) § 9 lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. 3.
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. 4.
lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 5.
lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. 6.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 7.
8.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi 2
lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 10. Aruandest selgub, et pärandvara koormavate kohustuste maht vähemalt 4 581,62 eurot ületab olemasoleva vara ehk 21,81 euro (arvelduskontodel oleva raha) väärtuse. Laekunud teabest nähtub, et kuigi pärandajal esines ka varasemalt mõningaid makseraskusi, suutis pärandaja oma eluajal endale võetud kohustuste eest jooksvalt tasuda laekunud töötasudest ja pensionist, kuid seoses tema surmaga xxx laekumised lõppesid ning pärandajal puudub ka muu vara mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate ees olevaid kohustusi täita. Arvestades menetluse käigus kogutud andmeid, on maksejõuetus tekkinud muudel asjaoludel pankrotiseaduse mõistes (
Kohus on seisukohal, et tegemist on pärandaja püsiva maksejõuetusega.
lg 1 alusel, kuna pärandvarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise võimalus. 13. Ajutine haldur palub tuginedes
lg 4 ajutise halduri tasu osaliselt summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot hüvitada riigi vahenditest. 14. Kuivõrd pärandajal puudub vara ning kohtu deposiiti tasutud ei ole, siis tuleb hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri tasust ja kuludest menetlusabi korras riigi vahenditest 397,00 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.