Obsah (4)

§ 4§ 10§ 6§ 7

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1225 Määruse kuupäev 01.07.2020 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Stanislav Ivanovi riigi õigusabi taotlus Menetlusosalised Taotleja

) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetatakse taotlejale kätte. ASJAOLUD

1. Stanislav Ivanov esitas 28.05.2020 Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotleja selgitab, et viibib juba 44 päeva ilma jalutuskäikude ja värske õhuta ning soovib esitada seoses sellega hüvitamisnõudega kaebuse Viru Vangla vastu. Avalduse kohaselt ei suuda taotleja iseseisvalt menetluses osaleda ning vajab seetõttu riigi õigusabi.
2. Viru Maakohus keeldus kohtuasjas nr 2-20-7811 02.06.2020 määruse resolutsiooni punktiga 1 S. Ivanovi riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest ning edastas taotluse 25.06.2020 Tartu Halduskohtule. KOHTU SEISUKOHT
3. S. Ivanov on esitanud kohtule taotluse talle riigi õigusabi korras esindaja määramiseks. Kohus tõlgendab seda taotlust selliselt, et taotleja on palunud määrata talle riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses, sh halduskohtule hüvitamiskaebuse esitamiseks (

§ 4

lg 3 p 5).

§ 10

lg-te 1 ja 2 kohaselt on sellise taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses ja allub Tartu Halduskohtule. 4. Vastavalt

§ 6

lg-le 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. S. Ivanovi taotluse esitamisele eelneva nelja kuu (28.01.2020–27.05.2020) vanglasisese isikukonto väljavõttele tuginedes peab kohus tõenäoliseks, et tal puudub raha õigusabi eest tasumiseks. Riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks ei piisa aga üksnes majanduslike eelduste täidetusest ning kohtul tuleb kontrollida ka

§-s 7 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluste mitte esinemist. 3-20-1225 5. Kohus leiab, et praegusel juhul esineb

§ 7

lg 1 p-s 1 sätestatud keeld taotlejale riigi õigusabi andmiseks, sest taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

1. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on S. Ivanov esitanud 05.05.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, sh 17.05.2020 kaebuse täienduse, milles soovis õiglast hüvitist kohtu äranägemisel seoses moraalse ja tervisekahju põhjustamisega ajavahemikul 16.03.2020 kuni 29.04.2020 õigusvastastes tingimustes kinnipidamisega, kuna talle ei võimaldatud värskes õhus jalutamist, aknaid polnud võimalik avada, ventilatsioon oli ebapiisav ning ta kannatas õhupuuduse tõttu peavalu ja depressiooni käes (haldusasi nr 3-20-871).
2. Kohtu hinnangul on taotleja haldusasjas nr 3-20-871 suutnud nii kohtule 05.05.2020 esitatud kaebuses ja selle 17.05.2020 täienduses kui ka vanglale 15.05.2020 esitatud taotluses selgelt kirjeldada asjaolusid, millega seoses ta kahju hüvitamist soovib. Nende asjaolude pinnalt oleks kohtul (juhul, kui taotleja läbib kohustusliku kohtueelse menetluse ning esitab seejärel kohtule kaebuse) võimalik tema kaebust lahendada. Kui kohus peaks leidma, et taotleja pöördumises esineb puudusi, palub ta taotlejal need puudused kõrvaldada, selgitades, mida on vaja puuduste kõrvaldamiseks teha. Halduskohtumenetluses tuleb kohtul igas menetlusstaadiumis oma selgitustega tagada, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldataks (HKMS § 2 lg 5). Lisaks kehtib halduskohtumenetluses uurimispõhimõte, mis tähendab, et kohtul tuleb omal algatusel tagada asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamine ning koguda vajaduse korral tõendeid ise või teha nende esitamine kohustuseks menetlusosalistele (HKMS § 2 lg 4). Eeltoodust tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab selge nõude esitamisest (nt haldusorganilt kahjuhüvitise väljamõistmise taotlemisest) ning asjaolude arusaadavast kirjeldamisest. Halduskohus selgitab vajadusel omal initsiatiivil välja asjaolud ja kogub tõendeid ning suunab ja abistab kaebajat.
3. Lisaks eelnevale esineb riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmiseks

§ 7

lg 1 p-s 6 sätestatud alus, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks, kui asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Praegusel juhul soovib taotleja talle riigi õigusabi korras esindaja määramist kohtule mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ning kohtule ei ole teada, et asjas esineks tungiv avalik huvi. 9. Eeltoodud põhjendustel ei ole taotlejale riigi õigusabi andmise eeldused täidetud (

§ 7lg 1 p-d 1 ja 6) ning taotlus tuleb jätta rahuldamata.

10. Kohus on eelnevalt haldusasjas 3-20-871 26.05.2020 määruse punktis 7 S. Ivanovile selgitanud, et kui tema 15.05.2020 kahju hüvitamise taotlusena pealkirjastatud pöördumisele vastatakse kui märgukirjale ning S. Ivanov leiab, et tegemist oli siiski hüvitamisnõudega, on tal õigus pöörduda uuesti hüvitamiskaebusega halduskohtusse. Seejärel saab kohus hinnata, kas kohtueelne menetlus tuleb lugeda läbituks. Kohus selgitab täiendavalt, et kahju hüvitamise kaebusega tuleb pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehakse teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend (HKMS § 47 lg 2). Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 1 kohaselt peab haldusorgan kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. RVastS § 18 lg-s 2 sätestatu kohaselt tuleb isikul juhul, kui haldusorgan jätab tema kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt (s.o selle nõuetekohasest esitamisest kahe kuu jooksul) lahendamata, pöörduda soovi korral kaebusega halduskohtusse 30 päeva jooksul alates kahjunõude lahendamise tähtaja möödumisest. /allkirjastatud digitaalselt/