Obsah (11)

§ 120§ 121§ 37§ 44§ 38§ 45§ 43§ 62§ 112§ 110§ 249

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1290 Määruse kuupäev 8. juuli 2020 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Viktor Podkolodnõi kaebus Tartu Vangla 17. juuni 2020. a ettekande nr 2-20-3416 ja 3

) § 37 lg 2 kohaselt on võimalik tühistada üksnes haldusakti või selle osa, ei ole seega võimalik tühistada Tartu Vangla

1. juuni
2. a ettekannet nr 2-20-3416 ja
3. juuli
4. a otsust nr 1-11/378-2, vaid kohus võib kindlaks teha nende õigusvastasuse. Arvestades eeltoodut tõlgendab kohus kaebust ning mõistab, et V. Podkolodnõi on esitanud kaebuse Tartu Vangla
5. juuni
6. a ettekande nr 2-20-3416 ja
7. juuli
8. a otsuse nr 1-11/378-2 õigusvastasuse tuvastamiseks.
9. Tulenevalt

§ 120

lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 5. Tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (

§ 37

lg 2 p 6 ja

§ 44lg 1).

Kuna tuvastamisnõue on väheefektiivne õiguskaitsevahend, siis näeb

selle esitamisele ette täiendavad piirangud. Nimelt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks, (

§ 38

lg 4) ja tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (

§ 45lg 2).

Seejuures ei anna

§ 45

lg 2 teise lause kohaselt õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus. Vastavalt

§ 45

lg-le 3 võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

1. Eeltoodust nähtuvalt on Tartu Vangla
2. juuni
3. a ettekande nr 2-20-3416 ja
4. juuli
5. a otsuse nr 1-11/378-2 kui menetlustoimingute iseseisvalt vaidlustamise võimalused halduskohtus piiratud ning selliste menetlustoimingute peale saaks esitada tuvastamiskaebuse üksnes juhul, kui isiku õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võttes arvesse, et vangistusseaduse (VangS) § 64 lg 4 kohaselt määrab vanglateenistus distsiplinaarkaristuse distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul, on kohus seisukohal, et kaebaja õiguste kaitseks on tõhusam ära oodata distsiplinaarmenetluse lõpptulemus. Kui Tartu Vangla määrab vaidlusaluse ettekande alusel kaebajale distsiplinaarkaristuse, on kaebajal võimalik esitada vanglale vaie käskkirja kehtetuks tunnistamiseks ning kui vangla tagastab kaebaja vaide, rahuldab selle üksnes osaliselt, jätab selle rahuldamata või tähtaegselt lahendamata, on kaebajal tõhusam pöörduda käskkirja tühistamise nõudega halduskohtusse (vt VangS § 11 lg 5). Kohtule esitatud käskkirja tühistamisnõude raames ei ole välistatud ka esialgse õiguskaitse kohaldamine. Seega on kaebajal tõhusam õiguskaitsevahend distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja peale tühistamiskaebuse esitamine, mille esitamine on võimalik aga pärast vaidemenetluse läbimist.
6. Seega puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus Tartu Vangla
7. juuni
8. a ettekande nr 2-20-3416 ja
9. juuli
10. a otsuse nr 1-11/378-2 eraldiseisvaks vaidlustamiseks, mistõttu tagastab kohus V. Podkolodnõi kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kohus juhib tähelepanu, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Ühtlasi peab kohus vajalikuks selgitada, et juhul, kui kaebaja soovib vaidlustada vangla tervishoiutöötaja tegevust ning leiab, et sellega on talle tekitatud kahju, on sellise vaidluse lahendamine maakohtu pädevuses.
2. Seonduvalt kaebuses esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata. 2 II
3. Kaebaja on kaebuses märkinud, et taotleb esmast õiguskaitset, et vangla ei saaks hakata realiseerima vaidlusaluse ettekande põhjal distsiplinaarkaristuse meetmeid. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotletava abinõuna soovib distsiplinaarkäskkirja andmise keelamist.
4. Vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõiv 15 eurot. V. Podkolodnõi on taotlenud enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest. Kohus võtab taotluse lahendamiseks haldusasja materjalide juurde

§ 62lg 2 alusel väljavõtte kaebaja vabakasutuskontost ajavahemiku 7.

märts kuni

1. juuli 2020 kohta.
2. Kuna kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta nähtub, et lähtudes

§ 112lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu 12.

aprilli 2016. a kohtuotsusest nr 3-3-1-35-15 ei suuda kaebaja oma majandusliku seisundi tõttu 15 euro suurust menetluskulu tasuda, on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud. Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomiast lähtuvalt mõistlikuks vabastada V. Podkolodnõi

§ 110

lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 13.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Eelnimetatud sättest tulenevalt peab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks esinema kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus tähendab ennekõike ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad kaebaja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebaja jaoks mingeid nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega.

1. Kohus saab aru, et kaebaja vajab esialgset õiguskaitset selleks, et vangla ei saaks koostatud ettekande alusel määrata kaebajale distsiplinaarkaristust. Kohus tõdeb, et ettekande koostamise tõttu on küll võimalik kinnipeetava distsiplinaarkorras karistamine, kuid rõhutab, et sellele eelneb distsiplinaarmenetluse läbiviimine, mille käigus saab kinnipeetav juhtida menetleja tähelepanu oma tervislikule seisundile kui teo õigusvastasust välistavale asjaolule. Vajadusel on kaebajal võimalik ka nõuda distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtivuse või täitmise peatamist selle vaidlustamise ajaks. Tuginedes eeltoodule pole kohtul alust järelduseks, et distsiplinaarkäskkirja andmise keelamata jätmisest tingitud ebameeldivused tekitaksid kaebajale pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Kaebajal on võimalik oma õigusi kindlustada ja kahjulikke mõjutusi tõrjuda ka distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja koostamise järgselt.
2. Eelnevat arvestades ei pea kohus põhjendatuks kohaldada esialgse õiguskaitse abinõuna distsiplinaarkäskkirja andmise keelamist ning V. Podkolodnõi esialgse õiguskaitse taotlus tuleb esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3