Obsah (8)

§ 62§ 230§ 231§ 459§ 497§ 173§ 163§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 29.06.2020.a Tallinn Tsiviilasja number 2-20-102 Tsiviilasi M K hagi D K vas

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 03.01.2020 esitatud hagiavalduse kohaselt on M Kilt (hageja) 21.08.2017 tagaseljaotusega välja mõistetud elatis miinimummääras D Ki (kostja) kasuks kuni kostja täisealiseks saamiseni. xxx sündis hagejal tütar A K ja xxx sündis tütar K K. Seega on hageja ülalpeetavate ring laienenud. Samuti ei võimalda hageja varaline seis ja tervislik seisund tal teenida ja maksta elatist. Hagejal on alates 2017 osaline töövõime kuni 12.02.

1. Hageja igakuine sissetulek on 187 kuni 190 eurot. Hagejal on probleemid seljavigastusega, mis ei anna võimalust hagejal töötada erialal keevitajana. Alates 2017 kevadest on hageja abikaasa lapsehoolduspuhkusel. Perekonna sissetuleku moodustab kostja abikaasa emapalk milleks on 538 eurot, peretoetus 510 eurot ja 80 eurot puude eest (abikaasal on endisest abielust laps, kellel on puue). Hageja perekonnas tänasel päeval keegi ei tööta. Hagejal on üürikorter, mille eest maksab igakuiselt üüritasu, kommunaalmaksed jne, et teda lastega välja ei visataks. Hageja arvates on 270 eurot kostja elatisrahana liiga suur, 540 eurot lapsele ei kulu. Laps on tema teada õnneks terve, tal pole kalleid erivajadusi, laps elab turvakodus, kus kohalik omavalitsus ei kuluta lapsele igakuiselt riietele ning muudeks kulutusteks. Eeltoodust tulenevalt palus hageja muuta Harju Maakohtu 21.08.2017 kohtuotsusega kostjale, väljamõistetud elatise suurust tsiviilasjas nr 2-17-9322 ja vähendada seda 90 euroni alates hagi esitamisest, s.o 03.01.2019 kuni kostja täisealiseks saamiseni, so 27.10.
2. Kostja vastus Kostja hagi õigeks ei võtnud. Hageja ei ole vabatahtlikult kostjale andnud ülalpidamist, mistõttu on kostja seaduslik esindaja teinud avalduse kohtutäitur Elin Vilippusele täitemenetluse algatamiseks. Kohtutäituri kaudu on laekunud kostja arveldusarvele ka riiklik elatisabi, kuna hageja pole nõuet täies mahus täitnud. Hageja ei ole kordagi näidanud välja head tahet ega kinni pidanud kokkulepetest elatise maksmise osas. Hageja soovis kohtutäituri nõude rahuldamiseks leppida kokku osamaksetes, kuid ei täitnud jooksvaid kohustusi ega ka osamaksete kokkulepet. Hageja ei ole kostjale andnud ka vahetut ülalpidamist ega osale mingilgi määral kostja elus. Kohtu põhjendused 2
3. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584, millest ½ on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta).
2. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja hageja laps (tlk 16). Anija Vallavalitsusele kui kostja seaduslikule esindajale kuulub tsiviilasja nr 2-17-7575 määruse kohaselt kostja hooldusõigus, sh varahooldusõigus (tlk 21-22). Hageja on kohustatud tasuma kostjale elatist igakuiselt pool Eesti Vabariigi kehtestatud kuupalga alammäärast tulenevalt 21.08.2017 tagaseljaotsusest tsiviilasjas nr 2-17-9322 (tlk 23-24). Käesolevas tsiviilasjas on hageja on palunud vähendada elatist alates hagiavalduse esitamisest 90 euroni kuus. Hageja on menetlusdokumentides tuginenud sellele, et hagejal on veel kaks last ning hageja varaline seis ja tervislik seisund ei võimalda tal elatist tasuda.
3. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

§ 459

lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Elatise suuruse muutmisel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Kohus selgitas nimetatut ka 10.02.2020 kirjas (tlk 34-35). 3

1. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-17-9322 21.08.2017 kohtulahendi tegemisel.
2. Tsiviilasjas 2-17-9322 esitatud hagiavalduse kohaselt palus kostja välja mõista hagejalt elatise miinimumsuuruses (hagiavaldus nähtav kohtute infosüsteemist). Kostja kohtule vastust ei esitanud ning 21.08.2017 rahuldas kohus hagi tagaseljaotsusega. Seega saab kohtu hinnangul eeldada, et hagejal vastuväited elatise tasumise ja suuruse osas puudusid ning hageja oli võimeline elatist miinimumsummas 2017 aastal igakuiselt tasuma, kuna vastupidiseid tõendeid ei esitatud.
3. Kohus selgitab, et

§ 497

märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Samuti tuleb arvestada PKS §102 sätestatuga. Lastele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lgs 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega on teiste laste olemasolu seaduse kohaselt mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel juhul, kui teised lapsed osutuksid elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed.

1. Käeoleval juhul ei ole kohus tuvastanud, et kostja igakuised vajadused oleksid vähenenud võrreldes 2017 aastaga. Kostja seaduslik esindaja on selgitanud, et kostja asendushoolduse arved esitatakse Anija vallale ning kulu ühes kuus 2020 aastal on 1615 eurot (tlk 68). Elatise väljamõistmise hetkel viibis hageja Tallinna Laste Turvakeskuse turvakodus ning arved olid kaetud kohaliku omavalitsuse eelarvelistest vahenditest. Turvakoduteenuse hind ööpäevas oli 40 eurot. Seega võib eeldada, et kostja igakuised kulud on võrreldes 2017 aastaga suurenenud ning vastavad käesoleval ajal vähemalt miinimumile.
2. Järgnevalt hindab kohus, kas hageja majanduslik olukord on selliseks asjaoluks, mis annaks aluse elatise vähendamiseks. Hageja on menetluses välja toonud, et ta ei tööta ning tal on töövõimekaotus alates 2013.aastast kuni 2022.aastani, sissetulek seoses töövõimekaotusega on 247 eurot. Hageja on selgitanud, et töövõimekaotus tekkis seoses tervisliku seisundiga. Põhjuseks on selgroo trauma ning seoses selgroo operatsiooniga ei saa hageja teha füüsilist koormust nõudvaid tegevusi. 2017.aastal oli hageja sissetulek 380 eurot töötasu ning osalise töövõime hüvitis 4 180 eurot. 2017.aastal ega ka 2020 aastal kinnisvara, väärtpaberid, sõidukid, väärisesemed ei olnud ega ole. Tänasel päeval põhiliseks sissetuleku allikaks on hageja abikaasa, kes on emapuhkusel, emapuhkuse tasu kuus on 530 eurot ning lastetoetus kolmele lapsele 520 eurot. Hageja igakuised kulud moodustavad: eluasemekulud 35 sotsiaalüür, kommunaalmaksed keskmised 200 eurot, võlgnevus väikelaenu eest Big Bank, Starman seoses sellega, et töövõimekaotusega ei suutnud toime tulla oma kohustustega, andsid võlausaldajad nõuded kohtutäiturile, võlgnevus on summas 10 387,50 eurot. Töötukassa tõendist nähtub, et hagejal on tuvastatud osaline töövõime kestvusega 3 aastat, s.o periood 13.02.2019 kuni 12.02.2022 (tlk 19-20). Tõendist nähtuvalt on hagejal mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on liigeste haigusseisundid, dorsopaatiad. Samuti on märgitud, et hagejal on kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on dorsopaatiad. Hageja esitanud pangakonto väljavõtetest (tlk 40-46) nähtub, et hageja sissetulekuks on töövõimetushüvitis. Muid suuremaid sissetulekuid ega väljaminekuid konto väljavõtetest ei nähtu. Samuti puudub hagejal vara, mida saaks kostja ülalpidamiseks kasutada. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et majanduslike raskuste korral ei ole mõistlik nii tihedalt osta lotot nagu see nähtub hageja konto väljavõttest. Kohtu hinnangul on usutav, et hagejal võib olla raskendatud töö leidmine. Samas ei ole hageja täielikult töövõimetu, mida kinnitab ka asjaolu, et töövõime hindamise otsuses viidatud tegevused on üksnes piiratud, mitte täielikult võimatud. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et ta teeks kõik endast oleneva parema sissetuleku leidmiseks, s.h leidmaks töö, mis ei vaja suurt füüsilist koormust. Kohus peab vajalikuks m.h selgitada ka, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Eluliselt on usutav, et teatud kulutusi tuleb hagejal igakuiselt kanda. Kohtu hinnangul ei ole aga väljatoodud kulude suurus tõendatud ning osaliselt võivad kulud olla ka ülepaisutatud. Esmalt märgib kohus, et selgusetuks jääb, mille arvelt hageja nimetatud kulusid kannab, kuna hageja kulude suurus ületab tema igakuiseid tulusid. Samuti ei nähtu hageja pangaarvelt ühtegi konkreetset kulutust, mida hageja igakuiselt teeks. Samuti ei ole võlgnevuse olemasolu kohtu hinnangul elatise vähendamise aluseks iseenesest. Täiendavate igakuiste kohustuse võtmine on olnud kostja enda valik. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et kuigi hageja on tuginenud oma raskele majandusliku olukorrale, siis on ta leidnud siiski vahendeid kasutamaks menetluses õigusabi. Kuigi hageja on palunud jätta menetluskulud poolte endi kanda, siis kohus eeldab, et lepinguline esindaja ei tee oma tööd tasuta. 5 Arvestades eeltoodud asjaoludega, saab kohus antud juhul teatud määral elatise vähendamisel arvestada ka hageja majandusliku seisundiga ning asjaoluga, et hagejal on tuvastatud osaline töövõime.
3. Hageja on esitanud kohtule tõendi, mille kohaselt on ta lisaks kostjale ka xxx sündinud A Ki (tlk 5) ning xxx sündinud K Ki isa (tlk 6). Esmalt märgib kohus, et A K on sündinud enne eelmise kohtulahendi tegemise aega, seega ei ole nimetatud asjaolu võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise aja seisuga muutunud ning hageja oleks saanud tugineda nimetatud asjaolule ka eelmises menetluses. Kohus selgitab, et käesoleval juhul on hagejal pärast eelmise lahendi tegemist ülalpeetavate ring laienenud, s.o sündinud on K K. Seega on

§ 497märgitud alus täidetud.

K Ki igakuisteks kuludeks on hageja märkinud: toidukulud 70 eurot (Aptamil segu 5 x 14), hügieen 34,50 eurot (mähkmed, niisked salvrätid), D-vitamiin 15 eurot, riided 30 eurot, mänguasjad 20 eurot. Kuigi hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta ka teise lapse ülalpidamiskohustust täidab, siis tuleb kohtul arvestada, et hagejal on eelduslikult ka kulud teisele ülalpeetavale. Samuti tuleb tema ülalpidamiskohustus seadusest. Kohus saab seega elatise vähendamisel käesoleval juhul arvestada ka teise ülalpeetava olemasoluga.

1. Arvestades hageja igakuiste sissetulekute ja väljaminekutega ning asjaoluga, et hagejal on osaline töövõime, on kohtu hinnangul käesoleval juhul alust vähendada elatise tasumist kuni 150 euroni kuus. Kuigi osaline töövõime võib takistada töökoha leidmist, siis ei ole see kohtu hinnangul täielikult võimatu. Hageja ei ole täielikult töövõimetu ning kohtu hinnangul seega võimeline teatud töid tegema. Samas võib kohtu hinnangul miinimumelatise tasumine käesoleval juhul põhjustada hagejale majanduslikke raskuseid ning oleks hagejat ja tema teist ülalpeetavat käesoleval juhul ülemäära kahjustav.
2. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Harju Maakohtu 21.08.2017 otsusega tsiviilasjas 2-17-9322 väljamõistetud elatist tuleb muuta selliselt, et hagejalt tuleb alates hagiavalduse esitamisest välja mõista kostja kasuks igakuiselt elatis summas 150 eurot. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada summadega, mida hageja on menetluse käigus kostjale tasunud. Seega, juhul kui hageja poolt on kohtumenetluse kestel kostjale makstud elatist, siis nimetatud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Menetluskulud 14.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. 6 15.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 7