Obsah (13)

§ 438§ 5§ 230§ 122§ 132§ 173§ 162§ 174§ 477§ 175§ 138§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Nele Atonen Otsuse tegemise aeg ja koht 29.04.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-3079 Tsiviilasi Swedbank AS hagi

§ 438

lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 5

lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama.

1. Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: 13.1 26.01.2015 sõlmisid hageja ja võlgnik laenulepingu nr 15-092320-JK. Hageja andis võlgnikule laenu 300 000 eurot intressiga 4% aastas ja viivisega 0,15% (I kd tl 16-19); 13.2 08.08.2016 edastas hageja kostjale lepingu kohustuse täitmise nõude ja teate laenulepingu ülesütlemise kohta, kui võlgnik kohustust tähtaegselt ei täida (I kd tl 20). Teade on kätte toimetatud 15.08.2016 (I kd tl 20 pöördel); 13.3 24.10.2014 sõlmisid Swedbank Liising AS ja võlgnik faktooringulepingu nr
2. Faktooringulimiidiks leppisid pooled kokki 600 000 eurot intressiga 6 kuu EURIBOR + 3% (I kd tl 23-30); 13.4 24.10.2014 sõlmisid Swedbank Liising AS ja võlgnik faktooringulepingu lisa
3. Lisas 1 märgiti ostjaks mh Runsven AB ning ostja riskilimiidiks 500 000 eurot (I kd tl 24); 13.5 19.12.2014 sõlmisid Swedbank Liising AS ja võlgnik faktooringulepingu lisa nr
4. Lisaga 4 muudeti faktooringulimiiti 1 500 000 eurot ning ostja Runsven AB riskilimiiti 1 400 000 eurot (I kd tl 31-32); 3 13.6 15.01.2015 sõlmisid Swedbank Liising AS ja võlgnik faktooringulepingu lisa nr
5. Lisaga 5 muudeti faktooringulepingu eritingimusi (I kd tl 33-34); 13.7 22.12.2015 sõlmisid Swedbank Liising AS ja võlgnik faktooringulepingu lisa nr
6. Lisaga 6 muudeti faktooringulimiiti 1 000 000 eurot ning märgiti ostjaks Bergendhal Food AB riskilimiidiga 200 000 eurot, Horisont Enterprise Ltd OY riskilimiidiga 200 000 eurot ning muudeti ostja Runsven AB riskilimiiti 1 000 000 eurot (I kd tl 35, 39-40); 13.8 16.06.2016 sõlmisid Swedbank Liising AS ja võlgnik faktooringulepingu lisa nr
7. Lisaga nr 8 märgiti ostjaks Bemax AS riskilimiidiga 50 000 eurot (I kd tl 41-42); 13.9 Hageja saatis võlgnikule tagasiloovutamise teatised 27.05.2016, 07.06.2016, 31.08.2016, 09.11.2016, 28.06.
8. Võlgnikul on tasumata ostjate Bemax AS, Bergendhal Food AB, Horisont Enterprise Ltd OY ja Runsven AB arved 383 383,48 eurot (I kd tl 43-105, 123-126); 13.10 23.09.2014 sõlmisid hageja ja võlgnik hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu hüpoteegisummaga 156 000 eurot. Hüpoteek seati kinnistule xxxx asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx). Hüpoteek tagas kõiki hüpoteegipidaja nõudeid võlgniku vastu (I kd tl 107-112); 13.11 26.10.2015 sõlmisid hageja ja võlgnik ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu hüpoteegisummaga 220 000 eurot. Hüpoteek seati korteriomanditele asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx) ja xxxx (registriosa nr xxxx). Hüpoteek tagas kõiki hüpoteegipidaja nõudeid võlgniku vastu (I kd tl 113-117); 13.12 15.01.2016 sõlmisid hageja ja võlgnik ühishüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu, millega kaasati tagatavate nõuete alla Swedbank Liising AS võlaõiguslikest lepingutest tulenevad nõuded võlgniku vastu (I kd tl 118-122); 13.13 21.04.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-16-17945 kuulutas Harju Maakohus välja võlgniku pankroti; 13.14 26.01.2018 toimus võlgniku võlausaldajate üldkoosolek (I kd tl 5-13); 13.15 Hageja esitas võlgniku pankrotimenetluses nõude 356 982,74 eurot. Nõudele esitas vastuväite kostja 116 982,70 euro osas. Hageja nõuet tunnustati 240 000 eurot I järgu nõudena; 13.16 Swedbank Liising AS esitas võlgniku pankrotimenetluses nõude 389 821,46 eurot. Nõudele esitas vastuväite kostja 325 861,04 euro osas. Swedbank Liising AS nõuet tunnustati 63 960,46 eurot I järgu nõudena; 13.17 Swedbank Liising AS loovutas oma nõude hagejale 22.02.2018 (I kd tl 14-15).
9. Pankrotiseadus (edaspidi PankrS) § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata.
10. PankrS § 107 kohaselt nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. PankrS § 153 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt on pandiga tunnustatud nõuded esimese rahuldamisjärgu nõuded ning muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded on teise rahuldamisjärgu nõuded.
11. PankrS § 106 viimase lause järgi hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hagi on esitatud kohtule 26.02.2018 ehk tähtaegselt. Edasi tuvastab kohus, kas kostja vastuväited hageja nõudele on sisuliselt põhjendatud. Laenuleping 4
12. Hageja palub tunnustada laenulepingust nr 15-092320-JK nõuet summas 116 982,70 eurot OÜ Nap Konsult (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 järgu nõudena. Nõude tunnustamise hagi esitamisel peab hageja tõendama oma nõude aluseks olevaid asjaolusid ja põhistama nõude olemasolu.
13. Hageja väitel pankroti väljakuulutamise seisuga moodustasid nõuded 356 982,74 eurot, millest: • • • 250 000 eurot moodustab tagastamata laenusumma; 5066,30 tasumata intress laenu kasutamise eest; 101 916,44 eurot viivis (perioodil 01.06.2016-24.04.2017).
14. Kuna kostja on esitanud nõudele vastuväite 116 982,70 euro osas ja tunnustatud on nõuet 240 000 eurot osas, siis palub hageja käesoleval juhul tunnustada laenulepingust tulenevat nõuet 116 982,70 eurot I järgu nõudena.
15. Kostja ei ole kohtumenetluses esitanud ühtegi vastuväidet hageja laenulepingust tulenevale nõudele.
16. Võlaõigusseadus (VÕS) § 396 lg 1 alusel laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Lõige 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
17. jaanuari ja
18. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
19. Kohus on eelnevalt tuvastanud ning puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid laenulepingu, mille alusel võlgnik sai laenu 300 000 eurot intressiga 4% aastas ja viivis 0,15% päevas. Kohus on tuvastanud, et võlgnikul jäi pankroti välja kuulutamise seisuga tasumata põhivõlgnevus 250 000 eurot, intress 5066,30 eurot ja viivis perioodi 01.06.2016 – 24.04.2017 eest 101 916,44 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis välistaks hageja nõude võlgniku vastu. Kohus on täitnud oma selgituskohustust 29.11.
21. Eeltoodust tulenevalt kohus tunnustab Nap Konsult OÜ (pankrotis) panrotimenetluses hageja laenulepingust tulenevat nõuet 116 982,70 eurot pandiga tagatud nõudena (pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 1). Faktooringuleping
22. Hageja palub tunnustada faktooringulepingust nr 214077 nõuet summas 325 861,04 eurot OÜ Nap Konsult (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 järgu nõudena. Nõude 5 tunnustamise hagi esitamisel peab hageja tõendama oma nõude aluseks olevaid asjaolusid ja põhistama nõude olemasolu.
23. Hageja väitel pankroti väljakuulutamise seisuga moodustasid faktooringulepingust tulenevad nõuded 424 738 eurot, mis tulenevad tasumata arvetest ja müüja vastu esitatud nõuetest summas 383 383,50 eurot. Tasumata arved, mille ostjaks on Bemax AS, Bergendhal Food AB, Horisont Enterprise Ltd OY ja Runsven AB on 383 383,48 eurot ja intress seisuga 08.10.2016 38 540,12 eurot, mida on pankrotimenetluses vähendatud summani 6437,98 eurot.
24. Kuna kostja on esitanud nõudele vastuväite 325 861,04 euro osas ja tunnustatud on nõuet 63 960,46 eurot osas, siis palub hageja käesoleval juhul tunnustada laenulepingust tulenevat nõuet 325 861,04 eurot I järgu nõudena.
25. VÕS § 256 p 1 kohaselt faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. Riigikohus on oma 13.05.2008 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-34-08 leidnud, et VÕS § 256 ei keela pooltel leppida kokku selles, et juhul, kui faktooringuvõlgnik viivitab faktoorile maksete tasumisega, on klient kohustatud faktoori nõudmisel rahalise nõude tagasi ostma. Kuna faktooringulepingut reguleerivad VÕS §-d 256-258 ei sätesta nõude tagasiostu tingimusi, kohalduvad lisaks tagasiostuõigusega müügilepingu sätted (VÕS §-d 238-243). Riigikohus on leidnud, et seega võivad pooled faktooringulepingus olla kokku leppinud tingimuslikus müügilepingus, st müüjapoolse tagasiostukohustuse tekkimises ostja poolt vastava sisuga tahteavalduse tegemisel. VÕS § 238 lg 1 ja 2 kohaselt võivad lepingupooled müügilepinguga või hiljem kokku leppida, et müüjal on asja tagasiostuõigus (tagasiostuõigusega müügileping). Tagasiostuõigusega müügilepingu puhul loetakse asi müüja poolt tagasi ostetuks müüja poolt avalduse tegemisega ostjale.
26. Kohus on eelnevalt tuvastanud ning puudub vaidlus, et võlgnik ja Swedbank Liising AS on sõlminud faktooringulepingu ja selle lisad. Hageja on tõendanud, et ostjatel Bemax AS, Bergendhal Food AB, Horisont Enterprise Ltd OY ja Runsven AB on tasumata arved 383 383,48 eurot. Hageja on tõendanud, et Swedbank Liising on esitanud võlgnikule tagasiostu. Võlgnik kohustus tasuma faktoorile nõude kolme päeva jooksul alates tagasiostukohustuse teate kättesaamisest (üldtingimuste p 13.1 (I kd tl 38)). Hageja on tõendanud, et Swedbank Liising AS loovutas nõude hagejale 22.02.
27. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et nõue on võlgniku poolt tasutud või väiteid ja tõendeid, mis välistaks hageja nõude kostja vastu. Kostja esitatud väited ja tõendid (I kd tl 161-167, II kd tl 1-22) on asjakohatud ja ei puutu käesolevasse vaidlusesse. Kostja ei ole selgitanud, mida kostja kohtule esitatud tõenditega tõendada soovib. Võlgniku ja ostjate vahelised vaidlused ei puutu käesolevasse vaidlusesse. Samuti jäävad käesoleva vaidluse seisukohalt selgusetuks kostja väited seoses korteriomandite müügiga ja kindlustusega. Kohus on täitnud oma selgituskohustust 29.11.
29. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude ja tunnustab Nap Konsult OÜ (pankrotis) panrotimenetluses hageja faktooringulepingust tulenevat nõuet 325 861,04 eurot pandiga tagatud nõudena (pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 1) Tsiviilasja hinna määramine
30. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind.

§ 132

lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot, kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 ei ole ett nähtud teisiti.

§ 132

lg 4 p 9 kohaselt hagihinna tähenduses loetakse mittevaralise pankrotimenetluses nõude tunnustamise nõue. Seega on tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. Menetluskulude jaotus 6 31.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 32.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.. 33.

§ 174

lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 34.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

35. Hageja menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv 300 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis kuulub kostjalt välja mõistmisele. 36.

§ 177

lg 4 järgi kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 37.

§ 178

lg 2 järgi menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik 7