← Eesti

2-19-20417/6

KOHTUMÄÄRUS Viru Maakohus Kaire Pullerits Kohus Kohtunik Kohtuasja number 16. juuni 2020, Jõhvi kohtumaja 2-19-20417 Kohtuasi PlusPlus Capital AS hagi R. M.i vastu võlgnevuse nõudes Määruse tegemise a

) § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest sh sellest, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa PlusPlus Capital AS uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle, samuti sellest, et kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kompromisslepinguga kokku leppinud, et hageja menetluskuludest õigusabikulu 210 eurot ja ½ riigilõivust 87,50 eurot jääb kostja kanda. Pooled on

§ 168

lg 3 tulenevalt kokku leppinud, et menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud kompromissis märkimata ulatuses jäävad selle menetlusosalise kanda, kes need kandis. Hageja on taotlenud poole riigilõivu tagastamist. Kohtumääruse selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lõikest 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled esitasid kohtule 09.06.2020 allkirjastatud kompromissi ja taotluse menetluse lõpetamiseks tsiviilasjas 2-19-20417 seoses poolte vahel sõlmitud kompromissiga. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-19-20417 lõpetamisele. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3

(4)Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromisslepinguga kokku leppinud, et hageja menetluskuludest õigusabikulu 210 eurot ja ½ riigilõivust 87,50 eurot jääb kostja kanda. Pooled on

§ 168

lg 3 tulenevalt kokku leppinud, et menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud kompromissis märkimata ulatuses jäävad selle menetlusosalise kanda, kes need kandis.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (

§ 150lg 4).

Kompromisslepingus on hageja esitanud taotluse hagi esitamisel tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks ning palub tagastada riigilõivu 87,50 eurot AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806) arvelduskontole nr xxxxxxx Swedbank. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab hagejale hagi esitamisel tasutud riigilõivust 1/2, so summas 87,50 eurot hageja arvelduskontole. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 20 lg 1 kohaselt võib kohtukoosseis asja arutamise jooksul vahetuda. Kohus teatab, et Viru Maakohtu kohtunik Maido Roots menetluses olnud tsiviilasi nr 2-19-20417 PlusPlus Capital AS hagi R. M.’i vastu võlgnevuse nõudes, on juhindudes kohtute seaduse § 12 lg 3 p-st 1 ja § 37 lg 2 p-st 4 ning Viru Maakohtu tööjaotusplaani § 4 lg 1 pst 5 ja lg-st 9 ümber jagatud kohtunik Kaire Pullerits menetlusse. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.