Obsah (7)

§ 113§ 637§ 82§ 76§ 644§ 646§ 8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 15. novembril 2019.a, Tallinnas Hagihind M

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused 2. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Hagejal on nõuetekohaselt teostatud töö eest õigus saada tasu proportsionaalselt tehtud tööle, tasunõude tekkimise eeldusteks (lisaks nõuetekohaselt teostatud tööle) on hageja poolt vahearuannete esitamine ja selles sisalduva pinnalt poolte kokkulepe töö kogumaksumusest tasumisele kuuluva proportsiooni osas. Hageja ei ole mitte ühtegi vahearuannet kostjale esitanud. Hageja ei ole projekti „Jahude innovatiivne väärindamine“ raames mitte ühtegi sisulist toimingut teinud. Hageja osales küll mingil määral eelarve projekti koostamisel, mis sai 09.06.2017 PRIA-lt heakskiidu. Kostjale väidetava tegevusmeeskonna osaliste andmeid esitatud ega kedagi tutvustatud ei ole. Väidetavalt väljatöötatud tegevuskava kostjale esitatud ei ole, samuti ei ole esitatud andmeid väidetavalt väljatöötatud võrdlusmaterjali kohta. Kostja leiab, et hageja viivisenõue on alusetu, kuivõrd hageja põhinõue on alusetu. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

1. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja, tutvunud kostja kirjalike seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
2. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 14.02.2019.a kohtumääruses (digitoimik t/l 116-117). 2
3. Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi kohaselt on pooled sõlminud 09.12.2016.a töövõtulepingu, millise punkt 2.1 alusel tellib tellija ja töövõtja teostab lepingu tingimuste kohaselt järgmise töö: „Jahude innovatiivne väärindamine“ läbiviimisega kaasneva uurimistöödega seonduv töö. Sama lepingu punkt 4.1 järgi maksab tellija töövõtjale töö teostamise eest tasu 15 840 eurot. Tasu arvestatakse proportsionaalselt tehtud tööle. Selle suurus lepitakse kokku vahearuannete tulemuste alusel (digitoimik t/l 34-38). Seega pidi hageja lepingust tulenevalt teostama kostja jaoks vajalikke töid.
4. Võlaõigusseaduse (

) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. 7. Hageja palub kostjalt välja mõista 04.08.2017.a arve nr. 22/17 alusel 3 120 eurot (digitoimik t/l 39) ja viivise summas 466,44 eurot. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ning leiab, et hageja poolt esitatud nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. 8.

§ 637lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

9. Riigikohus on 03.06.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud

§ 82

lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda

§ 76

lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. 10. Riigikohtu 21.06.2018.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (

§ 637

lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (

§ 637

lg-d 4 ja 5).

§ 637lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks

§ 637lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega.

Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda

§ 637lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu 10.

mai

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu
2. oktoobri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 10;
4. mai
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).
6. Kostja leiab, et tal ei ole kohustust hageja poolt esitatud arvet tasuda, kuivõrd hageja ei ole projekti raames teinud ühtegi sisulist toimingut ning esitamata on vahearuanded (digitoimik t/l 81). Ühtegi tõendit kostja oma väidete kinnitamiseks kohtule esitanud ei ole.
7. Kohus nõustub käesoleval juhul hageja seisukohaga, millise kohaselt ei olnud vahearuande esitamine tasunõude sissenõutavaks muutumise eelduseks (digitoimik t/l 109). Arvel nr 22/17 on hageja toonud välja, mis töid ta teinud on, s.o projekti eelarve ja ajakava koostamine, projekti tegevusmeeskonna koostamine ja tööülesannete jaotamine, võrdlusmaterjalide kogumine ja analüüside ettevalmistus jahude väärindamiseks (digitoimik t/l 39).
8. Pooltevahelisest e- kirjavahetusest nähtub, et poolte vahel oli väljakujunenud praktika millise kohaselt esitas hageja tööde valmimisel kostjale tasumiseks arve (digitoimik t/l 41, 57) ning kostja on andnud lubadusi arve tasumiseks (digitoimik t/l 40). Seega tulenevalt pooltevahelisest varasemast praktikast ei olnud arve tasumise eelduseks vahearuannete esitamine. Kohus on seisukohal, et üksnes kostja üldsõnaline vastuväide vahearuannete 3 puudumise kohta ei ole aluseks tehtud töö eest tasu mittemaksmiseks. 14.

§ 644

lg 1 esimese lause kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama ja lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. 15.

§ 646

lg 1 kohaselt kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö.

1. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud, et hageja poolt teostatud tööd olid puudustega ning kostjal puudub kohustus hageja poolt tehtud töö eest tasuda. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostja on eelnevalt hagejat teavitanud töö puudustest. Ka ei ole kostja enne kohtumenetluse algust hageja arve nr 22/17 osas vastuväiteid esitanud.
2. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostja poolt ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millistest nähtuks, et arve maksmata jätmine on käesoleval juhtumil põhjendatud. Seega leiab kohus, et esitatud hagi kuulub rahuldamisele.
3. Kuivõrd kostja on hageja poolt tehtud töö vastu võtnud, siis on tasunõue muutunud sissenõutavaks ning

§ 8lg 2, § 76 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel tuleb kostjal hagejale tasuda 3 120 eurot.

19. Hageja palub kohtule esitatud viivisenõude arvutuskäigust tulenevalt mõista kostjalt välja viivise kogusummas 466,44 eurot (digitoimik t/l 26). 20.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

1. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punktist 6.1 tuleneb, et kui tellija viivitab töövõtjale tasu maksmisega, siis on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% protsenti päevas viivitatud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest (digitoimik t/l 36).
2. Kostja sisulisi vastuväiteid hageja viivisenõudele esitanud. Samuti ei ole kostja vaidlustanud hageja viivisenõude kujunemist ja selle arvutuskäiku. Seega leiab kohus, et hageja viivise nõue summas 466,44 eurot on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
3. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
4. Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist alates 16.06.2018.a kuni põhinõude täitmiseni. Kooskõlas TsMS § 367 tuleb hageja vastav taotlus rahuldada.
5. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud 4 ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele töövõtulepingust tulenev võlgnevus summas 3 120 eurot, viivis summas 466,44 eurot ja viivis 0,05 % päevas alates 16.06.2018.a põhinõudelt, s.o 3 120 eurolt kuni nõude kohase täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.
6. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
7. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 4 155,84 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
8. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
9. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 350 eurot ja esindajakulu summas 3 510 eurot (digitoimik t/l 98-100, 147-149). Kostja hageja menetluskulude osas vastuväiteid esitanud ei ole.
10. Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõivu summas 350 eurot näol on tegemist põhjendatud kuluga ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kooskõlas TsMS § 138 lg 2 riigilõiv summas 350 eurot.
11. Järgnevalt annab kohus hinnangu õigusabile kulunud aja ja tehtud toimingute põhjendatusele.
12. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust, sh hinnata tunnihinda iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt eelnevalt viidatud 28.11.
13. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 11.02.
14. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13.11.
15. a määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-11513, p 25). Hageja esindajate tasumääraks on 130 eurot tunnis (käibemaksuta) (II köide t/l 47 pöördel). Kohus leiab, et hageja esindajate tasumäär 130 eurot on põhjendatud ja kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kohus arvestab seejuures antud asja keerukust ning esindajate poolt kohtule esitatud menetlusdokumentide mahtu.
16. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole hageja 03.10.2018.a, 04.10.2018.a, 29.05.2019.a, 19.06.2019.a, 01.10.2019.a ja 14.10.2019.a õigusabile kulunud ajakulu, kuivõrd see on tekkinud seoses menetluskulude nimekirja koostamisega ja see ei kuulu kooskõlas Riigikohtu 06.05.2015.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 3-2-1-4-15 (vt. kohtumääruse punkti 13) hüvitamisele.
17. Kohus kontrollis toimiku materjalide ja kulude spetsifikatsiooni alusel kulude põhjendatust, kuid tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ja lähtudes kohtumenetluse parima praktika edendamise suunistest Harju Maakohtu tööpiirkonnas ei lasku ajakulu põhjendatuse hindamisel ülejäänud üksiktoimingute sisusse. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt puudub vajadus tuua välja analüüs eraldi iga menetlustoimingu kohta. Ülejäänud hageja esindajate ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud ja vastab esindajate poolt esitatud menetludokumentidele ning teostatud menetlustoimingutele.
18. Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele esindajakulu kokku 24 tunni eest ehk 3 120 eurot (24 x 130).
19. Kõige eelpooltoodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 3 470 eurot, millest riigilõiv 350 eurot ja esindajakulu 3 120 eurot.
20. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise 5 väljamõistmiseks

§ 113lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 6