← Eesti

3-20-956/11

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-956 Määruse kuupäev

  1. juuli 2020 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Heino Mertsini (Mertsin) kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON
  2. Tagastada Heino Mertsini kaebus.
  3. Jätta Heino Mertsini taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Tartu Vangla vastu ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Tartu Vangla kinnipeetav Heino Mertsin esitas
  5. mail 2020 hüvitamiskaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebaja selgitas, et esitas
  6. märtsil 2020 Tartu Vanglale kahjunõude 1-13/48-1, mille vangla jättis rahuldamata. Vangla on pika aja vältel jätnud kaebaja ilma igasugusest inimlikust kohtlemisest. Enne suitsetamise keelamist lubas vangla igasugust abi ja tuge kõigile, kellele suitsetamisest loobumine võib raske olla. Lisaks vangla vastust lugedes mõistis kaebaja, et kolmandad isikud on kaebaja teadmata ligi pääsenud kõikidele vestlusetele, mida kaebaja pidas raviarstidega. Ka mõistab kaebaja, et meditsiiniosakonnale suletud ümbrikus saadetud pöördumised, samuti kogu kaebaja terviseinfo on tervele vanglale kättesaadav. Kaebaja nõuab tervishoiudokumentide avalikustamise ja arstile mõeldud erilist sõnumisaladust kandva kirja lugemise, kasutamise ja edastamise eest hüvitist 100 000 eurot ning piinamise ja abita jätmise eest, millega kaasnes inimväärikuse alandamine ja hoolimatus, hüvitist summas 100 000 eurot. Ühtlasi palus kaebaja end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.
  7. Tartu Halduskohus kuulutas
  8. mai
  9. a määrusega haldusasja nr 3-20-956 menetluse kinniseks (resolutsiooni p 1), tagastas H. Mertsini kaebuse osas, milles kaebaja nõuab hüvitist seoses tervishoiudokumentide avalikustamise ja arstile mõeldud erilist sõnumisaladust kandva kirja lugemise, kasutamise ja edastamise eest ning meditsiinilise abita jätmise eest (resolutsiooni p 2), jättis rahuldamata H. Mertsini taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel (resolutsiooni p 3) ning jättis kaebuse ülejäänud osas käiguta, andes kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamiseks aega seitse päeva alates määruse resolutsiooni p 3 jõustumisest (resolutsiooni p 4).
  10. H. Mertsin esitas
  11. mail 2020 Tartu Halduskohtule taotluse, milles muuhulgas märkis, et soovib juriidilist abi seoses suitsetamise piiramisega.
  12. H. Mertsin esitas
  13. juunil 2020 Tartu Halduskohtu
  14. mai
  15. a määruse resolutsiooni p 3 peale määruskaebuse, milles sisaldus ka taotlus kohtunik Kadri Palm taandamiseks ja taotlus õigusabi saamiseks.
  16. Tartu Halduskohus jättis
  17. juuni
  18. a määrusega H. Mertsini taotluse haldusasja nr 3-20-956 menetleva kohtuniku K. Palmi taandamiseks rahuldamata. Ka Tartu Halduskohtu esimees jättis
  19. juuni
  20. a määrusega H. Mertsini taotluse kohtunik K. Palmi taandamiseks rahuldamata.
  21. Tartu Ringkonnakohus jättis
  22. juuni
  23. a määrusega H. Mertsini taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata ja tagastas Tartu Halduskohtu
  24. mai
  25. a määruse resolutsiooni p 3 peale esitatud määruskaebuse. KOHTU SEISUKOHT
  26. Esmalt annab kohus hinnangu kaebuse menetlusse võtmise võimalikkusele (I) ning seejärel lahendab kaebaja
  27. mai
  28. a taotluse juriidilise abi saamiseks (II). I
  29. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lg 2 teise lause kohaselt riigilõivu määratud tähtpäevaks tasumata jätmise korral kaebus tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
  30. Tartu Halduskohtu
  31. mai
  32. a määruse resolutsiooni p-ga 3 jäeti kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus rahuldamata ning resolutsiooni p-ga 4 kohustati teda tasuma riigilõivu ja esitama riigilõivu tasumist tõendav dokument. Määruse resolutsiooni p 3 jõustus Tartu Ringkonnakohtu
  33. juuni
  34. a määruse tegemisega. Riigilõiv tuli tasuda seitsme päeva jooksul Tartu Halduskohtu
  35. mai
  36. a määruse resolutsiooni p 3 jõustumisest. Seega riigilõivu tasumise 7-päevane tähtaeg hakkas kulgema
  37. juunil 2020 ning möödus
  38. juulil
  39. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja kohtule riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti esitanud ega täiendavat tähtaega palunud. Ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebuselt oleks riigilõiv tasutud.
  40. Riigilõivu tasumine või selle tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise üheks eelduseks. Seega ei ole kaebus ilma riigilõivu tasumata menetletav.
  41. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus H. Mertsini kaebuse HKMS § 104 lg 2 ja § 121 lg 1 p 2 alusel riigilõivu tasumata jätmise tõttu.
  42. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II
  43. Kaebaja esitas
  44. mail 2020 kohtule avalduse, milles avaldas soovi saada juriidilist abi seoses suitsetamise piiramisega vanglas. Kohus mõistab eeltoodut taotlusena saada riigi õigusabi korras esindaja käesolevas haldusasjas. 2
  45. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
  46. Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse, millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk. Kuivõrd kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja eelnevalt esitanud halduskohtule mitmeid kaebusi vangla vastu, ei ole kaebaja puhul tegemist halduskohtumenetluses kogenematu isikuga. Järelikult puudub alus arvata, et kaebaja ei suudaks ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid selgitada. Kuigi kohtule on arusaadav vaidluse ese, ei menetle kohus kaebust, kuna esineb alus kaebuse tagastamiseks (vt käesoleva määruse I osa). Seega on tagastamise aluse esinemisest tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
  47. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus H. Mertsini taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.