Obsah (8)

§ 162§ 436§ 651§ 657§ 175§ 217§ 174§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 19.12.2019, Tallinn Tsiviilasj

) § 178 lõige 4). Edasikaebamise kord ja tähtajad 2 Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja maakohtu otsus

1. 16.10.2018 esitas hageja maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 2505.93 euro saamiseks. Kohus tegi 31.10.2018 makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada, mistõttu läks nõue üle hagimenetlusse.
2. 17.01.2019 esitas hageja kohtule hagi, milles palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 2000 eurot, intressi 173.37 eurot, lepingu haldustasu 4.50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 195 eurot ja viivise alates hagi esitamisest seadusjärgses määras kuni põhinõude täitmiseni. Coop Finants AS ja kostja sõlmisid 25.09.2017 laenulepingu, mille alusel kostja sai laenu 2000 eurot, mille kohustus tagastama vastavalt maksegraafikule. Kostja ei tasunud ühtegi osamakset. Coop Finants AS loovutas nõude 30.04.2018 hagejale.
3. Kostja hagile vastust ei esitanud.
4. Harju Maakohus rahuldas hagi 12.04.2019 tagaseljaotsusega ja mõistis kostjalt hagejale välja põhivõla 2000 eurot, intressi 173.37 eurot, lepingu haldustasu 4.50 eurot, seisuga 17.01.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 178.20 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.01.2019 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus

§ 162

lõike 1 alusel kostja kanda ning mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulu 75 eurot koos viivisega.

1. Menetluskulude osas märkis kohus, et ei pea põhjendatuks õigusabikulu välja mõista. Nii hageja kui hageja esindaja kuuluvad äriregistri andmetel samasse kontserni (Julianus Grupp OÜ), millest tekib põhjendatud küsimus, miks ei võinud nõuet omandada ja võla sissenõudmisega tegeleda otse esindajana tegutsev kontserni liige, kuivõrd seeläbi oleks võinud vältida õigusabikulu teket, mis võlgnikku lisaks võlgnevusele koormama hakkab. Vastava tegevusega, millega luuakse kunstlikult ja põhjuseta võlgnevusele lisanduvaid tasusid, tekitatakse võlgnikule põhjendamatul määral lisakohustusi, mis ei ole antud juhul kuidagi õigustatud. Seejuures ei ole tegemist niivõrd keerulise nõudega, mis vajaks õigusabi hankimist. Kuna tõendatud ei ole hageja poolt õigusabiteenuse vajamine ega ole põhjendatud võlgnikule lisakohustuste tekitamine, ei ole põhjendatud 3 ka hageja õigusabikulude väljamõistmine kostjalt. Isegi, kui õigusabikulu kandmine oleks sisuliselt põhjendatud, ei ole ainuüksi 5lk pikkuse ja sisult lihtsa avalduse koostamise eest põhjendatud välja mõista hageja taotletavat summat. Apellatsioonkaebus
2. 20.05.2019 kaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis kostjalt välja mõistmata hageja õigusabikulud 960 eurot ja teha selles osas uus otsus, millega mõista nimetatud summa täiendavalt hageja menetluskulude katteks välja.
3. Kohus on rikkunud

§ 436lõikeid 1 ja 4.

Kohus ei ole menetlusosalisi kohelnud võrdselt ning on ületanud oma pädevuse piire. Samuti ei ole kohus olnud erapooletu. Kohus on omaalgatuslikult esitanud sisulise vastuväite hageja õigusabikulude osas. Kohtu seisukoht, et õigusabiteenuse vajamine ei ole tõendatud, on üllatuslik. Kohus ei ole kohustanud hagejat tõendama õigusabiteenuse vajalikkust. Kulude piiramisel ei saa kohus jätta lepingulise esindaja kulusid üldse välja mõistmata, kui asjast nähtuvalt on esindaja toiminguid teinud. Kohus on rikkunud esindajakulude väljamõistmata jätmisel diskretsiooni piire. Hageja tugineb Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-154-15 (punktid 9 ja 10) ja 3-2-1-173-15 (punkt 11). Ebamõistlik ja põhjendamatu on kohtu poolt anda hinnang kontserni ettevõtete ja tegevusalade kohta. Hageja tegeleb nõuete kokkuostuga, hageja ettevõttes ei tööta juriste. Julianus Inkasso OÜ on loodud õigusabiteenuse osutamiseks. Vastustaja seisukoht 8. Kostja ei ole apellatsioonkaebuse osas seisukohta esitanud. Ringkonnakohtu seisukoht 9. Kooskõlas

§ 651

lõikes 1 sätestatuga kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse üksnes menetluskulude kindlaksmääramise, st tema lepingulise esindaja õigusabikulude kindlaksmääramata ja kostjalt väljamõistmata jätmise osas. Seega asja sisulise lahendamise, menetluskulude jaotuse, riigilõivu kostjalt menetluskuluna väljamõistmise ning hüvitatavatelt menetluskuludelt seadusjärgse viivise väljamõistmise osas on otsus jõustunud. 10. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lõike 1 punkti 2 ja lõike 2 alusel tühistada osas, milles kohus jättis hageja õigusabikulud kostjalt välja mõistmata. Kuigi praegusel juhul on tegemist tagaseljaotsusega, millisel juhul tuleks ringkonnakohtul saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks (

§ 657

lõige 2), peab ringkonnakohus lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest põhjendatuks asi tühistatud osas ise ära lahendada, määrates kindlaks hagejale hüvitatavate vajalike ja põhjendatud õigusabikulude suuruse. Eeltoodust tulenevalt teeb ringkonnakohus tühistatud osas uue otsuse, millega suurendab kostjalt hagejale väljamõistetavat menetluskulude hüvitist vajalike ja põhjendatud õigusabikulude näol 320 euro võrra. Kuivõrd hageja soovis õigusabikulude hüvitamist suuremas summas, kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt. 11. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu otsustusega jätta hagejale õigusabikulud täies ulatuses hüvitamata. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema 4 astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Vaidlustatud lahendis on maakohus toonud esile järgnevad kaalutlused: kuivõrd hageja ja tema esindaja kuuluvad samasse kontserni, ei ole tõendatud hageja poolt õigusabiteenuse vajamine ega põhjendatud võlgnikule lisakohustuste tekitamine; tegemist ei ole niivõrd keerulise nõudega, mis vajaks õigusabi hankimist; isegi kui õigusabikulu kandmine oleks põhjendatud, on hageja nõutud kulud ülemäärased, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu. 12. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud õigusabikulud välja mõistmata lubamatutel kaalutlustel, rikkudes selliselt diskretsiooni piire. Leides, et kuna hageja ja tema esindaja kuuluvad samasse kontserni, oleks võinud nõude omandada ja selle sissenõudmisega tegeleda otse esindajana tegutsev kontserni liige, on maakohus lubamatul määral sekkunud äriühingute majandustegevusse. Riigikohus on leidnud lahendis nr 3-2-1-15415, milles käsitleti tütarettevõtjale (kelle õigusosakonnas töötavad ka juristid) tema lepinguliseks esindajaks olnud emaettevõtja töötaja kulude hüvitamist, et hagejale lepingulise esindaja kulude hüvitamist ei välista ainuüksi asjaolu, et õigustatud poole ettevõttes töötavad juristid (punkt 10). Riigikohus selgitas, et kontserni kuuluvad emaja tütarettevõtjad on iseseisvad juriidilised isikud, kellel kõigil on oma vara, õigused, kohustused ja võlausaldajad. Samuti märkis Riigikohus, et

§ 175

lõikes 2 sätestatud erireegel ei ole laiendatav menetlusosalise ema- või tütarettevõtja töötajatele. Seega ei ole alust välistada lepingulise esindajana tegutsenud emaettevõtja juristi esinduskulude hüvitamist menetluskuludena. Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul tegemist analoogse olukorraga, kuid vastupidiselt viidatud Riigikohtu lahendile esindab käesolevas asjas hagejat kui emaettevõtjat tütarettevõtja (Julianus Inkasso OÜ) jurist. Maakohtu poolt on alusetu ja põhjendamatu heita hagejale ette, kuidas tema majandustegevus kontsernisiseselt on korraldatud. Hageja on kaebuses selgitanud, et tema ettevõttes ei tööta juriste ning tema tegeleb ainult nõuete kokkuostmisega, kuid Julianus Inkasso OÜ (kelle töötaja hageja esindaja on) tegeleb õigusabiteenuse osutamisega.

§ 217

lõikest 1 tulenevalt on menetlusosalisel õigus osaleda kohtumenetluses lepingulise esindaja kaudu. Selline õigus on menetlusosalisel sõltumata nõude keerukusest, seega ei ole asjakohane ka kohtu põhjendus, et tegemist ei ole niivõrd keerulise nõudega, mis vajaks õigusabi hankimist. Apellatsioonkaebuses on õigesti esile toodud, et üllatuslik on kohtu seisukoht, et tõendatud ei ole hageja poolt õigusabiteenuse vajamine. Kohus ei andnud hagejale võimalust põhistada õigusabiteenuse vajalikkust. Eeltoodust tulenevalt oli hageja õigustatud osalema menetluses oma tütarettevõtja Julianus Inkasso OÜ töötajaks oleva lepingulise esindaja kaudu, kelle kulud on Riigikohtu praktika kohaselt menetluskuludena hüvitatavad. 13. Küll aga nõustub kolleegium maakohtuga, et arvestades käesoleva asja sisu ja mahtu ning keerukusastet, on hageja nõutavad õigusabikulud ülemäärased. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal esindamiseks käesolevas asjas (sh maksekäsu kiirmenetluses) kulunud 8h tunnitasuga 120 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kuna menetluskulude nimekirjas ei ole märgitud, milliseid konkreetseid õigusabitoiminguid on hageja esindaja teostanud, tuleb ringkonnakohtul lähtuda asja materjalidest nähtuvatest kuludest (

§ 174lõike 1 teine lause).

Kolleegium selgitab, et maksekäsu kiirmenetlusega seotud esinduskulud hüvitatavad ei ole.

§-st 4842 tulenevalt on avaldajale hüvitatavaks menetluskuluks (lisaks riigilõivule, mille maakohus juba kindlaks määras) üksnes 20 eurot. Seega tuleb maksekäsu kiirmenetluse menetluskuluna kostjalt välja mõista täiendavalt 20 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja kohtumenetluses koostanud hagiavalduse ja selle paranduse. 5 Arvestades kõnealuste dokumentide sisu ja mahtu (sh asjaolu, et hagiavalduse paranduses on muudetud vaid üks kuupäev), mh hagile lisatud tõendite hulka, peab kolleegium nende koostamise põhjendatud ajakuluks kokku 3h. Muid esindustoiminguid tsiviilasja materjalidest ei nähtu. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendamatult suur ka hageja lepingulise esindaja tunnitasu, arvestades tema kvalifikatsiooni ja tsiviilasja (vähest) keerukusastet. Riigikohus on leidnud, et tunnitasu põhjendatuse hindamisel on asjakohane lähtuda mh tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist (vt lahend nr 3-2-1-115-14, punkt 14). Ringkonnakohus märgib, et hageja menetluskulude nimekirjas tunnitasu põhjendatuse osas viidatud Riigikohtu lahendites on tegemist advokaadist lepingulise esindajaga. Hageja esindaja on jurist, kelle taotletud tunnitasust 120 eurot peab kolleegium põhjendatuks 100 eurot. Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mida mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Eeltoodust tulenevalt on hageja õigusabikulud põhjendatud 3h eest tunnitasuga 100 eurot (käibemaksu ei lisandu) + maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot, st kokku 320 eurot, millise summa lisaks maakohtu poolt põhjendatuks peetud riigilõivule (275 eurot) ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab. 14. Vastavalt

§ 178

lõikele 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid. 15. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lõige 4).

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/