle eest tasu summas 54 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et tegemist on siiski ühe toiminguga, kuigi kaitsja on seda teinud kahel päeval, ning Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 6 lg 1 kohaselt on määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtueelses menetluses 27 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 81 euro ühe toimingu kohta. Seega tuleb kaitsjale seisukoha kujundamise ning kohtuistungiks ettevalmistamise eest määrata tasu 81 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus märgib, et kaitsja on koostanud väga põhjaliku kirjaliku seisukoha (12 lk), kuid leiab, et seal sisaldub ka palju ebavajalikku, nagu nt senise menetluskäigu lahti kirjutamine, tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsete eelduste kontrollimine, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise statistika kirjeldamine, katseaja ning käitumiskontrolli määramist sätestatavate paragrahvide selgitamine jms. Ka seetõttu leiab kohus, et seisukoha kujundamise eest taotletavat tasu tuleb vähendada ning see ei tohiks ületada 81 eurot. Lisaks on kaitsja tasutaotluses märkinud kriminaalasja 7 materjalidega tutvumiseks kulunud ajaks 60 minutit ning taotleb selle eest tasu summas 54 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et kriminaalasja materjalide hulk ei ole niivõrd suur (kinnipeetava iseloomustus 3 lehel, individuaalne täitmiskava 3 lehel, prokuröri arvamus 2 lausega, kohtuotsuse resolutiivosa 2 lehel) ning mõistlik tasu materjalidega tutvumise eest oleks 30 minuti eest summas 27 eurot, millele lisandub käibemaks. Eeltoodust tulenevalt kuulub kaitsjale hüvitamisele tasu summas 203 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 243,60 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76;

§ 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 22.06.2020 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu

1. mai
2. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 25.05.2020 kohtumäärus 1-19-7031 jõustus
3. juulil 2020 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.