Obsah (10)

§ 138§ 445§ 177§ 663§ 667§ 651§ 174§ 175§ 654§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu Määruse tegemise aeg ja koht 8. juuli 2020. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-16300 Tsiviilasi Va

) § 138 lg-te 1 ja 2, § 144 p 1 ning § 175 lg 1 alusel järgmiselt: • 15-

1. oktoobril 2015 nõupidamiseks kliendiga, materjalidega tutvumiseks, tõendite kogumiseks ja analüüsiks ning hagiavalduse koostamiseks märgitud kogu ajakulust 20,75 tunnist on põhjendatud ja vajalik 12 tundi. Põhjendatud ei ole jätta vastaspoole kanda 7-leheküljelise menetlusdokumendi koostamise kulu märgitud mahus, sest hageja on ise kinnitanud, et käesolev vaidlus ei ole väga keerukas (vt hageja vastus kostja
2. novembri 2015 taotlusele [dtl 134-137]). • Kostja
3. novembri 2015 tagatise taotluse analüüsiks ning
4. detsembri 2015 seisukoha koostamiseks märgitud kogu ajakulu 6 tundi ei ole põhjendatud ja vajalik üle 2 tunni, sest hageja vastuväited ei hõlma rohkem kui kahte lehekülge ning kostja taotlus ei sisalda keerulisi argumente ega tugine suurele hulgale dokumentaalsetele tõenditele. •
5. juuni 2016,
6. jaanuari 2017 ja
7. aprilli 2017 kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulud (vastavalt 4,5 tundi, 5 tundi, 3,5 tundi) ei ole märgitud ulatuses põhjendatud. Esindaja, kes on menetluse kestel korduvalt analüüsinud nii kostja vastuseid ja koostanud seisukohti ning konsulteerinud kliendiga, on oma ala kõrgelt kvalifitseeritud spetsialist, mistõttu ei saa pidada põhjendatuks kohtuistungi ettevalmistamise ajakulu igakordse istungi kohta enam kui 2 tundi. •
8. novembri 2016 materjalide analüüs ja nõupidamine kliendiga 2 tundi ei ole põhjendatud ja vajalik toiming, sest kohtuasja materjalidest ei nähtu, et
9. novembril 2016 oleks tehtud menetlustoiminguid või kohtule midagi esitatud. • Ülejäänud
10. mai 2017 menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabile kulunud toiminguid on märgitud ajalises ulatuses põhjendatud ja vajalikud, arvestades esitatud dokumentide sisu ja mahtu. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et esindaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Seega on põhjendatud ja vajalikud hageja lepingulise esindaja kulud maakohtus kokku 70,75 tundi, mis vastavad 9 197.50 eurole (70,75 tundi x 130 eurot/tund). Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 3 400 eurot, mis on põhjendatud kulu. •
11. augusti kuni
12. septembri 2017 toimingute ajakulu 16,75 tundi, mis kulus apellatsioonkaebuse vastuse koostamiseks (sh õiguslik analüüs), on ülepaisutatud. Riigikohtu lahendite õiguslik analüüs on vandeadvokaadi igapäeva töö osa ning seda ei ole põhjendatud jätta eraldi ajakuluna vastaspoole kanda. Hageja on ise märkinud, et apellatsioonkaebus tugines suures osas maakohtus esitatud vastuväidetele, mis ei olnud keerukad ega sisaldanud palju õiguslikke argumentatsioone (vt
13. mai 2019 menetlusdokument [1600-1601]). Seega on apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ajakulu põhjendatud 8 tundi. 3 • Hageja korduvad toimingud suhtlusele ja analüüsidele eksperdi teemal (s.o 16.,
14. ja
15. novembril 2017,
16. juulil 2018,
17. augustil 2018,
18. oktoobril 2018 ja
19. aprillil 2019) ei saa lugeda põhjendatud toiminguteks, sest ei selgu, millise kohtusse esitatud menetlusdokumendiga seoses on analüüsid tehtud ja kellega on suhtlused toimunud. Samuti ei nähtu asja materjalidest nimetatud kuupäevadel hageja tehtud toiminguid. • Ülejäänud ringkonnakohtus tehtud toimingud on märgitud mahus põhjendatud ja vajalikud. Seega on hageja ringkonnakohtu menetluses kantud põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 51,5 tundi summas 6 695 eurot (51,5 tundi x 130 eurot/tund).
22. Kokku on hageja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud 19 292.50 eurot (9 197.50 + 3 400 + 6 695). Kuna maa- ja ringkonnakohtu kulud jäid 99,45 % ulatuses hageja ja 0,55 % ulatuses kostja kanda, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda summas 106.11 eurot (0,55% 19 292.50 eurost). Järgnevalt hindas maakohus kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust

§ 138lg-te 1 ja 2, § 144 p 1 ning § 175 lg 1 alusel järgmiselt: • 24.

novembri 2015 tagatise taotluse koostamiseks, tõendite kogumiseks ja suhtluseks kliendiga on põhjendatud ja vajalik ajakulu 2,5 tundi, sest tegemist ei ole keerulise ega mahukatel tõenditel tugineva taotlusega. • Hagiavalduse ja selle lisadega tutvumiseks ning analüüsiks 5 tundi, lisaks vastuse koostamiseks 9 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu, arvestades hagiavalduse mahtu. •

1. juunil 2016 toimingute, s.o täiendava vastuse ja taotluste koostamine, tõendite kogumine, tõlgete organiseerimine, suhtlus tõlkebürooga ja konsultatsioon kliendiga, kokku 11 tunnist ja 10 minutist on põhjendatud ja vajalik kulu 6 tundi, arvestades esitatud dokumendi mahtu ning asjaolu, et esindaja on eelnevalt korduvalt vaidlusalust asja analüüsinud ja kliendiga konsulteerinud. Suhtlus tõlkebürooga ja tõlgete organiseerimine ei ole selline menetluskulu, mida vastaspool peaks hüvitama. •
2. juulil 2016 tõlke organiseerimine ja dokumentide edastamine on puhas tehniline töö, mille tegemiseks ei ole vaja kõrgelt kvalifitseeritud esindajat, kuid juhul kui esindaja nimetatud toiminguid teostab, siis põhjendatud kuluks ei saa olla rohkem kui 0,25 tundi. •
3. septembril 2016 tõendite kogumine ja kohtule edastamine ajakuluna 4 tundi on ebamõistlik, sest kostja on antud tõendi esitanud osalises mahus kohtule juba koos vastusega hagile. Põhjendatud ajakulu on 0,25 tundi. • Asjatundja Andrus Piheli arvamuse kulu 2 000 eurot on ebamõistlik. Kuigi menetlusosalistel on vaba voli oma palgatud asjatundjatega sobivaid konsultatsioonihindasid kokku leppida, siis 2-leheküljelise dokumendi, millest arvamus ise moodustab cá ühe lehekülje koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 500 eurot. • Ülejäänud kostja maakohtu menetluses kantud kulud on märgitud mahus põhjendatud ja vajalikud. Seega on kostja maakohtus kantud põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 8 698 eurot (72,48 tundi x 120 eurot/tund), millele lisandub asjatundja arvamuse kulu 500 eurot, kokku 9 198 eurot (8 698 + 500). • 3-
4. juulil 2017 teostatud toimingutest (tutvumine maakohtu otsusega, nõupidamine advokaadibüroos ja telefoni teel, analüüsid ja ettevalmistused apellatsioonkaebuse koostamiseks, e-kirjavahetus kliendiga ning apellatsioonkaebuse koostamine) on 4 põhjendatud 16 tundi, sest esitatud dokument on mahult pikk, samas ei sisalda see olulisi uusi argumente ega keerulisi õiguslikke põhjendusi. •
5. juuli 2017 ja
6. novembri 2017 toimingud (nõupidamine advokaadibüroos) ajakuluga vastavalt 60 minutit ja 45 minutit ei ole põhjendatud kulu, sest ei nähtu, millise menetlustoiminguga seoses ning kellega nõupidamine toimus. • Kuigi
7. septembri 2017 toiminguks on märgitud Aravete Biogaas apellatsioonkaebusega tutvumine, leiab kohus, et tegemist on ilmselt hageja apellatsioonkaebuse vastusega tutvumise toiminguga, mis on põhjendatud ja märgitud mahus vajalik kulu. • Perioodil
8. detsember 2017 kuni
9. mai 2019 teostatud toimingute (suhtlused nii eksperdi kui kohtuga, ekspertiisiaktiga tutvumine ja seisukoha koostamine ekspertarvamusele) põhjendatud kogu ajakulu on 24 tundi. Kohus leidis, et kuigi esindaja võib ja peabki oma kliendiga vaidlusaluses asjas suhtlema, ei ole see kulu, mida võiks sellises mahus vastaspoole kanda jätta, sest kliendiga suhtlemine on osa esindaja tööst ning nimetatud suhtlemine ei nähtu tsiviilasja materjalidest ega aita kaasa asja lahendamisele. • Toimikust nähtub, et
10. mai 2019 istung kestis ajavahemikul 10:00-13:25, seega on põhjendatud istungist osavõtmise ajakulu 3 tundi 25 minutit. Eeltoodu alusel on kostja esindaja ringkonnakohtus kantud põhjendatud ja vajalikud kulud kokku 52 tundi 20 minutit summas 6 280 eurot (36 tundi 20 min x 120 eurot/tund), millele lisandub apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 3 400 eurot ja ekspertiisitasu 6 000 eurot.
11. Kokku on seega kostja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 24 878 eurot (9 198 + 3 400 + 6 000 + 6 280).
12. Kuna maa- ja ringkonnakohtu kulud jäid 99,45 % ulatuses hageja ja 0,55 % ulatuses kostja kanda, jäävad kostja menetluskulud hageja kanda summas 24 741 eurot (99,45% 24 878 eurost).
13. Lähtudes

§ 445

lg-st 1 koosmõjust § 463 lg-ga 2 tuleb poolte menetluskulude hüvitised tasaarvestada ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 24 635 eurot (24 741 eurot – 106.11 eurot). 13. Tulenevalt kostja taotlusest tuleb hagejal alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (24 635 eurot) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

Määruskaebus

1. Hageja esitas Harju Maakohtu
2. veebruari 2020 määrusele määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega vähendada hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitist. Kohus on põhjendamatult vähendanud hageja menetluskulusid. Hageja hinnangul on kohus jätnud arvesse võtmata poolte tõendamiskohustuse ulatuse ning kohelnud pooli ebavõrdselt. Hageja hinnangul on maakohus alusetult vähendanud hageja põhjendatud ja vajalikke kulusid järgmiste toimingute osas: 15-
3. oktoobri 2015 toimingud (hagi koostamine); kostja
4. novembri 2015 taotluse analüüs ja sellele seisukoha esitamine;
5. juuni 2016,
6. jaanuari 2017 ja
7. aprilli 2017 kohtuistungite ettevalmistamine;
8. augusti kuni 5
9. septembri 2017 toimingud (apellatsioonkaebuse vastuse koostamine); korduv suhtlus ja analüüs eksperdi teemal (s.o 16.,
10. ja
11. novembril 2017,
12. juulil 2018,
13. augustil 2018,
14. oktoobril 2018 ja
15. aprillil 2019). Hageja vaidlustab ka kostja menetluskulude põhjendatuse ja suuruse väljamõistetud osas. Vastus määruskaebusele ja menetluse edasine käik
16. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik.
17. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 17. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 24 625 eurot 69 senti ületavas osas. Muus osas ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust tühistada. 18. Kolleegium kontrollib

§ 651

lg 1 järgi koosmõjus

§-ga 659 maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Hageja ei vaidlusta maakohtu määrus osas, milles maakohtu hinnangul on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esimese astme menetluses lepingulise esindaja tasu 70,75 töötunni eest 9 197 eurot 50 senti (70,75 tundi x 130 eurot/tund) ja riigilõiv 3 400 eurot ning apellatsiooniastmes lepingulise esindaja tasu 51,5 töötunni eest 6 695 eurot (51,5 tundi x 130 eurot/tund). Hageja vaidlustab maakohtu määruse osas, milles maakohus on hageja menetluskulusid vähendanud, määranud kindlaks kostja põhjendatud ja vajalike kulude suuruse (24 878 eurot) ning mõistnud sellest lähtudes hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 24 741 eurot. 19. Esmalt selgitab kolleegium, et kohus määrab esindajakulude suuruse kindlaks hagita menetluse sätete järgi, lähtudes mh uurimispõhimõttest (

§ 174lg 8 ja § 477 lg 5 ja 7).

Kohus saab ja peab

§ 175

lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid, samuti saab kohus võtta seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu kui õigusabi kulule olulist mõju avaldava komponendi suurus on mõistlik. Vastaspool peab hüvitama vaid need kulud, mis konkreetse menetluse kontekstis osutuvad esindatava õiguste kaitseks vajalikeks ja põhjendatuteks. Lisaks vajalikkusele ja põhjendatusele peavad tsiviilasjas õigusabiga seoses sooritatud toimingud olema nähtavad, kontrollitavad või menetluslikust olukorrast tulenevalt kohtule usutavad. 20.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ning millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 11.02.2015, nr 3-2-1-115-14, p 11; RKTKm 18.05.2010, nr 3-2-1-43-10, p 19). 21. Kõigepealt vastab kolleegium määruskaebuse kahele läbivale väidetele, milles hageja leiab, et maakohus on jätnud ebaõigesti menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestamata poolte tõendamiskoormise jaotumisega ning, et maakohus on kohelnud pooli ebavõrdselt, kui on vastaspoolte esindajate ajakulu praktikas võrdsustatavate toimingute 6 osas (nt apellatsioonkaebuse koostamine vs apellatsioonkaebusele vastuse koostamine) põhjendatuks erinevas ajalises mahus. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et

§ 175

lg 1 järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel lähtub kohus eelkõige õigusabile kulunud ajast ja asja keerukusest ning esindajate ajakulu ei pea olema võrdne (vt nt RKTKm 11.02.2015, nr 3-2-1-115-14, p 11; RKTKm 18.05.2010, nr 3-2-1-43-10, p 19; RKTKm 18.05.2010, nr 3-2-1-43-10, p 17; RKTKm 05.02.2020, 2-14-14536, p 17). Arvestades Riigikohtu seisukohti, ei ole hageja eelnevad väited põhjendatud.

1. Hageja palus kostjalt välja mõista hüvitise lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks kokku 19 870 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirjade järgi (dtl 743-745 ja 1587-1590) on lepingulisel esindajal kulunud hageja huvide kaitsel asja menetluses kokku 153 tundi 45 minutit (153,75h), millest maakohtus 92 tundi 30 minutit (92,5h) ja ringkonnakohtus 61 tundi 15 minutit (61,25h). Kolleegium märgib, et kontrollides hageja toimingutele kulunud aega, selgus, et tegelikult on kulunud ringkonnakohtus aeg 60 tundi 15 minutit (60,25h) mitte 61 tundi 15 minutit (61,25h). Seega on hageja kogu ajakulu kokku 152 tundi 45 minutit (152,75h) mitte 153 tundi 45 minutit (153,75h).
2. Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendamatult vähendanud hageja menetluskulusid maakohtus
3. novembri 2016 toimingu osas, mille kohaselt materjalide analüüsile ja nõupidamisele kliendiga kulus 2 tundi. Maakohus leidis, et kuna ei nähtu, milliste materjalide analüüsiks ja nõupidamiseks oli 2 tundi kasutatud, milliseid menetlustoiminguid tehti ja mida kohtule esitati, siis ei ole ajakulu tervikuna põhjendatud. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle (RKTKm,
4. juuni 2016, 3-2-1-48-16, p 13). Seega ei pea suhtlusele järgnema kohe menetlusdokumendi esitamine. Eeltoodud põhjustel tuleb lugeda hageja ajakulu materjalide analüüsile ja nõupidamisele kliendile põhjendatuks 2 tunni ulatuses.
5. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et maakohus on põhjendamatult vähendanud hageja menetluskulusid ringkonnakohtus, mis seonduvad 16.,
6. ja
7. novembri 2017,
8. juuli 2018,
9. augusti 2018,
10. oktoobril 2018 ja
11. aprillil 2019 toimingutega suhtluseks ja analüüsiks eksperdi teemal. Hageja menetluskulude nimekirjast saab järeldada, et tegemist on õigusliku analüüsi ja suhtlusega ekspertiisi osas, kokku ajakuluga 2 tundi 45 minutit (2,75h) (dtl 1588). Arvestades seda, et ringkonnakohus on
12. novembri 2017 määrusega andnud pooltele tähtaja kooskõlastada eksperdikandidaadid ja hagejale tähtaja esitada küsimised eksperdile hiljemalt
13. novembriks 2017 (dtl 993-995), ekspertiis valmis alles
14. veebruaril 2019 (dtl 1239-1361) ning kohus pikendas poolte ekspertiisiaktile seisukohtade esitamise tähtaega kuni
15. aprillini 2019 (dtl 1390), siis ei saa ringkonnakohtu hinnangul märgitud toiminguid lugeda põhjendamatuteks. Kolleegium nõustub, et esindaja oli õigustatud suhtlema nii eksperdi kui ka esindatavaga ekspertiisi teostamise küsimustes ning usutavad on väited, et esindaja edastas eksperdile vajalikke dokumente ja vastas eksperdi küsimustele. Seetõttu loeb ringkonnakohus hageja lepingulise esindaja 16.,
16. ja
17. novembri 2017,
18. juuli 2018,
19. augusti 2018,
20. oktoobril 2018 ja
21. aprillil 2019 toimingud põhjendatuks ja vajalikuks 2 tunni 45 minuti ulatuses (2,75h).
22. Ülejäänud määruskaebusega vaidlustatud hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust on maakohus aga kolleegiumi hinnangul piisava põhjalikkusega kontrollinud ja 7 analüüsinud. Maakohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja vajalik 15-
23. oktoobril 2015 hagi koostamiseks 12 tundi, mitte 20 tundi 45 minutit, kostja
24. novembri 2015 taotluse analüüsiks ja sellele
25. detsembri 2015 seisukoha esitamiseks 2 tundi, mitte 6 tundi ning
26. juunil 2016,
27. jaanuaril 2017 ja
28. aprillil 2017 ettevalmistused järgmisel päeval toimuvateks kohtuistungiteks igal korral on põhjendatud ja vajalik 2 tundi (kokku 6 tundi), mitte 13 tundi ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamine perioodil
29. augustist 2017 kuni
30. septembrini 2017 8 tundi mitte 16 tundi ja 45 minutit (16,75h). Maakohtu järeldused antud toimingute põhjendatud ja vajaliku ajakulu vähendamiseks on arusaadavad ja jälgitavad, mistõttu ei anna määruskaebuse väited nende osas alust maakohtu otsustuse tühistamiseks. Kolleegium nõustub vastavas osas maakohtu põhjendustega neid kordamata (

§ 654lg 6 koosmõjus §-ga 659).

1. Seega on hageja õigusabikulud maakohtus põhjendatud kokku 72 tunni 45 minuti osas (72,75h) ning 19 tunni 45 minuti (19,75h) osas on põhjendatud vähendada hageja õigusabile kulunud aega (92,5-70,75-2). Hageja õigusabikulud ringkonnakohtus on põhjendatud kokku 54 tunni 15 minuti osas (54,25h) osas ning 6 tunni osas on põhjendatud vähendada hageja õigusabile kulunud aega (60,25-51,5-2,75).
2. Kolleegiumi hinnangul, arvestades kohtuasja eripära, asja keerukust ja mahtu, mh menetluse kestust ja esindaja kvalifikatsiooni, vastab hageja esindaja tunnitasu 130 eurot/tund tavapärase esindaja tunnitasu määrale.
3. Arvestades eeltoodut (sh määruskaebusega vaidlustamata lepingulise esindaja kulude ulatust) on hageja kogu menetluse põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud 127 tunni (70,75 + 2 + 51,5 + 2,75 = 127h) eest tunnitasu määraga 130 eurot kokku 16 510 eurot. Esindaja kulule lisandub riigilõiv 3 400 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 19 910 eurot.
4. Kostja menetluskulude nimekirja järgi on talle maakohtus osutatud õigusabi 83 tundi 45 minutit (83,75h) tunnitasuga 120 eurot käibemaksuga, mille eest kostja nõuab 10 020 eurot. Tegelikkuses peaksid kulud moodustama 10 050 eurot (83,75*120), kuid kolleegium lähtub kostja nõutavast summast, milleks on 10 020 eurot. Lisaks palub kostja hagejalt välja mõista maakohtu menetluses vajaliku tõlkekulu 178 eurot ja 2000 eurot asjatundja arvamuse eest. Kostja menetluskulud ringkonnakohtus olid riigilõiv 3400 eurot, eksperdi tasu 6000 eurot ning õigusabikulu 9738 eurot käibemaksuta, millele lisandub istungil osalemise ajakulu vastavalt istungi protokollile.
5. Maakohus on kostja põhjendatud menetluskuludeks maakohtus pidanud tõlkekulu 178 eurot ja asjatundja arvamust 500 euro ulatuses. Kostjale osutatud õigusabi pidas maakohus põhjendatuks 72,48 tunni osas.
6. Kolleegium selgitab, et ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks rohkem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.
7. Ringkonnakohus on kontrollinud ning tuvastanud, et kostja õigusabile kulunud aeg maakohtus oli 83 tundi 45 minutit ning maakohus vähendas põhjendatud ajakulu 12 tunni 40 minuti võrra. Seega sai maakohus kostja menetluskulusid pidada põhjendatuks 71 tunni 8 5 minuti osas mitte 72,48 tunni osas nagu seda on märkinud maakohus. Seega on kostja põhjendatud menetluskulud maakohtus 9208 eurot (178+500+71h5min*120). Maakohus on käesoleval juhul pidanud põhjendatuks tõlkekulu 178 eurot, kuid pole seda arvutanud kostja maakohtus põhjendatud menetluskulude hulka, seega on kostja menetluskulusid maakohtus peetud põhjendatuks selle võrra väiksemas ulatuses ehk summas 9198 eurot. Kuna maakohus on käesoleval juhul pidanud kostja menetluskulusid põhjendatuks väiksemas summas, kui seda leidis ringkonnakohus ning kostja ei ole menetluskulusid vaidlustanud, siis puudub selles osas alus maakohtu otsuse tühistamiseks.
8. Kostja ringkonnakohtu menetluskulude osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega. Seega on kostja põhjendatud õigusabile kulunud esindaja tasu ringkonnakohtus 52 tunni 20 minuti eest 6280 eurot (52h20min*120). Kolleegiumi hinnangul, arvestades kohtuasja eripära, asja keerukust ja mahtu, mh menetluse kestust ja esindaja kvalifikatsiooni, vastab kostja esindaja tunnitasu 120 eurot/tund tavapärase esindaja tunnitasu määrale. Kokku on kostja põhjendatud menetluskulud ringkonnakohtus seega 15 680 eurot (6280+3400+6000). Maa- ja ringkonnakohtus kostja põhjendatud menetluskulud kokku on 24 878 eurot (9198+15680).
9. Arvestades menetluskulude jaotuse proportsiooni (99,45% : 0,55%), peab hageja hüvitama kostjale 24 741 eurot (24878*0,9945) ja kostja hagejale 110 eurot (19910*0,0055). Kohus tasaarvestab poolte vastastikused nõuded ning tasaarvestuse tulemusena tuleb hagejalt mõista kostja kasuks välja menetluskulude hüvitis 24 631 eurot (24741-110).
10. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid

§ 178

lg 4 järgi ei hüvitata.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu 9