Obsah (6)

§ 152§ 43§ 49§ 104§ 108§ 109

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-2391 Määruse kuupäev 2. juuli 2020 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Mykhailo Levchuki kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 10. detsembri

) § 152 lõike 1 punkt 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lõike 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust

§ 152

lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. PPA

1. juuni
2. a otsusega (digitoimiku lk 72) tunnistati kaebajale
3. detsembril 2019 koostatud ettekirjutus Eestist lahkumiseks kehtetuks alates
4. juunist
5. Kohus mõistab, et vaidlusaluse ettekirjutuse nr 1049757863 kehtetuks tunnistamisega on PPA kehtetuks tunnistanud ettekirjutuse tervikuna, see tähendab nii lahkumisettekirjutuse kui ka sissesõidukeelu osas. Kohus on seisukohal, et eelnevaga on kaebaja õiguste kaitse saavutatud. Kaebaja ei ole taotlenud vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudega jätkamist ning kohtu hinnangul ei ole see kaebaja õiguste kaitseks ka vajalik. Eeltoodut arvestades lõpetab kohus praeguse asja menetluse

§ 152lõike 1 punkti 4 alusel.

2 3-19-2391 7. Kohus selgitab, et kui määrus menetluse lõpetamise kohta jõustub, ei ole kaebajal enam lubatud esitada kohtule kaebust sama nõudega ja samal alusel nagu praeguses kohtuasjas (

§ 43lõike 1 punkt 2).

8. Kaebust võib muuta üksnes siis, kui see on otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks (

§ 49lõige 1).

Kuna vaidlusalune PPA ettekirjutus nr 1049757863 on kehtetuks tunnistatud ja sellega kaebuse eesmärk saavutatud, pole kaebaja õiguste kaitseks vajalik PPA

1. detsembri
2. a viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise teatise nr 2567/2019 vaidlustamine. Kohus jätab kaebuse muutmise taotluse rahuldamata.
3. Alternatiivselt soovis kaebaja täiendava nõude eraldi kaebusena menetlusse võtmist ja liitmist praeguse haldusasjaga. Kohus jätab ka selle taotluse eelnevas punktis toodud põhjendustel rahuldamata.
4. Kaebaja palus, et kohus mõistaks vastustajalt välja kaebaja menetluskulud (riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulud 1350 eurot).
5. Kaebuse eest tasutud 15-eurost riigilõivu ei saa kohus vastustajalt välja mõista, vaid see tuleb kaebajale

§ 104lõike 5 punkti 4 alusel menetluse lõpetamise tõttu tagastada.

Kaebajal tuleb kohtule teatada, kellele ja millisele arvelduskontole ta soovib riigilõivu kandmist. Kohus kannab riigilõivu kaebaja näidatud kontole pärast praeguse määruse jõustumist. 12. Üldreegel on, et menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja (

§ 108

lõige 4).

§ 108

lõike 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

1. Vastustaja tühistas vaidlusaluse Politsei- ja Piirivalveameti
2. detsembri
3. a Eestist lahkumise ettekirjutuse nr 1049757863 vahetult pärast kaebaja esitatud kaebuse menetlusse võtmist ja vastava kaebuse edastamist vastustajale. Kohtu hinnangul on ilmne, et vastustaja tegevus vaidlusaluse ettekirjutuse kehtetuks tunnistamisel oli tingitud kaebuse esitamisest praeguses haldusasjas. Seega tuleb menetluskulud jätta

§ 108lõike 6 alusel vastustaja kanda.

1. Kaebaja palus, et kohus mõistaks vastustajalt välja kaebaja õigusabikulud 1350 eurot. Vastustaja leidis, et menetluskulud ei ole tervikuna põhjendatud, kuna kaebuse muutmise taotluse esitamine ei olnud tarvilik ning kaebus on sisult sarnane sama esindaja poolt teistes haldusasjades esitatud kaebustega.
2. Kohus märgib, et menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik (

§ 109lõige 5).

Järgnevalt hindab kohus menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust (

§ 109lõige 6).

1. Kaebuse muutmise taotlusest nähtuvalt oli kaebaja teadlik viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise teatise vaidlustamise erikorrast, kuid arvestada tuleb seda, et kaebuse muutmise taotluse esitamisel seadis kaebaja kahtluse alla selle korra kooskõla Euroopa Liidu õigusega. Kaebuse muutmise taotlus jäi praegusel juhul rahuldamata põhivaidluse lõpetamise tõttu. Ei saa välistada, et kaebuse muutmise taotlus oleks olnud põhjendatud olukorras, mil põhivaidlus 3 3-19-2391 oleks jätkunud. Kaebuse muutmise taotluse esitamise hetkel ei teadnud kaebaja, et põhivaidlus lõppeb peagi vaidlustatud ettekirjutuse kehtetuks tunnistamise tõttu PPA poolt. Eeltoodut arvestades ei saa kaebuse muutmise taotluse koostamiseks tehtud õigusabikulusid 630 eurot (sisaldab käibemaksu, ajakulu 3,5 tundi) pidada põhjendamatuks.
2. Kohtu hinnangul saab ka kaebuse koostamiseks tehtud õigusabikulusid 720 eurot (sisaldab käibemaksu, ajakulu 4 tundi) pidada põhjendatuks. Kohtupraktikas on järjekindlalt kinnitatud, et teise isiku poolt ja teises asjas sama otsuse vaidlustamisel sama advokaadi abi kasutamine ei mõjuta üldjuhul menetluskulude väljamõistmist (Riigikohtu
3. novembri
4. a otsus asjas nr 3-3-1-55-05, punkt 8; Riigikohtu halduskolleegiumi
5. mai
6. a määrus asjas nr 3-3-1-26-09, punkt 13; Riigikohtu halduskolleegiumi
7. mai
8. a määrus asjas nr 3-3-1-28-09, punkt 12). Nimetatud seisukoht on kohaldatav ka praeguses asjas, kuna sama advokaat on esindanud erinevaid isikuid sarnaste otsuste vaidlustamisel. Seega ei saa lugeda kaebuse koostamiseks tehtud õigusabikulusid põhjendamatuteks ettekäändel, et sama esindaja on koostanud paralleelselt teisi analoogseid kaebuseid. Kohtu hinnangul ei ole kaebuse koostamisele kulunud aeg (4 tundi) ülemäärane, arvestades praeguse asja sisu.
9. Kohus on seisukohal, et kaebaja õigusabikulud on vaidluse mahtu ja keerukust arvestades tervikuna vajalikud ja põhjendatud. Kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulu välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga (Riigikohtu halduskolleegiumi
10. märtsi
11. a otsus asjas nr 3-18-1740, punkt 19 ja seal viidatud praktika; Riigikohtu halduskolleegiumi
12. märtsi
13. a otsus asjas nr 3-3-1-85-15, punkt 30 ja seal viidatud praktika). Kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 1350 eurot (sisaldab käibemaksu). Vastustaja ega kaasatud haldusorgan ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja ja kaasatud haldusorgani võimalikud menetluskulud nende enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4